· Üldjoontes põhjustab tehnoloogiline muutus, millega kaasneb majandusteadlase Joseph Schumpeteri väljendit kasutades ,,loov hävitus'' turul, vapustuse ka ühiskndlike suhete maailmas. · Ettekujutus, et ühiskondlik kord tuleneb tsentraliseeritud mõistuspärasest bürokraatlikust hierarhiast, oli väga iseloomulik tööstusajastule. · Ehkki üleminek infoühiskonda oli ühiskondlikud normid lammutanud, ei saa nüüdisaegne kõrgtehnoloogiline ühiskond hakkama normideta ja hakkab tundma olulist motivatsiooni nende loomiseks. · Valgustusliikumine eesmärk oli traditsioonide ja usundi asendamine mõistusega. · Suur vapustus leidis aset 1960 1990. · Gemeinschaft (kogukond) ja Gesellschaft(ühiskond). · Inimesed ei sõltunud niipalju enam üksteise toetusest (gesellschaft). · Lepinguline vahekord on erinevalt staatusevahekorrast kõlbeliselt vaba: kumbki osapool võib selle igal ajal katkestada, eeldusel et lepingu tingimused on täidetud.
lambad (Ülviste, A. 2008. Inspiratsioon või hallutsinatsioon peaasi et nalja saab. http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=10143. 12.04.2008). · Filmis ,,Eksperiment", grupp inimesi otsustasid osa võtta psühholoogiaeksperimendist. Inimesed jagati ,,valvuriteks" ja ,,vangiteks." See eksperiment näitas väga hästi, küll äärmusesse kaldudes, inimese halba loomust. Tavalisest keskmisest tsiviliseeritud inimesest saab loomastunud normideta olend, kes oma võimu maksmapanekuks ei põlga ühtegi vahendit. Valvurid käitusid vangidega vägivaldselt, võib isegi öelda, et "loomalikult" ("Das Experiment", Saksa 2001. Rezissöör Oliver Hirscbiegel). · William Golding u raamat ,,Kärbeste Jumal" räägib grupi inglise poiste elust, kes on sattunud lennuõnnetuse läbi asustamata saarele. Poisid hakkasid aja jooksul metsistuma. Jack'ile alluvad
parasjagu suhtleme, see tähendab, et suhe areneb mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. Interaktsioon võib mõjutatud saada näiteks partneri hoiaku, teadmiste, emotsioonide või suhtlemisoskuste läbi. Kolmandaks teguriks tuleks tuua välja isik ise, kõik tema endaga seotud tegurid. Ei oleks kommunikatsiooni ilma iseenda eripärade, elukogemuste, soovide, eesmärkide, kujunenud väärtuste ja omaksvõetud normideta. On olemas ka situatsioonilised tegurid ehk siis sellised tegurid, mis ei esine tavapärastes olukordades, nad on ajutised, kuid teatud olukordades võivad siiski ette tulla. Nendeks võivad olla näiteks eesmärgid konkreetses olukorras või parasjagu kehtivad reeglid. Ka need võivad interaktsiooni mõjutada. Julgen arvata, et minapilt, on interaktsiooni tähtsaim alus. Inimest on teatud mõttes
harjunud kõnelevaid raamatuid plaatidel ja lintidel..." (Lk. 131) Üks nädal semestris käib minu juures Terence, luuleklassi kaaslane, kes pakkus end mulle ,,mustandeid" ette lugema. (Lk. 135) Õppimise käigus ilmnevad probleemid Ilma ,,vaegnägemise" spetsialistide või eriõpetuse normideta puudub mul igasugune orienteerumis- ning liikumistreeningu eelis. (lk. 29) Kulub palju tunde pärast kooli, enne kui ma lugemisega klassile järele jõuan. Ma pean hoidma raamatut tolli kaugusel silmadest ja kõvasti pingutama, et kuum krampis lihast paigal püsiks.( Lk. 33) Bioloogias kukun ma korduvald testi läbi, kuna mimeograafil paljundatud tekst on
jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust. 6. Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu(akt) õige,väär,kohustuslik,vabatahtlik;Tagajärjed
