Fovism - Henri Matisse arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Abstraktne kunst - Esimesena astus nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky. Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut pilti imetledes. Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky viljeles hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Sootuks teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism
Kunstnikud mängivad inimeste tunnetuslike eripäradega. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Samas kui minimalistid rõhuvad lihtsusele, sest selles peitub ilu saladus. Vahel on aga hoopis nii, et mida raskem on aru saada, seda suurem on väärtus. Ka puhtalt värvidega on võimalik mõju avaldada. Vassili Kadinski, kes astus esimesena nn nonfiguratiivse kusnti valda, meelsest on kunst võrreldav muusikaga, mille helid ka ju midagi ei kujuta. Kunstiteadmised- eduka elu alus Mõistet "kunst" ühiselt ja lühidalt lahti seletada on raske. Esmalt võib ju ettekujutusse ilmuda mõni maal või skulptuur, mis on kunstniku loominguline väljund ehk kunst. Kuid see on kõigest väike osa. Kunst on kõik mis meid ümritseb: kirjasõna, filmid, näidendid, muusika,
hakanud vähehaaval tagaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Neis oli säilinud mõte/side mõne loodusliku motiiviga, mida oli lihtsustatud, moonutatu, kuid neile veel ei vihjatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. 1910. aastal loobuti täielikut nähatava ümbruse imiteerimisest neid teoseid nimetatakse abstraskseteks.. Abstraktne kunst tekkis Saksamaal. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866 1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Tema kõrvale koondus rühmitus
punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky. Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega
värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13. detsemberil 1944. aastal. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber
Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjavaid elemente. Vassili Vassiljevits Kandinsky suri 13. detsemberil 1944. aastal LOOMING Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky (kes sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega "Sinine
võtet kasutati ka futurismis. (http://www.kose.ee/arvutikoolis/Word%5C20sajkunst.htm) Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. (http://www.google.ee/search?q=20+sajandi+kunst&ie=UTF-8&hl=et)
kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta. Kandinsky. Sügis Kandinsky. Klee. Ad Parnassum
Paul cezanne 1839-1906) le vase bleu(1887)musee d'orsay oli postimpressionist, meeldis maalida natüürmorte.(nature morte) claude monet Vassili kandinsky 1840-1926 1866-1944 le dejeuner sur l'herbe(orsay) kompositsioon VI(ermitaaz) varaimpressionistlik, pantis rahapuuduses on ta on abstraktioismi e. Nonfiguratiivse e. Esemetu sõpradele, üks neist jättis selle pöönigule kunsti alusepanija.ta arvas, et erinevate värvidega kopitama ja lõikas tagasi saades kopitanud osad saab kujutada erinevaid tundeid.tema töid on ära. enam münchenis, nõukogude venemaal oli tema kunst täielik tabu abstraktne ja konkreetneon atonüümid
kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma nägemise uuestileiutamisega, pöörates välise külje täpse jäljendamise asemel rohkem tähelepanu sisulistele küsimustele. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Esimesena astus nn. nonfiguratiivse kunsti valda Vassili Kandinsky (1866-1944). Esimese tõuke olevat ta saanud kord oma ateljees tundmatut vaimustava värvidemänguga pilti imetledes ja lõpuks aru saades, et tegelikult oli see tema enese pilt "jalad ülespidi". Sellest järeldas ta, et ka puhtalt värvidemänguga on võimalik vaatajale mõju avaldada. Tema arvates pidi kunst olema võrdne muusikaga, mille helid ju ka midagi ei kujuta.
BARNETT NEWMANN (1905-1970), AD REINHARDT (1913-1967), CLYFORD STILL (1904-1980), SAM FRANCIS (1923-1994), HELEN FRANKENTHALER (s.1928) jt. INFORMALISM EUROOPAS Informalism tekkis Euroopas 1940-ndatel paralleelnähtusena Ameerika abstraktsele ekspressionismile. Selle nimetusega on tähistatud mitmesuguseid abstraktsionismi vorme: kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik Michel Tapié Pariisis näituse teemal ,,Nonfiguratiivse kunsti äärmuslikud tendentsid". ,,Informaalseks" (pr. k. informel, informe - kindla vormita) pidas Tapié psüühilist improvisatsiooni, millel puuduvad kindlad, selgepiirilised geomeetrilised vormid, küll aga on sürrealistlikud kaastähendused (seega abstraktsionism, mis vastandub konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele.
BARNETT NEWMANN (1905-1970), AD REINHARDT (1913-1967), CLYFORD STILL (1904-1980), SAM FRANCIS (1923-1994), HELEN FRANKENTHALER (s.1928) jt. INFORMALISM EUROOPAS Informalism tekkis Euroopas 1940-ndatel paralleelnähtusena Ameerika abstraktsele ekspressionismile. Selle nimetusega on tähistatud mitmesuguseid abstraktsionismi vorme: kalligraafiline kunst, tasism, art brut ja jaapani Gutai. Aastal 1951 korraldas kunstikriitik Michel Tapié Pariisis näituse teemal ,,Nonfiguratiivse kunsti äärmuslikud tendentsid". ,,Informaalseks" (pr. k. informel, informe - kindla vormita) pidas Tapié psüühilist improvisatsiooni, millel puuduvad kindlad, selgepiirilised geomeetrilised vormid, küll aga on sürrealistlikud kaastähendused (seega abstraktsionism, mis vastandub konstruktivismile). Termin ,,informaalne" tähistab kunsti, mis ei võlgne midagi minevikule ega allu sisu või kujutamisviisi osas mitte mingitele kaasaegsetele mõjudele. Informalism levis Saksamaal,
annaabi.ee 
