Eestis on lähiaastate jooksul suurenenud välismaale tööle minevate inimeste arv. On teada juhtumeid, kus vanemad jätavad lahkudes oma lapsed Eestisse maha. Lapsed elavad üksinda kusagil korteris ja käivad koolis või viibivad sageli vanavanemate juures. Lapsed on sellegipoolest omapäi, puudub vanemlik valvsus ja hoolitsus. Kõige enam juhtub hülgamisi just peredes, kus on teismeline laps. Noorukiiga on väga tähtis aeg, kus toimub lapsest noorukiks kujunemine. Ilma vanema innustuse ja vaimse toeta võib see lapse jaoks väga keeruline olla. Teismeline on hinges veel laps, kes vajab piiride seadmist. Jättes näiteks 14-aastase üksinda koju ei ole tulemus sageli teada: Nooruk viibib kaua üleval, ei jõua kooli või korraldab pidusid. Kuna vanemlikku järelvalvet ei ole, teeb laps seda, mida hing ihkab. Ometi on see vale. Laps võib teha seda, mida hing ihkab vaid teatud piirini ning piirid peab paika panema lapsevanem.
Nagu eelnevalt mainisin, siis Tuhkatriinu on Perenaise jaoks kui ettur. Perenaisel on lihtne manipuleerida temaga ja tema kaudu valitseda. Tänapäeval on palju inimesi, kes ei oska iseseisvad olla ning käituvad ja tegutsevad kellegi teise mõjutustel. Nad ei mõista teiste inimeste kurje plaane ning seetõttu aitavad nende teostumisele kaasa. Kui raamatu lõpus ei oleks ma selle selguseni jõudnud nagu praegu arvan, võiks Tuhkatriinut tänapäeval ka pidada üheks noorukiks, kes elab oma vanemate keldris ja tegeleb oma asjadega. Tal puudub kontakt välismaailmaga, kuna ta vaevu käib seal ning elabki oma üksikut elu, kus vahel näeb oma vanemaid, kui on toidusoov.
Kuid kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviitidele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, siis teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kuigi just siis, puberteedieas, tekib vanematel oma võsukesega palju konflikte, ei tohi teda veel omapead jätta. Nooruk vormib ennast küll juba oma tahte järgi, kuid jättes ta selle keerulise töö juurde üksinda võib kogenematuse tõttu välja kukkuda midagi soovitust hoopis erinevat
pipe- Magritte). Lapsele kinnitati just, et ta on pilt endast, mis vaatab talle vastu peeglist. Mõtte kinnistamiseks kutsutakse laps vanemate kõrvale ja lüüakse lahti fotoalbum. Vanematel voolavad pisarad, kui nad lehitsevad albumeid ja märgivad igal pildid ära, et vaadaku lapsuke, milline ta seal on, mõistmata, et need on kujutised selle lapse varasemast elust ja teadvuse seisunditest, mida enam ei eksisteeri. See on piipude kujutiste kataloog. Laps saab noorukiks ja mõistab, et tema on kõik tema ümber, mis kujutab teda. Tema kese ei asu enam endas, vaid endast väljaspool. Defineerida ennast, tähendab nüüd omada asju, mis kujutaksid teda. Vaadanud maailmas natukene ringi, jääb kõrvu kõlama sõna "ilu." Nooruk muutub kiiresti, ei mahu enam oma riietesse, peab poodi minema. Ilu areaal ostukeskuses, kasuta meiki, kanna seda brändi, või ei, parem isegi seda, siis oled ilus. Kaos
endile kordagi sõnaõigust ei anta? Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane -- või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, seejärel teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kuigi just siis, puberteedieas, tekib vanematel oma võsukesega palju konflikte, ei tohi teda veel omapead jätta. Nooruk vormib ennast küll juba oma tahte järgi, kuid jättes ta selle keerulise töö juurde üksinda võib kogenematuse tõttu välja kukkuda midagi soovitust hoopis erinevat
