Paljud kannavad riideid , mis tüsedatel ei too kõhtu välja või varjavad midagi muud, kui aga kõigil oleks samasugune riietus siis ei saa sa valida ja kohad mida sa varjata tahad tulevad ikka esile ja sealt tuleb juba uus normine, kehakujude üle. Kõigi kehakujud on erinevad ja seda on ju näha, kui vaadata inimesi hoolikalt. Koolivorm ei sobi kõigile ja sellepärast ei tohiks olla see kohustuslik. Kõigil on omad riide eelistused. Koolivormi kandmine vähendab norimist. Kui lapsed kannavad ühesuguseid riideid, siis ei saa nad näpuga näidata ,et vaata kui kole on tema riietus, sest ta ise kannab samasugust riietust. Postimehe toimetus tegi uuringu , mis näitab et riiete pärast kiusamine on koolis levinud. Ja seda sellepärast ,et kõigil vanematel ei ole raha et osta kalleid firma riideid. Kuid koolivormide kandmine oleks koolides kohustuslik oleks norimist riiete
sellega seotud probleemidest. Juhtusin lugema delfi koduleheküljelt mitmeid juhtumeid, kus õpilased kirjeldasid, kuidas neid on kiusatud. Seda oli kurb lugeda ja järele mõeldes meenusid mulle mõned õpilased meie koolist, kes samuti armastavad teisi õpilasi kiusata ja mõnitada. Olen lugenud, et füüsiliseks vägivallaks loetakse koolikaaslase asjade võtmist, nende lõhkumist ja määrimist, peksmist ja raha ning asjade "pommimist". Vaimseks vägivallaks peetakse norimist, kaaslase mõnitamist, eiramist, tema kohta laimujuttude levitamist ja ähvardamist. Ise olen märganud, et tavaliselt kiusatakse uusi õpilasi. Lapsi, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi, on paksemad, kuid ka neid kellel läheb õppimine väga hästi. Lapsi, kes on füüsiliselt teistest nõrgemad, kellel on madalam enesehinnang ja neid, kes on pärit vaesemast perekonnast. Ma olen tähele pannud, kiusatakse teisi ikka selle pärast, et nad on teistest kuidagi
Andres oli töökas ning kohusetundlik mees, kes nõudis taga ainult õigust. Tema õigus ei olnud teistele küll alati nii selge kui talle enesele, aga õiguse nõudmist ei lõpetanud ta kunagi. Tema õigusevajadus tekitas talle suuri probleeme oma naabri Oru pearuga, kes oli hoopis teist masti mees. Oru Pearu oli täielikult Andrese vastand. Ta oli salakavalik ja riukalik ning enese arust oskas ,,rehnutti" mitme eest pidada. Armastas alkoholi ja laaberdamist ning samuti tüli norimist. Ta ässitas isegi enese pojad naabrite vastu. Vahel siiski tundub, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahlikult nõus vaenlasega ära leppima. Hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Pearu kujutab enda tegelaskujuna tõelist eestlast, kes on ainult enese heaolu peal väljas. Andrese ja Pearu erinevused põhjustavad nende vahel palju tüli norimisi ja kohtus käimisi
