b. Madalatel helisagedustel olevaid häälikuid c. Kõrgetel helisagedustel olevaid häälikuid d. Akustiliselt väheintensiivseid häälikuid 8. Kõneldud helidel vahetegemist nimetatakse: a. Kõnemõistmiseks b. Kuulmispuudeks c. Kõneloomeks d. Kuuldavuseks 9. Kuulmispuudega isikute kõige sagedasem häälehäire on: a. Naasaalsus b. Afoonia c. Düsfoonia 10. Kuulmispuude puhul ei pruugi kujuneda normikohast koartikulatsiooni häälikute hääldamise vahel, st sõnu pigem häälitatakse mite ei hääldata. Sellisel juhul on tegu: a. Häälehäirega b. Kommunikatsioonipuudega c. Häälduspuudega d. Prosoodia puudega Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 11. Kuulmislanguse sügavust määratakse: a. Audiomeetriga b. Audiogrammiga c. Kõnetestiga d. Foniameetriga 12. Kuulmislanguse korral on kõne 13
SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Normide tulenevus väärtustest. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Teadvustatud ja teadvustamata normid. Normide omandamine. NORMIDE LIIGID: KÄSKIV (KOHUSTAV) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist. KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus. LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud. LEPINGULINE NORM - määratleb toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule järgneb hüvitus ühiskonna (grupi) poolt. SOOVITAV NORM - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste
normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 8. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. NORMIDE LIIGID: KÄSKIV (KOHUSTAV) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist. KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus. LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud. LEPINGULINE NORM - määratleb toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule järgneb hüvitus ühiskonna (grupi) poolt. SOOVITAV NORM - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste eeskuju või suhtumise mõjul.
ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Normide tulenevus väärtustest. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Teadvustatud ja teadvustamata normid. Normide omandamine. NORMIDE LIIGID: KÄSKIV (KOHUSTAV) NORM - nõuab karistuse ähvardusel normikohast toimimist. KEELAV NORM - määratleb sellised toimingud , mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus. LUBAV NORM - määratleb need erijuhud, millal muidu keelatud toimimine on lubatud. LEPINGULINE NORM - määratleb toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule järgneb hüvitus ühiskonna (grupi) poolt. SOOVITAV NORM - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste eeskuju või suhtumise mõjul.
grupiga ühineda ja grupp pole huvitatud, siis grupiliikmed nihkuvad üksteisele lähemale ja kui isik üritab teiselt poolt siis nad nihkuvad lähemale jällegi. Orientatsioon on ka ikka oluline ,,Environment & social behaviour" 1975 I. Altman Isikuruum on osa käitumissüsteemist, mis reguleerib suhtlemise iseloomu ja aitab saavutada selle suhtlemise normikohaseks peetavat laadi. Isikuruumi sissetungil reageeritakse ebamugavuse, äravuse jne ja siis püütakse taastada seda normikohast distantsi. Distantsi kompenseerimine muutustega teistes komponentides (silmsideme määr, keha orinetatsiooni nurk ja muud sarnast) Territoriaalsus 2 laiem kategooria, selle juured on 20-ndate ja 70-ndate sotsioloogilistes grupiuuringutes Robert Park. Ervin Burgess & william Whyte Loomade käitumise jälgimine Carpenter, Eibl Eibes Feldt Erinevad definitsioonid ühisteks joonteks on see, et osutatakse kohale v geograafilistele aadele,
sotsiaalse grupi ellujäämine. 6.5. Milliseid sotsiaalse kontrolli formaalseid agente võib tuvastada? Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid on inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Meie ühiskonnas on formaalseteks agentideks vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning tihti sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Nad püüavad piirata hälbelist ja soodustada normikohast käitumist mitmesuguste tasude ja karistustega. 6.6. Mis on hälbimine sotsioloogilise teooriate seisukohalt üldiselt ning strukturaal- funktsionalistliku paradigma järgi kitsamalt? Sotsioloogid uurivad hälbimist lähtuvalt sotsiaalsest teost, sellist käitumist uuritakse nii selles ühiskonna kontekstis kui ka sotsiaalsete suhete võrgustikus, kus see aset leidis. Kõik sotsioloogilised teooriad püüavad leida vastust küsimustele, miks on hälbed esinenud kõigis
5. Kasutatakse suunavaid graafilisi orientiire (vältemärk, šrift, tähe värvus, suurus, paigutus) 6. Harjutatakse valesti loetud variante märkama ja parandama (verifitseerima). Vaata lk 48 “Aabitsa ja tv kasutamise üldised pm” [4] Töövõtted sõna häälikkoostise taastamiseks: Kõige olulisemaks peetakse kaashäälikule järgneva täishääliku mõju häälikute koartikulatsiooni taastamiseks (uu→suu, ii→sii). Normikohast siiret konstrueerides tehakse sültuvalt täishäälikust mõneti erinevaid hääldusliigutusi. Selleks peab aga enne kaashääliku artikuleerimist teadma täishäälikut. Seejuures on keerulisem seostada kaashäälikut diftongiga, sest mõju avaldab ühend tervikuna (sai - kas saa-i või sii-a). Täishäälikute ettehaaramist peaks harjutama enne suluta kaashäälikute õppimist. Nt häälik s
Sotsiaalne käitumine ehk ühiskondlik käitumine on mõtestatud käitumine. Sotsiaalne on niisugune käitumine, kus inimesed tegutsevad üksteise suhtes sotsiaalses ruumis. Selles sotsiaalses ruumis peab jälgima teiste käitumist ja ka iseenda käitumist siin tulevadki mängu - ühiskonnaelu korraldavad reeglid, käitumis- ja arenguseadused. Sotsiaalset käitumist reguleerivad normid võivad olla: - Käskivad (kohustavad) normid - nõuavad karistuse ähvardusel normikohast toimimist (näiteks sõjaväekohustus). - Keelavad normid - määratlevad selliseid toiminguid, mis on ühiskonnas tunnistatud kahjulikeks ja mille sooritamisele järgneb karistus(näiteks jänese panemine bussis). - Lubavad normid määratlevad neid erijuhte, millal muidu keelatud toimimine on lubatud (soodustused tudengitele, tasuta sõit politseile). - lepingulised normid - määratlevad toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule
Samuti on see ka kõige raskesti täidetav ülesanne, kuna seaduseelnõu peab läbima pika ja reeglitest pungil takistusriba, enne kui sellest saab seadus. Eelnõu sünnib Kongressis, kus seda võivad algatada vaid selle liikmed. Kusjuures neile on konsultatiivseks abiks seatud bürood, mis tegelikkuses koostavadki eelnõusid. On ka olukordi, kus eelnõu võib olla koostatud ka näiteks erinevates ringkondades, huvigruppides või administratsioonis. (Gitelson jt, 1996, lk. 221- 223) Pärast normikohast esitamist läheb eelnõu edasi vastavalt valdkonnale kindlasse komisjoni, kust see saadetakse edasi vastava pädevusega alakomisjoni. Tihtipeale saabki see koht viimaseks puhkepaigast seaduseelnõudele, kuna komisjon peab leidma arvukate eelnõude seast just need, mis on piisavalt tähtsad, et neid edasi käsitleda (D. V. Edwards, 1998, p. 390). Kui aga alakomisjon otsustab võtta eelnõu arutlusele, hakatakse tegelema vajalike muudatuste ja sõnastusega, mille tulemusel võib aga eelnõu
annaabi.ee 