enam ei sobi. Raamatu peategelane Leemet ei sobitu samuti külla elama, kuid viimasena metsas elada ka esialgu ei soovi. Õnneks õpib Leemet enda erinevusi külaelanikest siiski väärtustama. Sündmustik ja lõpplahendus: Raamat algab minategelase Leemeti kirjeldusega metsas valitsevast tühjusest, kuid pöördub peatselt mineviku radadele ning lugu algab Manivaldi matustega, mil Leemet on 6-aastane. Järgneb Leemeti sirgumine poisist noorukiks: onu Vootele õpetab talle ussisõnu, Leemet sõbruneb ussikuninga tütre Intsuga (nime tõttu peab Leemet teda väga pikka aega meessoost ussiks), Leemeti üks parimaid sõpru Pärtel kolib külla, Leemeti pere suhted halvenevad hiietarga Ülgase ning Tambetiga, metsa tühjeneb järk-järgult elanikest, onu Vootele sureb, Leemeti õde abiellub Mõmmiga ehk karuga (karu ning naiste vahelised suhted olid tavalised, kuigi mingil moel patused). Kui Leemet on jõudnud täiskasvanud mehe ikka,
ka nende tõekspidamised enam ei sobi. Raamatu peategelane Leemet ei sobitu samuti külla elama, kuid viimasena metsas elada ka esialgu ei soovi. Õnneks õpib Leemet enda erinevusi külaelanikest siiski väärtustama. Sündmustik ja lõpplahendus: Raamat algab minategelase Leemeti kirjeldusega metsas valitsevast tühjusest, kuid pöördub peatselt mineviku radadele ning lugu algab Manivaldi matustega, mil Leemet on 6-aastane. Järgneb Leemeti sirgumine poisist noorukiks: onu Vootele õpetab talle ussisõnu, Leemet sõbruneb ussikuninga tütre Intsuga (nime tõttu peab Leemet teda väga pikka aega meessoost ussiks), Leemeti üks parimaid sõpru Pärtel kolib külla, Leemeti pere suhted halvenevad hiietarga Ülgase ning Tambetiga, metsa tühjeneb järk-järgult elanikest, onu Vootele sureb, Leemeti õde abiellub Mõmmiga ehk karuga (karu ning naiste vahelised suhted olid tavalised, kuigi mingil moel patused). Kui Leemet on jõudnud
Järgmised üheksa aastat mõjutasid valitsust järgemööda mitu perekonda Suiskid, Belskid, Vorontsovid ja Glinskid. Väärib tähelepanu, et bojaarid võistlesid mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni. Bojaarid paisitsid vaikimisi mõistvat, et suurvürsti asutise püsikindlus väldib Moskoovia sattumist kaosesse. Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks, kellele meeldis Kremli tornidest koeri surnuks visata ja kelle loomus oli kummaline segu matslikust julmusest ja õpetatud vagadusest. Õhtuid veetis ta koos sõprade- kambaga Moskva tänavail mürgeldades ja inimesi pekstes, päevad pühendas aga kirikuisade ja pühakute elulugude lugemisele, millele teda ärgitas metropoliit Makari. Noore suurvürsti välimus avaldas muljet: peaaegu 1,8 meetrit pikk, hea kehaehituse, hallide silmade, ruugete juuste ja kotkaninaga.
venna eest läinud sõjaväkke. Nekrutiks saadi nagu liisu kaudu, sest sõjavägi kestis tol ajal 25 aastat. Õpetab Bezuhhovile ühe elutõe, mis on üsna oluline, tuleb suuta elada ka teiste jaoks. Loomulikult jääb Napoleon Venemaal tapmata. Bezuhhovist saab hoopiski Natasa mees ja tulevane dekabrist. Üks Rostovide vendadest abiellub hoopis Andrei Kuragini õega. Epiloogis on vaidlus, kas aadlik tohib tsaaririiki muutma hakata. Bolkonski poeg esimesest abielust on nüüd juba noorukiks kasvanud ja tema tahaks seda tõde teada. Nikolai Rostov, et ei tohi, Bezuhhov arvab, et peab. Et venemaad tuleb muuta reformidega ja inimest kõlbelisemaks. Tolstoi ise veendunud, et tõelise õnne annavad inimesele perekond ja lapsed 1860ndatel. Romaan on kena ja huvitav, ainuke asi, mis tänapäeva lugejat eemale tõukab, on need lehekülgede kaupa dialoogid prantsuse keeles. Järgmine Tolstoi teos, on ,,Anna Karenina".
2. A. Puskini elu ja looming ,,Jevgeni Onegin" 6.06 1799 10.02 1837 Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja
'34. aastal pärast V osa ilmumist määrati Tmle suur preemia. Jevgeni Onegin Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud.
Pilet 14 27. A.PUSKINI ELU JA LOOMING, ,,JEVGENI ONEGIN" 6.06 1799 - 10.02 1837 Elu: Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa raamatukogu läbi lugeda. 10selt muutus ta reipaks noorukiks, väsimatuks osalejaks mängudes. Füüsilist liikumist armastas ta kogu elu: tubli matkaja, väsimatu tantsija, osav vehkleja ja laskur, julge natuur ning alati valmis riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi
annaabi.ee 
