Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Valgustuse hindamine Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2009 Valgustuse hindamine 1. Töö eesmärk: Kuna tootmisruumide valgustustingimustest sõltub suurel määral töö tootlikkus ja töötajate tervis, toodete kvaliteet ning töö ohutus, siis on oluline, et valgustustingimused oleksid normikohased. Kuigi valgusele reageerib esmajoones nägemiselund, mõjutab see ka organismi. Silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Puudulik valgustus vähendab töövõimet ning tööohutust. Töö põhieesmärgiks on tutvuda klassiruumi ning teiste kooliruumide valgustustingimustega ja hinnata nende vastavust normidele. 2. Töövahendid: luksmeeter (seade TES 1332) 3. Töö käik:
ABSTRAHEERIMA BOHEEMLANE KONTRAHEERIMA MAHORKA 3. Hüüdsõnade lõpus on üks h: AIH, OIH, OHOH, TOHOH, AITÄH, FUH jne TÄHEORTOGRAAF IA h õigekiri II.Kahe tähega kirjutatakse: 1. Pikk h sõna lõpus ŠAHH KRAHH TSEHH EPOHH 2. Pikk h täishäälikute vahel: KAHHEL, MEHHANISM, SAHHARIIN, ARAHHIS, RAHHIIT, BALDAHHIIN, PSÜHHOOS TÄHEORTOGRAAFIA h õigekiri Seega võib h täishäälikute vahel olla nii lühike kui pikk. Normikohased on nii MEHAANIK kui MEHHAANIK MEHAANIKA kui MEHHAANIKA NB! Pikk h saab esineda ainult lühikese täishäälikute järel PSÜHHOLOOGIA Pika täishääliku järel on alati lühike h PSÜÜHIKA Harj 4, 5. TÄHEORTOGRAAF IA i ja j õigekiri Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i: vaja – vaia, sajad – saiad, majast – maiast, oja – hoia. Võrrelge:
(ingl) ja faks, curry ja karri. h Ühe tähega kirjutatakse a) pika täishääliku järel olev h: psüühika, psüühiline, stiihia, stiihiline, papaaha; b) lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, ekstraheerima, boheemlane, mahorka. Kahe tähega kirjutatakse pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, almanahhid, epohh, epohhil, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, psühhoos, mehhanism, baldahhiin, rahhiit. Normikohane Normikohased on nii mehaanik, mehaanika, mehaaniline kui ka mehhaanik, mehhaanika, mehhaaniline. Õigekeelsussõnaraamat eelistab esimesi. f, s fi ja s õigekirjutus käib p, t, k, mitte si kirjutamise reeglite järgi. See tähendab, et lühikest fi ja sd ei ole, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja s, teises tulbas ülipikk ff ja ss: profid (kaks) proffi sefid (seda) seffi (selle) pilafi (sööb) pilaffi Keerulised võõrsõnad
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 7 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta. Antud ruum on mikrokliima seisukohalt suhteliselt heas seisukorras. Kõik normid peale õhuniiskuse olid normikohased, kuid talvel ongi õhuniiskust raske normi viia. 2. Õhuniiskust määratakse tavaliselt psühromeetritega, selleks kasutatakse üldiselt kas Augusti või Assmanni psühromeetrit. Kuidas need töötavad ja mis on nende omavaheline erinevus? Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja see koosneb kahest kõrvuti asetsevast termomeetrist. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa
t. Lihtsamalt artikuleeritavad häälikud omandatakse varem, keerulisemad hiljem. Eesti keeles üks raskemaid häälikuid r, vähem s, l, k, õ. Füsioloogilises puuded ehk eakohased vead: häälikute puudumine, häälikute asendamine, häälikute vastastikune asendamine, häälikute moonutamine. lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s. Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides positsioonides. reeglina on hääliku hääldamine kergem lihthäälikuna, raskem häälikuõhendeis, kus ta võib esialgu puududa. Esineb kõla, moodustuskoha ja -viisi
