Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Turbaaia ning kiviktaimla eelised ja puudused Koostas: Merlin Oja Juhendas: Jaana Vaino Tartu 2008 TURBAAED Turbaaiad said alguse 1927 aastal sotimaalt, kus nad võib-olla meenutasid linnainimesele nostalgilisi lõputuid põhja-inglise rabamaastikke. Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada aia kompositsiooni, tema abil saab tekitada tasases aias huvitava reljeefi, ebatasases aias rõhutada või, vastupidi, varjata olemasolevat reljeefi. On ju Eestiski turistidele üheks tõmbenumbriks rikkumata raba. Miks mitte tuua siis raba omale aeda, seda enam, et alati leidub aias nurgake, mis jääb maja/tara varju, kuhu päikest ei paista ning rohi kidub.
Marie Underi luuletuste analüüs: Luuletus "Ema laul" Antud luuletuses on juttu ema soojusest ja hellusest oma järglase vastu.Laps on sündides nii abitu ja vajab veel vanemate hoolt.Meil kõigil on esimesel eluperioodil väga oluline turvatunne ja tasakaalukus,mida suudavad pakkuda ainult pereliikmed.Luuletus toob minus esile nostalgilisi meeleolusid ja mõtteid oma varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele
enamat – ei gnoome, ei haldjaid, ei mingit võlukunsti. Sõnum: Me oleme maailmas tegelikult nii väikesed ja see paneb meid mõtlema kõigele tühjusele, mida me enda sees tunneme. Aga neid mõtteid me mõtleme ainult natuke aega, sest kohe liigub mõte lihtsamatele asjadele, nn on luuletuse lõpus kirjutatud nii: „Olin Nõmmel sel augustiööl, kuigi mõte liikus ikka ja jälle Nõmmele. Seal on kõik koos. Seal on kõik koos olnud.“ See luuletus tekitab mulle natuke nostalgilisi tundeid, kuna teema on mulle väga tuttav. Suveöö, tähed paistavad ja olen ihuüksi, ainult koos oma mõtetega. Ma usun, et Juhan kirjutas selle luuletuse, ise meenutades samasugust momenti. 2) tubane mees (lk 18) Teema: Üks vanamees on mingis toas ja loeb luubiga, eeldatavasti mõnes raamatukogus, kohvikus või mõnes muus avalikus kohas, kuna autor näeb teda pealt. Peamõte: Autor näeb pealt, kuidas vanamees proovib meelde tuletada mingisuguseid ajaloolisi fakte ja
aastal 1820 koos lauljanna Maria Severa'ga. Aastal 1833 avati esimesed fadomajad (casas de fado) ja laul võttis oma praeguse vormi. Aastal 1870 võtsid aristokraadid selle omaks kui vahendi, millega väljendada nende romantilisi emotsioone. Sajandi lõpuks oli see muutunud kirjanduszanriks ning selle aja suured poeedid ja kirjanikud proovisid selles oma kätt. Romaanides hakkas ilmuma fastida figuur, kes eksles fadomajast fadomajasse, istus suitsupilve sees, jõi ja, silmad poolkinni, kuulas nostalgilisi viise. 20. sajandi alguses tähendas fado kriitikute võimalust väljendada nende ideoloogilisi sõnelusi. Lauljanna Amália Rodriguez, kes suri aastal 1999, tõi fadole ülemaailmse kuulsuse, nii suure, et see on muutunud Portugali ja tema saudade sümboliks. Fado laulmine ja mängimine Laulja (fadista), tihti naine, on saadetud ühe või kahe pillimängija poolt. Portugali kitarr (guitarra) erined Hispaania omast (viola) selle poolest, et
Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks. Kui tänase taskutelefoni aku vähemalt päeva-paari välja ei vea, on lood kehvad. Paarkümmend aastat tagasi aga oleks sellise mobiili omanik hüpanud rõõmust kosmosesse koos oma sangpommi mõõtudes ,,taskutelefoniga". Inimloomad harjuvad kõige heaga väga kiiresti arvatavasti tekitab see kirjatükk nii nostalgilisi emotsioone kui ka tunnustavat suhtumist praegusesse, odavasse ja vabalt taskusse mahtuvasse tehnoloogiasse. Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside
eleznjakist. Tema muud lapsepõlveharrastused peale valimatu lugemise olid samuti kirjandusest kaugel. Teda huvitas tehnika, luges hardunult Noore tehniku käsiraamatut ja muud selletaolist kirjandust ja püüdis ehitada raadiot, millest küll suurt välja ei tulnud, peamiselt koduste olude kitsuse tõttu. Vaimsem harrastus oli ilmselt markide kogumine, mille juurde on viimastel aastatel tagasi tulnud. Sellest on tal palju nostalgilisi mälestusi. Käis omastele ja tuttavatele peale, et nad talle marke hangiksid. Jõudumööda seda tehtigi. Tädi ostis talle uhke NSVL postmarkide albumi, keegi tuttav kinkis varemetest leitud margialbumi jäänused ja vanaaegse margikataloogi. Vahetas marke klassivendadega, kellest mõned küll kippusid tema omi "träksima". Ta margikogus vaevalt midagi eriti väärtuslikku oli, see pole aga päris võimatu
- sellise võimaluse annab autorong. Auru- ja mootorlaevad sõidavad erinevaid marsruute mööda Sise-Soome järvistus. Sõita saab nii paaritunnisel kruiisil kui ühe-kahepäevasel ekskursioonil unikaalsetes Saimaa ja Pielineni järvelabürintides. 85% kaubatranspordist on vee transport. Arvukad laevafirmad üle Soome korraldavad erinevaid reise Soome maalilistel järvedel ja jõgedel. Korraldatakse nii lühiekskursioone kui pikki huvireise. On võimalik teha nostalgilisi järvekruiise romantiliste vanade auru- ja rataslaevadega. Laevaga saab sõita nt. Hämeenlinnast Tamperre, Lahtist Jyväskyllä, Savonlinnast Kuopiosse, Joensuust Kolisse. Hooaeg kestab juuni keskpaigast augusti lõpuni. Siseveetranspordi kohta saab infot kohalikest turismiinfopunktidest. (12;13) Soome minek: Soome tulek on lihtsamast lihtsam. Tule lennuki või laevaga. Tallinnast Helsingisse saab suvekuudel pea iga
21) Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid Pagulaskirjanik oli rahvusliku identiteedi häälekandja ja teenäitaja, kes pakkus selget ideoloogiat, hoidmaks sidet minevikuga. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust. Domineeris realistlik jutustus, hoiduti eksperimentidest. Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Jutustuse arengus igatseti ühelt poolt tagasi minevikku, teisalt oli paratamatu vajadus edasi minna. 1940.–50ndatel kirjutati nostalgilisi ja kannatusromaane. Pikka proosat nimetati romaaniks. 1940.–50ndatel ilmusid sõja- ja põgenemisromaanid, mille puhul oli tegu teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukadu inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelaevalt või –laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste
annaabi.ee 
