b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja vältimine. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre
Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib
Juhendaja: Kaia Hiie 1.Puuliigi bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2.Puidu omadused 3.Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas. Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp
Teha saab seda rohu tallamisega või võsalõikuriga. 19.Metsakultuuride sügisese inventuuri eesmärgid. Metsakultuuri tihedus on vaja määrata, kui kultuur on hukkunud täielikult või osaliselt tuleb täiendada. 20.Kasvamamineku leidmine. Kasvamaminemist leitakse ringproovitükkidega-näiteks 4m lindi mõtteline ringi pindala on 50m2.Saades taimede aru lugemise teel korrutatakse see 200-ga ja saadakse järelkasvu arv hektaril. 21.Mis on aluseks metsakultuuri ümbesarvutamisel noorendikuks. Puude keskmine kõrgus (1,3m) ning liitus 30% 22.Kuidas leitakse ümberarvutamisel taimede arv, keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? Noorendiku koosseis hinnatakse silmaga ja kõrgus ning teimede arv mõõdetakse. 23.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber arvestada? 24.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega, boniteet. Põllumullad on väga viljakad 1-2 boniteet, tavaliselt 1a-1
Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on
ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask, harkkidane kooreürask, väike-kooreürask, harilik võraürask, niineüraskid jt. Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse-kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades. Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu.
uuendusraie on tehtud häil- ja veerraiena või kuni 30 m laiuste lankidega lageraiena. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine Metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine seisneb maapinna mineraliseerimises looduslikult varisevale seemnele idanemiskohtadeks, loodusliku uuenduse täiendamises sobiva puuliigi istutamise või külviga, peapuuliigi uuenduse kasvu takistava roht- ja puittaimestiku kõrvaldamises kuni ala noorendikuks ümberarvestamiseni, kõvalehtpuude (tamm, saar) kahjustatud uuenduse tagasilõikamises. Loomulikult tuleb majandustegevus viia kooskõlla seadusandlusega. Hobuste kasutamine metsatöödel Siiski nagu mujal ilmas on äärmiselt populaarne ja levinud nii ka Eestis on jälle hoogu saamas hobusekasvatus. Eesti hobusekasvatajad kasvatavad hobuseid oma ratsabaaside tarbeks, müügiks teistesse riikidesse, tegelevad hobuste väljaõpetamisega nii oma kui teiste riikide hobuseomanike tarbeks
Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. 1. Lage ala - so. lage või üksikute puudega lagendik, raiesmik, põlendik või muu metsata metsamaa, mis sobib metsa kasvatamiseks, kuid mis on antud hetkel metsata. 2. Selguseta ala - so. looduslikult uuenenud, või inimese poolt kultiveeritud metsamaa, kus puukeste keskmine kõrgus on alla 1,3m või on nende arvukus liiga väike selleks, et seda ala noorendikuks lugeda. 3. Noorendik - so. mets, kus valitseva rinde puukeste keskmine kõrgus on üle 1,3m kuid keskmine läbimõõt ei ületa üldjuhul 6 cm. 4. Latimets - so. noor mets, kus keskmine läbimõõt jääb üldjuhul vahemikku 6...12 cm ja vanus ei ole suurem kui pool kehtestatud küpsusvanusest. Latimetsi ei määratleta hall-lepikutes selle puuliigi lühiealisuse tõttu. 5. Keskealine mets - so. mets, kus keskmine läbimõõt on suurem kui 12 cm ja
võrrelda näiteks kulunud freesi asendamisega puidutöökojas. Metsastamismeetoditest (külv, istutus, looduslik uuendamine) peavad investeerimisarvutused selgitama edukaima. Kulutusi silmas pidades on looduslik uuenemine odavaim vôimalus, kuid samas on metsakultiveerimisel plusse, mis teevad selle meetodi kasutamise môistlikuks. Metsakultiveerimiseks on järgmised põhjendused: Uuenemisaeg (aeg, mille järgi kultuur loetakse noorendikuks) ja raiering lühenevad, kuna uuendus toimub vahetult uuendusraie järel sôltumata seemneaastatest. Raiering lüheneb eriti siis, kui kasutatakse istikuid. Saavutatakse keskmisest kõrgem toodang, kuna sobiva tihedusega (täiusega) puistu saamine on kindlustatud. Valitakse sobivaim puuliik ning saab kasutada metsageneetika poolt pakutavaid võimalusi. Loetletud tegurid mõjutavad majanduslikku tulemust parema tootlikkuse ja kvaliteedi kaudu
Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse. 1. Lage ala - so. lage või üksikute puudega lagendik, raiesmik, põlendik või muu metsata metsamaa, mis sobib metsa kasvatamiseks, kuid mis on antud hetkel metsata. 2. Selguseta ala - so. looduslikult uuenenud, või inimese poolt kultiveeritud metsamaa, kus puukeste keskmine kõrgus on alla 1,3m või on nende arvukus liiga väike selleks, et seda ala noorendikuks lugeda. 3. Noorendik - so. mets, kus valitseva rinde puukeste keskmine kõrgus on üle 1,3 m., kuid keskmine läbimõõt ei ületa üldjuhul 6 cm. 4. Latimets - so. noor mets, kus keskmine läbimõõt jääb üldjuhul vahemikku 6...12 cm ja vanus ei ole suurem kui pool kehtestatud küpsusvanusest. Latimetsi ei määratleta hall-lepikutes selle puuliigi lühiealisuse tõttu. 5. Keskealine mets - so. mets, kus keskmine läbimõõt on suurem kui 12 cm ja
annaabi.ee 