Nad võiksid otsida endale mingi hobi või tegevusala, kui neil pole midagi targemat teha. Või kui ei meeldi millegiga tegeleda, siis passigu kodus. Ja kui näiteks narritakse klassivenda või klassiõde ja ta ei ole tugev ja ei seise enda eest, siis lihtsalt sõimatakse teda veel rohkem kui enne. Aga mõned ei julgegi midagi vastu ütelda, sest iga sõna, mis see poiss või tüdruk ütleb võib olla saatuslik ja narritakse üha enam ja enam. Meie klassis on olnud tegelikult norimist ja kiusamist, aga enam seda ei tehta ja see on tore. Võib ütelda, et on noori, kellel ei ole linnas kohta on palju, aga mitte väga palju. Sest ikka on keegi teine, kes saab narritavaga läbi. Neid on ikka rohkem, kellel on sõpru ja kes leiavad endale hobi, mis neile meeldib. Ja need, kes lähevad uude klassi ja teda hakatakse narrima ja vaadatakse kas ta peab vastu, sellele mis temaga tehakse ehk narritakse. Tean inimesi, kes on
Enamus tarbijatest on ohtudest teadlikud, kuid see ei heiduta neid. Kurvaks teeb asjaolu, et tarbijate hulgas on kasvanud alkoholi pruukivate noorte arv. Nende seas on alkoholi populaarsuse põhjuseks tahe olla täiskasvanulikum, halvad eeskujud, kodune miljöö, pidev alkoholitoodete reklaamimine ja palju muud. Pidutsemisel leitakse sageli, et alkoholitarbimine on see, mis hoiab noorukit kambas ning kardetakse keeldumise puhul norimist ja tögamist. Nooruses tahetakse proovida kõike, mis tegelikult on keelatud, kuid muretsema paneb see, et lastele tagab viin tõsisemaid haigusnähtusid, kui seda vanemas eas inimestele. Teismeealised võivad küll jätta rumalused vanemaks saades selja taha, kuid tegudest võivad jääda märgid kogu eluks. Üleüldiselt on Eestis, nii noorte kui vanade seas, kasvanud nii-öelda vägijoogi tarbimine
sellest. Mnedes koolides on fsiline vgivald vga tsine probleem. Me kik oleme lehtedes lugenud artikleid koolivgivalla kohta. Kirjutatakse kuidas koolilapsed peksid jlle teineteist ja kuidas petajad selliste pilastega hdas on. Ma arvan, et meie kooli pilastele vi siis vhemalt meie klassi pilastele on sellised probleemid kll kaugel olev probleem, sest mina kll ei ole hestki kaklusest kuulnud vi seda ninud, mis toimuks meie koolis. Aga eks norimist ja narrimist oleme ka meie kogenud. Mletan vga hsti aegu, kui algklassides poisid tdrukute asju ra peitsid vi lhkusid. Kuid ndseks on sellised tembud ju lbi ja paljud vibolla ei saagi aru, milles on probleem, kuid keegi ei mtle ju selle peale, kuidas mjutavad solvangud seda last, keda kunagi paksuks hti. Paljudes koolides on omad karistused neile, kes fsiliselt teisi kiusavad, kuid kas neist on alati kasu? Kui keegi on trjutud ja tema narrimist on juba
õpilase. *Kuidas kooli saadi? Kas kool oli kaugel? Jalgsi, kool oli umbes poole kilomeetri kaugusel. *Millised olid kooli ühiselamud? Väga koledad, remontimata. Pesemiseks olid kraanikausi külma veega. *Milline oli koolitoit? Enamasti vastik, palju oli keedetud sibulaid ja söökla haises sibulate järgi. *Milliseid lõbuüritusi toimus koolis? Teemapäevad, erinevate rahvuste päev ja peod. *Kas esines koolivägivalda? Ikka, kiusamist ja norimist. *Kas koolis oli arst? Jah, dr.Johanson. *Kui palju teati Easti iseseisvusajast, kas sellest räägiti kodus? Teati küll aga ei räägitud eriti, kardeti, aga venelasi kirutti koguaeg. *Kuidas suhtusite Stalinisse? Hitlerisse? Leninisse? Stalin oli paha, tema kuriteod tulid avalikuks. Hitler oli ka halb kuna oli nats suure kodumaa vaenlane. Lenin oli pühak. *Kas noorteorganisatsioonid olid kohustuslikud? Pioneerid ja oktoobrilapsed olid aga komnoored olid vabatahtlikud.