Väärtuskasvatus peab olema järjepidev (Õpetajate Leht 07.10.05 Pille Valk). Õpilaste väärtushinnangute kujundamisel on suur osa õpikutel. Mitmed spetsialistid kirjutavad, et õpilased töötavad õpikute ja muude trükitud materjalidega kuni 90% tunni ajast. Selle tõttu võib õpikute mõju õpilasele olla isegi suurem kui õpetaja mõju (Firer 1995,5). Igas ühiskonnas on normid ja väärtushinnangud, mida selle ühiskonna liikmed järgivad. Ilma normideta pole ühiskonda ega ühistegevust. Arvestades normide ja väärtushinnangute väga suurt rolli inimelus, tuleb norme lülitada ka õppekirjandusse (Õppekirjandus väärtuste kujundajana Jaan Mikk /Tartu Ülikool/). Väärtushinnangud muutuvas ajas Tänases elus on selgelt märgatav tendents moraalireeglite ähmastumise suunas, mis kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus, mõõdupuu, mille järgi inimese käitumist hinnata
aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis ATKEAS seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–24 ja 27 nimetatud juhtudel alkoholi, tubaka ja kütuse tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol. 3 27. Milline on põhjendatud kadu? Põhjendatud kaod võib tinglikult jaotada kaheks: kaod, mis on piiratud kehtestatud normidega (nt ladustamine ja vedu) ja normideta kaod, mis on tekkinud vääramatu jõu tagajärjel (nt välgulöögist tekkinud plahvatus). 28. Milline on põhjendamata kadu? Põhjendamata kadu on aktsiisikauba kadu, mis tekkis aktsiisilaopidaja, tema töötaja, aktsiisikauba vedaja või tootja või aktsiisist vabastatud aktsiisikauba kasutaja süüteo või lohakuse tõttu, samuti aktsiisikauba kadu, mille tekkimise põhjendus või tõendusmaterjal ei ole piisav. 29. Mis on normatiivne kadu? Normatiivne kadu e loomulik kadu 30
See tähendab eelkõige vangide uurimist. Nende kättesaamine on kõige lihtsam minna vanglasse ja uurida. 3. Kolmas lähenemine kuritegevuse uurimisele on ohvrite uurimine. Ohvriuuring tähendab tavainimeste uurimist. Mõningates uuringutes keskendutaksegi ainult nendele. Võib ka olla juhuvalim ning küsitakse neilt kuritegude ohvriks langemise kohta. · Anoomia Emile Durkheimi arvates on anoomia normideta olukord; varasemad sotsiaalsed normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Eesti näide on Nõukogude Liidu lagunemine ja Vabariigi taastamine. · Kuritegevuse teooria 1. Bioloogiline teooria (19.saj-20saj. algul) väitis et kuritegevus on kaasasündinud ning et kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud; kuritegevuse vastu aitab kurjategijate ja vaimuhaigete steriliseerimine. Sellist
selles, kuidas ta mõjutab rahv.-vah. suhteid. Mitte-riigikesksed teooriad heidavad kõrvale fundamentaalse idee rahv.-vah. õigussüsteemist, mis on loodud riikide poolt ja riikide jaoks (sest see on liiga kitsas määratlus) ning rõhutavad õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund. Kas sellele käsule ja sunnile peaks olema midagi lisaks, et ta võtaks õiguse kuju. Riigil on legitiimsus. Mis rahvusvahelise õiguse teeb 7 legitiimseks. Rahvusvahelises õiguses on demokraatia küsimus. Kas demokraatiaks on vaja legitiimsust
selles, kuidas ta mõjutab rahv.-vah. suhteid. 4. Mitte-riigikesksed teooriad heidavad kõrvale fundamentaalse idee rahv.-vah. õigussüsteemist, mis on loodud riikide poolt ja riikide jaoks (sest see on liiga kitsas määratlus) ning rõhutavad õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA
7.1.4. Sotsiaalne kontekst · Käitumine sõltub sellest, kuidas olukorda tajutakse ümbritsev reaalsus sõltub sellest, kuidas käitume. · Kuidas käituda uutes või ebamäärastes olukordades? Anoomia olukord, kus normid, reeglid ja juhised tegevuseks puuduvad või on ebaselged. · Normid selgelt defineeritud reeglid inimeste oodatavale käitumisele teatud olukorras Inimesed üldiselt ei suuda ilma normideta elada. Kui algselt ka kord puudub, luuakse sotsiaalses kontekstis kiiresti uued reeglid ja käitumisjuhised. Grupid ühiskonnas · Grupiks nimetatakse igasugust inimeste kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik. · Sotsioloogias on grupi tunnuseks: Grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogumik Liikmed on vastastikustes sõltuvussuhetes Grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi liikmeid
annaabi.ee 
