Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla, nim. nivoopinnaks. Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva
f (xn) = f (a). 3. Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Määramispiirkond, mutumispiirkond, nivoojooned(-pinnad). Definitsioon Kui hulga (külliliU) Rn igale punktile P(x1; .....; xn) on vastavusse seatud muutuja u R kindel väärtus, siis öeldakse, et hulgal on defineeritud n-muutuja funktsioon. Hulka nimetatakse funktsiooni määramispiirkonnaks. Pinda punktiruumis Rn võrrandiga f (x1;... ; xn) = C, kus C R on etteantud konstant, nimetatakse funktsiooni f nivoopinnaks 4.Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus. Pidevus Definitsioon Funktsiooni u = f (x1; ...; xn) nimetatakse pidevaks piirkonnas , kui see funktsioon on pidev piirkonna 0 igas punktis. Lause Iga mitme muutuja elementaarfunktsioon on pidev omamääramispiirkonna sisepunktides 5) Mitmemuutuja funktsiooni osatuletised ja nende tähistus. Tõestada üks segatuletiste võrdsuse piisav tingimus. 6) Diferentseeruvus. Diferentseeruva mitmemuutuja funktsiooni ja
Hulka C Rn nim kompaktiks, kui ta on kinnine ja tõkestatud Kui hulga ø C Rn igale punktile on kindlal viisil vastavusse seatud reaalarv u, siis öeldakse, et hulgal on defineeritud n-muutuja funktisoon ja tähistatakse u=f(x1,...,xn). Kui funkts u=f(x1,...,xn) on antud võrrandiga F(x1,...xn,u)=0, kus F on mingi n+1 muutuja funkts, siis öeldakse, et funkts f on antud ilmutamata kujul. Pinda punktruumis Rn , võrrandiga f(x1,...,xn)=C, kus CR, on etteantud konstant, nim funkts- i f nivoopinnaks. Ruumi R2 punkti P koordinaate ja , mida ristkoordinaatidega x ja y seovad valemid x=cos(); y = sin() nim polaarkoordinaatideks Ruumi R3 punkti P koordinaate , ja z, mida ristkoordinaatidega x, y ja z seovad valemid x=cos(); y = sin(); z=z, nim silindrilisteks koordinaatideks. Ruumi R3 punkti P koordinaate , ja , mida ristkoordinaatidega x, y ja z seovad valemid x=sin()cos(); y = sin()sin(); z=cos(), nim sfäärilisteks koordinaatideks Arvu c nim funkts-i u=f(x1,..
2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1. Geodeetilised koordinaadid on punkti laius B ja pikkus L. Maa kuju määravaks matemaatiliseks pinnaks võetakse pöördellipsoid. Nivoopinnaks nimetatakse rahulikus asendis olevat ookeanide ja merede veepinda, mis mõtteliselt on laiendatud maismaa alla. Suure territooriumi jaoks plaanide ja kaartide koostamisel ehitatakse meridiaanide ja paralleelide võrk. Maa telge läbivate tasandite lõikumisel ellipsoidiga tekivad tõelised e. geograafilised meridiaanid, Maa teljega risti olevate tasandite lõikumisel ellipsoidiga− paralleelid. Üks sellistest tasanditest läbib Maa tsentri ja
Ekker on täisnurga väljamärkimiseks. Laserskanner - erinevate objektide (hooned, rajatised ka maapind) mõõdistamiseks. GPS -vastuvõtja 4. Mis on geoid ning kuidas seda määratakse ja milleks geoidi kasutatakse? 1 Geoidiks nimetatakse maailma ookeanide ja merede rahulikus seisus olevat veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida kasutatakse nivelleerimisel. 5. Kuidas määratakse absoluutsed kõrgused? Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise
hulk ruumis R3 selliselt, et z=f(x,y) ja (x,y) on määramispiirkonnas D. Seega kahe muutuja graafik on ruumiline objekt, üldjuhul pind, kolmemõõtmelises ruumis R3. Näiteks ring raadiusega 3 2. Nivoopinna mõiste( definitsioon, näited ja omadused) DEF: Määramispiirkonna nende punktide (x,y) hulka, mille puhul funktsiooni väärtus on konstantne, nimetatakse selle funktsiooni nivoopinnaks võrrandiga f(x,y)=k, kus k on konstant OMADUSED: Määramispiirkonna iga punkti läbib üks nivoopind(näiteks isoterm, isobaar) Nivoopinnad ei lõiku NÄITED: Topograafilised kaardid Õhuruumi jooned Maa magnetvälja tugevused Temperatuuri jooned Elliptilised paraboloidid 3. Kolme muutuja funktsioon(definitsioon, näited, graafiku definitsioon)
Määramispiirkond Kui argumentide väärtuste paarile (x0;y0) vastav z väärtus on olemas, siis öedakse, et z=f(x;y)on määratud punktis (x0;y0). Argumentide väärtuspaaride hulka, mille korral funktsioon on määratud nimetakse selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Nivoojoon(Nivoopind) Funktsiooni z=f(x;y) nivoojooneks nimetakse punktihulka, mis rahuldab võrranditx=C. Enamikul funktsioonidel on lõpmata palju nivoojooni.3 muutuja funktsiooni puhul muutub nivoojoon nivoopinnaks. Osatuletis, selle geomeetriline tähendus Def: Funktsiooni z = f(x;y) esimest järku osatuletiseks x järgi nimetatakse piirväärtust f ( x + x; y ) - f ( x; y ) lim x 0 x z ' x ,
