ühiskonna elu erinevate valdkondade ja strukturi tasandite seoste järgi. Viisid, kuidas rollipartnerid lepivad kokku oma tegevuse eesmärkides ning käitumises. Sotsiaalne darvinism sobivaim jääb ellu (inimese edu puudumine on inimese enda puudulikkus) Subkultuur erilaadsete käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Stigma moraalse halvustamise märk, millega tähistatakse ühiskonna normalsetele või normatiivsetele ootustele mittevastavat inimkäitumist. II Diffusioon kirjeldab protsessi, kuidas uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupist grupile, ühiskonnas ühiskonda. Feminism rõhutab naiste võrdõiguslikust Elitarism jaotab filosoofilise ühiskonna eliidiks ehk kõrgklassiks ja valitsevaks massiks. Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali
standard või skaala, mille abil kontrollime, võrdleme või mõõdame asju või hindame inimeste tegusid. Norm või standard võimaldab võrdlust ( näit: halb, halvem, kõige halvem - hea, parem, kõige parem), kus mõisted "hea" ja "halb" märgivad skaala erinevaid pooluseid. Normid võimaldavad anda tegudele kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hinnanguid (Vt. Ladina keeles: norma = puusepa nurgamõõdik). Normatiivne eetika haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Objektiivsus erapooletus ja sõltumatus. Kas selline ideaal on saavutatav, on küsitav ning seda mõistet kasutatakse tihti tendentslikult, et kinnitada kellegi arvamuste
eesmärk). Tagajärje-eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on nende valikute võrreldavad tagajärjed: õige on see valik, millel parimad tagajärjed. Normatiivne ehk reeglipärane eetika: Õige ja väära eetilise valiku mõõdupuuks on teatud printsiibile või normile vastavus ehk reeglipärasus, ja seda sõltumata valiku tagajärgedest. Normatiivne eetika: haru, mis püüab konstrueerida üldisi teoreetilisi alusraame normatiivsetele küsimustele vastamiseks, sealhulgas näiteks järjestada ja korrastada fundamentaalseid moraaliprintsiipe. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, eutanaasiasse, loomkatsetesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused). Reeglideontoloogia: moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti
Kann/ Konn???????? jumal seda teab:D Füüsilised objektid Psüühilised objektid e inimesed Vaimsed objektid e siis ideed Aktiivsed ja passiivsed faasid in ja kk- a vahekorras Seymore Wupner - korraldas ühendriikide ja jaapani ühissümpoosiume Oluline on eritada passiivse ja aktiivse inimese vahel, inimene vahetus seoses tema kk-ga, inimsündmuste seous on oluline, et säiliks situatsiooni def - iga isik määratlseb seda situatsiooni subjektiivselt erinevalt ja käitub mitte ainult normatiivsetele hinnangutele vaid iseenda poolt antud hinnangutele. Kk ei ole ainult füüsiline paik, vaid kultuuriline, sotsiaalne ja organisatsiooniline Ka inimagregaadi jooni võib käsitleda situatsiivsete muutujatena(määravad ära situatsiooni olemuse), üheskoos kk-ike aspektidega määravad nad ära situatsioonide raamistiku midagi ei saa käsitleda lahus füüsilistest ja situatiivsetest omadustest Daniel Stoklos - in mitte aint ei taju kk-da vaid ka interpreteerib seda
esindajad on arvamusel, et selline moraalinormide rikkumine võib muutuda patoloogiliseks ning haarata kogu populatsiooni Lahendused: Radikaalne lahendus patoloogilise elemendi ellimineerimine eugeenika Mõõdukas lahendus inimeste ja eriti patoloogilise elemendi moraalne harimine Sotsiaalne desorganiseeritus Chicago Ülikool, Robert Park Ühiskond on korraldatud vastavalt normatiivsetele ootustele või sotsiaalsetele normidele; Definitsioon: Sotsiaalprobleemid on kiiresti muutuva ühiskonna poolt põhjustatud pingete tulemuseks, kui sotsiaalsed institutsioonid muutuvad (ajutiselt) desorganiseerituks; Põhjused:Desorganiseerituse korral ühiskonnas kehtivad normid või normatiivsed ootused kaotavad indiviidi jaoks oma senise tähenduse ehk on toimunud sotsiaalne muutus (social change). Kolm desorganiseerituse tüüpi:
kehva taseme põhjuseks? ) 3. sinu väärtushinnangutest. (Näit: Kas meditsiini vilets tase on hea või halb?) POLIITILISTE TEADMISTE ALLIKAD 1. Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. a) kindel autoriteet näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b) üldine autoriteet Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on "ajupesu" all. c) "igaüks autoriteedina" - Teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised
Esmane hälbelisus on selline käitumine, mis ühel või teisel moel rikub normi, kuid seda ei panda tähele või andestatakse. Niisugune hälbelisus saab alguse inimesest enesest. Teisene hälbelisus on sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. 6.8. Mis on stigma? Stigma on moraalse halvustamise märk, mis pannakse ühiskonna normaalsetele või normatiivsetele ootustele mittevastava käitumisega inimeste külge, keda seejärel vaadatakse, kui häbistatuid. 6.9. Mis on hälbeline subkultuur? Hälbeline subkultuur on toetavate suhete võrgustik, mis on moodustunud samasugust hälvet omavatest indiviididest, kes ei soovi enam mittehälbeliste inimestega nii tihedalt suhelda ning on otsinud üles omasugused. 6.10. Mis on ekstsentriline käitumine? Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse
5.) olulised väljakuulutamised – rahvahääletusele panek, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Poliitiliste teadmiste allikad (autoriteet, isiklik mõtlemine, teaduslik meetod) 1.Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. a.) kindel autoriteet – näit. vanem õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b.) üldine autoriteet – mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. Nt Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata, et tolle riigi kodanikud on „ajupesu“ all. c.) „igaüks autoriteedina“ - teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama
kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on externalization. (Adorne 1950). Poliitiliste teadmiste allikad 1. Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. 1.1. kindel autoriteet – näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. 1.2. üldine autoriteet – Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. nt. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on “ajupesu” all. 1.3. “igaüks autoriteedina” - Teiste inimeste tugev arvamus, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama
annaabi.ee 