pihikseelik ja helesinine pluus, hiljem oli punase musta ruuduline seelik. Tavalisi riideid ei tohtinud koolis kanda. Mõnes mõttes oli koolivorm hea. Seetõttu polnud sellist asja, et lapsed norisid teisi nende riietuse ja rahakoti suuruse pärast. Klassid olid siis suured, umbes 30 õpilast klassis, vahel rohkemgi. Lapsi oli üldse rohkem. Eks õpilasi oli ka siis igasuguseid, aga koolivägivald ei olnud sel ajal eriline probleem. Kiusamist ja norimist oli vähem kui tänapäeval. Tänapäeval tegutsevad igasugused lasteorganisatsioonid ja klubid, meil siin näiteks 4H. Vanasti oli lasteliikumine teistsugune, kõik oli seotud Kommunistliku Parteiga. Ema oli oktoobrilaps, hiljem pioneer. Oktoobrilastel olid Lenini näopildiga märgid rinnas. Pioneerid kandsid punaseid kaelarätte. Keskkoolis saadi kommunistlikuks nooreks, selleks pidi käima maakonnakeskuses nn. eksamil. Kui
ning milline on minu arvates minu ideaal. Pööraksin ka tähelepanu sellele, et teismeliste enesehinnang on väga muutuv ning seda ideaali võivad mõjutada eelkõige sotsiaalsed suhted ning ühiskonna poolt kujundatud kuvand, milline üks õige noor peab välja nägema, näiteks mida harrastama, mida sööma. Kui mõni teismeline suudab jääda isikupäraseks, võib ta langeda teiste poolt sildistamise ohvriks. Mida noorem on laps, seda vähem esineb teadlikku kiusamist ja norimist, kuigi lapsed on väga otsekohesed ja ei filtreeri veel oma peas, kui palju valu võivad nende sõnad kellelegi teha. Laste psühhosotsiaalset arengut kirjeldaksin Eriksoni teooria üldpõhimõtetel. Tema teooria põhineb suuresti praktikal. Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi
vaevutud võtma uurimusobjektiks. Ka enamiku vastavate testide küsimused on läbi aegade seatud nii, et meeste-poiste tüüpilised agressiooniviisid kerkivad uurimustes selgemalt esile. Testid ja küsitlused on peaasjalikult mõõtnud otsest, ründavat agressiivsust. Nii vaadeldakse laste puhul füüsilise vägivalla märke nagu togimist, rüselemist, löömist, teistelt asjade võtmist, samuti tülinorimist, süüdistamist, karjumist, norimist jms. Seda on palju kergem märgata kui peenetundelisemate ja kaudsemate agressiivsusvahendite kasutamist, mis on aga omased eeskätt naistele ja tütarlastele. Kaudne agressioon See on valdkond, kus naised ja eriti tütarlapsed osutavad rohkem agressiivsust kui poisid ja mehed. Selle all peetakse silmas agressiooni objekti haavamist, kuid tema vastu ei suunata sõnalist ega füüsilist rünnakut. Ohvrit rünnatakse kõrvalist teed pidi, tihti sotsiaalse manipulatsiooni abil
pärast orduriigi kokkuvarisemist, mil rootslased, venelased, tatarlased ja poolakad tulid meie maalt saaki saama, meie maad eneste vahel ära jagama. Hämaraks jääb, keda rahvasuu ,,mustaks rahvaks" nimetab, kas poolakaid või tatari sugu rahvaid. Poolakad vähemalt nõudsid enestele maad, kuna tatari sugu rahvad venelaste lipu all esinesid. Võimalik ometi, et vanasõna maa ahnitsemist ei tahagi konstateerida, vaid ainult liikuva saagi norimist. Kursis kuuldakse kõnekäändu ,,Rootsi tunnike", näituseks: oleks mul veel üks Rootsi tunnike! Mida see Rootsi tunnike tähendab, ei teata seletada. Lisa Rootsi mälestustele. Erilehele kirjutatud ,,Rootsi mälestused" on kogemata ,,Rootsi mälestustest Eestis" (Eesti Kirjandus 1922 nr. 1) trükkimata jäänud. Avaldan trükkimata jäänud ülestähendused allpool. Maarja-Magdaleenas nimetatakse Välgist Külina-nõmme minevat teed ,,Rootsi teeks".
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Ees...
Tasakaalutus esineb mitmel viisil: ohver on füüsiliselt nõrgem kui kiusaja; kiusatakse üht kindlat ohvrit; ohver arvatakse grupist välja ning temale ei pöörata tähelepanu (Kraav, I. 2001:131) Uueks sõnaks koolides on tekkinud "mobbing" see tähendab psühhoterrorit ja vägivalda. Koolis esinevat vägivalda saab jagada füüsiliseks ja vaimseks. Vaimse vägivalla all mõistetakse alandamist, mõnitamist, solvamist, norimist jne. Füüsiline vägivald avaldub kõiges, mis puudutab teistele inimestele füüsilise kahju ja valu tekitamist. Vägivalla tavalisemad viisid on koolis pilkamine, sõimamine, hirmutamine, ähvardamine, petmine, tühjade juttude levitamine, ühe ässitamine teise vastu, tagumine, tõukamine, juustest kiskumine ja asjadega loopimine. (vt lisa 2. näide 1) Paljud õpetajad on kogenud, et normaalset koostööd klassis segavad
annaabi.ee 