(P) = F [1 (P), 2 (P), . . . , n (P)]. 7) Kolmemuutuja funktsiooni nivoopinnad. Kahemuutuja funktsiooni nivoojooned. · Olgu u = (x, y, z) kolmemuutuja funktsioon ja C etteantud konstant. Vaatleme määramispiirkonnas D selliseid punkte (x, y, z) mille korral (x, y, z) = C. Need punktid moodustavad teatud pinna piirkonnas D. Taolist pinda nimetatakse funktsiooni nivoopinnaks. · Olgu z = f(x, y) kahemuutuja funktsioon piirkonnas D ja C jällegi etteantud konstant. Vaatleme piirkonnas D punkte (x, y) mille korral (x, y) = C. Need punktid moodustavad joone piirkonnas D. Seda joont nim. funktsiooni nivoojooneks. 8) Mitmemõõtmelise muutuva suuruse piirväärtuse definitsioon. Olgu P järjestatud muutuv suurus. Punkti A=(a1,a2,...,am) nim. muutuva suuruse P =( x1, x2,...,xm)
(P) = F [1 (P), 2 (P), . . . , n (P)]. 7) Kolmemuutuja funktsiooni nivoopinnad. Kahemuutuja funktsiooni nivoojooned. · Olgu u = (x, y, z) kolmemuutuja funktsioon ja C etteantud konstant. Vaatleme määramispiirkonnas D selliseid punkte (x, y, z) mille korral (x, y, z) = C. Need punktid moodustavad teatud pinna piirkonnas D. Taolist pinda nimetatakse funktsiooni nivoopinnaks. · Olgu z = f(x, y) kahemuutuja funktsioon piirkonnas D ja C jällegi etteantud konstant. Vaatleme piirkonnas D punkte (x, y) mille korral (x, y) = C. Need punktid moodustavad joone piirkonnas D. Seda joont nim. funktsiooni nivoojooneks. 8) Mitmemõõtmelise muutuva suuruse piirväärtuse definitsioon. Olgu P järjestatud muutuv suurus. Punkti A=(a1,a2,...,am) nim. muutuva suuruse P =( x1, x2,...,xm)
tema muutumispiirkonnast D vastavusse suuruse z ühe kindla väärtuse Mitmemuutuja funktsioon graafik Funktsiooni z=f(x1,x2,...,xm), määramispiirkonnaga D, graafikuks nimetatakse järgmist ruumi Rm+1 alamhulka ={(x1,x2,...,xm,f(x1,x2,...,xm))||P(x1,x2,...,xm)D} 2. Nivoojooned ja pinnad Kahemuutuja funktsiooni z=f(x,y) nivoojooneks nimetatakse joont, mille moodustavad piirkonna D punktid (x,y) mille korral f(x,y)=C, kus C on etteantud konstant Skalaarvälja f ehk funktsiooni f nivoopinnaks nimetatakse pinda, mis koosneb piirkonna D punktidest (x,y,z) mille korral f(x,y,z)=C, kus C on etteantud konstant. 3. Mitme muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtus m-muutuja funktsioonil f on piirväärtus b punktis A kui suvalises piirprotsessis PA, mis rahuldab tingimust PA, funktsiooni väärtus f(P) läheneb arvule b Mitmemuutuja funktsiooni pidevus Olgu antud mitmemuutuja funktsioon z=f(P) määramispiirkonnaga D. Funktsiooni f
sioonid F ja 1 , 2 , . . . , n liitfunktsiooni z f (P ) valemiga f (P ) = F 1 (P ), 2 (P ), . . . , n (P ) . 7) Kolmemuutuja funktsiooni nivoopinnad. Kahemuutuja funktsiooni nivoojooned. Olgu u = f (x, y, z) kolmemuutuja funktsioon ja C etteantud konstant. Vaatleme f m¨ a¨aramispiirkonnas D selliseid punkte (x, y, z) mille korral f (x, y, z) = C. Need punktid moodustavad teatud pinna piirkonnas D. Taolist pinda nimetatakse funktsiooni f nivoopinnaks. Nivoopind s~oltub etteantud konstandist C. See t¨ahendab et konstandi C muutmisega muutub ka nivoopind. J¨argmiseks olgu z = f (x, y) kahemuutuja funktsioon piirkonnas D ja C j¨ allegi etteantud konstant. Vaatleme piirkonnas D punkte (x, y) mille korral f (x, y) = C. Need punktid moodustavad joone piirkonnas D. Seda joont nimetatakse funktsiooni f nivoojooneks. Nivoojoon s~oltub samuti konstandist C. Funktsiooni z = f (x, y) nivoojoon f (x, y) = C on kujutatud joonisel 6.2
t6mmataksekaksvaatellisaekraanimddrav telg u paralleelseltsirge uhe kujutisega ( u l l s ' v 6 i u l l s" ). 2. Nivoosirgemuutub projekteerivaks sirgeks lisaekraanisuhtes,mis on v6etudristiantud sirgega(u I h' v6i u I f"). 3. Uldasendilinetasand muutub projekteeri- vaks tasandikslisaekraanisuhtes.mis on v6etudristiselletasanditihe jailgsirgega v6i nivoojoonega(u J_p" v6i u J. eo; u t h'" v6i u J. f""). 4. Projekteerivtasand muutub nivoopinnaks lisaekraani suhtes, mis on v6etud paralleelsenaantud tasandiga(u ll.' voi u I l n ") . Siit jdreldub, et on rida 0lesandeid,kus lisaekraani kasutamine oluliselt lihtsustab Joon.3.2 lahendamist.M6neljuhul tuleb kasutadaisegi 18 Joonisel3.3 selgitataksekaksvaategaantud 3.6 Tasandip66ramineiimberjiilje puramiidi piltliku kaldprojektsioonituletamist esiekraanile
annaabi.ee 