naelade, nõelte e nõelade, okste e oksade, otste e otsade, paelte e paelade, poiste e poisside, pükste e pükside, sakste e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade. · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid) · Alates mitm illat on normikohased nii de- kui i-mitmuslikud vormid (aedadesse e aiusse, jalgadele e jalule, kuuskedel e kuusil, nõlvadeks e nõlvuks, päevadeni e päevini) · Jalgadesse e jalusse e jalgu, kõrvadesse e kõrvusse e kõrvu, rindadesse e rinnusse e rindu, silmadesse e silmisse s ilmi · Alg: alu e algu, pelg: pelju e pelgu e pelu · Hau: havi: haugi/ haug: haugi: haugi/ havi: havi: havi · Roe:rooja: rooja ja soe: sooja: sooja. Saajad: saajade: saajasid e saaju
• Ruumiline töötlus on uuringute kohaselt täiskasvanuna parem meestel. • Geneetika: evolutsiooni jooksul meestel välja kujunenud parem ruumitaju, kuna nende põhiliseks ülesandeks oli jahipidamine – suurel maa-alal orienteerumine, nooltega sihtimine jms. • Hormoonid: ruumitaju sugudevahelised erinevused ilmnevad pigem täiskasvanutel, mis võib viidata puberteediea hormonaalsete muutuste mõjule. Turneri sündroom (XX-kromosoomi asemel X-kromosoom) – verbaalsed võimed normikohased, kuid häirunud ruumitaju. Võimalik, et androgeenid või östrogeenide ja androgeenide tasakaal võib olla määrav ruumilise töötluse võimekuses. Loeng 12 Mis on tähelepanu (määratlus, jaotumine)? • Tähelepanu – selektiivse teadvuse protsess, üks võimalus, kuidas stiimulitele vastata. Tähelepanu kitsendab või fokusseerib teadvuse selektiivselt sensoorse keskkonna osale või stiimulite klassile. TÄHELEPANU ≠ TEADVUS
papaaha; b) lühike h täishäälikute vahel: abstraheerima, ekstraheerima, boheemlane, mahorka. Kahe tähega kirjutatakse pikk h sõna lõpus või täishäälikute vahel: almanahh, almanahhid, epohh, epohhil, krahh, mahhinatsioon, psühholoogia, psühhoos, mehhanism, baldahhiin, rahhiit. 7 Normikohased on nii mehaanik, mehaanika, mehaaniline kui ka mehhaanik, mehhaanika, mehhaaniline. Õigekeelsussõnaraamat eelistab esimesi. f, s f-i ja s õigekirjutus käib p, t, k, mitte s-i kirjutamise reeglite järgi. See tähendab, et lühikest f-i ja s-d ei ole, pikk kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja s, teises tulbas ülipikk ff ja ss: profid (kaks) proffi sefid (seda) seffi (selle) pilafi (sööb) pilaffi
Skoor toetus erinevate sidususvahendite (sidendid lausungite ja osalausete ühendamiseks, koha- ja ajamäärsõnad, eri üldistusastmega sõnad, ellips) kasutamisele. Grammatiline õigsus ja keerukus. Hinnati erinevate lausemallide esinemist jutustuses, korrektsete/ agrammatiliste lausungite kasutamist, erinevate lausetüüpide esindatust jutustuses. 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused: Hääle omadused on lapsel normikohased (vt lisa 7, ül 1.1) Foneemikuulmine ja hääldamine. Antud valdkonnas suuri probleeme ei ilmne. Üksikud vead ilmnevad silbiridade hääldamisel. Laurale osutus raskemaks konsonandi muutusega silbirea hääldamine, kus laps ei suutnud järele korrata 3-silbilisi ridu (lisa 7, ül Tekstiloomeoskuse õpetamine 18 1.3). Laps asendab ja segistab artikulatoorselt lähedasi häälikuid (mii-vii->nii-vii), lisab
Chomsky 1)pööras tp lausele, ka tekst moodustab lausetest, ja et 2) on vaja muuteoperatsioone. Need on väga olulised asjad! ET grammatika on tähtsam kui semantika, selle ple on palju vaieldud, Pragmaatikast see midagi ei räägi. Chomsky on öeldnu, et ei uurinud kõnet kui sellist, vaid keels, et mis oppe vaja sooritada, et jõuda reaalseid lauseid. (mitte reaalset keelekasutust, vaid protsessi, mis vüimaldab moodustada igati normikohased laused.) Küsimus siit, kes iis genereerib lause? Chomsky järgi grammatika. Aga mida ja milleks ma kõnelen, kui palju jääb teavet varjatuks. Kirjuta siis ÕIS_st juurde... 3. LOENG! Kumb sis mõjutab rohekem kumba kas keel /kõne kultuuri või vastupidi. Nt need, mis on kultuuris olulised, seda nad kõnelevad. Keel sõltub omakorda kultuurist nt lumenimetusi kui palju selles kultuuris on? Mis on oluline keeleteadlaste seisukohalt? No see, mida eristadada, kõnet,
annaabi.ee 
