rindkerele. Lülisamba painutamine Sisemine Rindkere-nimme Kolm alumist roiet Keha roteerimine kõhupõikilihas sidekirme, Roiete langetamine niudeluuhari, kubemesidemed Välimine 8 alumise roide Niudeluuharja Keha roteerimine kõhupõikilihas välispind välisserv Roiete langetamine 62. Rinna lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Rindkere- Rinnaku tagumine 2.-6. Roide sisepind Roiete langetamine ristilihas alumine serv väljahingamisel
Algab: 5.-7. Roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida PÕIKILIHAS SISEMINE KÕHUPÕIKLIHAS: Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: 3le alumisele roidele Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS: Algab: sämpudena 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeluuharja väliservale Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 63. RINNA LIHASED ROIETEVAHELIHASED SISEMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: iga roide ülemiselt servalt Kinnitub: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid VÄLIMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: roiete almuiselt servalt Kinnitub: roiete ülemisele servale Funkts: tõstab roidid EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8-9
kõõlustsentrisse mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, lihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsust välja. Välimine kõhupõiklihas Kaheksa alumise roide Niudeluuharja välisserv Roteerib keret; fikseeritud rindkere puhul välispind lähendavad vaagnat rindkerele Sisemine kõhupõiklihas Rindekere-nimme sidekirme, Kolm alumist roiet; üle Roteerib keret; fikseeritud rindkere puhul niudeluuhari, kubemeside mediaalselt aponeuroosiks lähendavad vaagnat rindkerele
Kulgeb Kinnitub häbemeluule õõneselundite sisaldiste ed keskjoone läheduses väljutamist. Kõhu lihased allapoole. langetavad roideid (väljahingamine). Kinnitub niudeluuharja välisservale. Mediaalsuunas läheb see Algab sämpudena kaheksa Kõhu välimine üle tugevaks alumise roide välispinnalt, Kõhupõikilihased roteerivad keret. põikilihas aponeuroosiks, mille
niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. alumisele roidele. Kulgeb põiki üles-ette. *alumised kuid lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Välimine kõhupõikilihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Sämpudena kaheksa alumise roide Niudeluuharja välisserv *liikumise toetamine ning keha pöörete välispinnalt. Kulgeb põiki alla-ette. teostamine. 62. RINNA LIHASED Sisemised roietevahelihased Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Iga roide ülemiselt servalt. Suunduvad Naaberroide alumisele servale. *roiete langetamine (väljahingamisel) põiki üles-ette. Välimised roietevahelihased
kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt. Jaguneb:Ristluupiirkonnaks,tuharapiirkonnaks,sabapiirkonnaks,Lahklihapiirkonnaks. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal
Istmikuköbrust kõrgemal on istmikuluuoga (spina ischiadica). Väike istmikuluusälk (incisura ischiadica minor). NIUDELUU (os ilium) (peas) Koosneb niudeluukehast (corpus ossis ilii) ja niudeluutiivast (ala ossis ilii), mille ülemine serv on niudeluuhari (crista ossis iliaca). Eespoolt piirab niudeluu harja ülemis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-superior), millest allpool on alumis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-inferior). Tagantpoolt piirab niudeluuharja ülemis-tagumine niudeluuoga (spina iliaca posterior-superior), millest allpool on alumis-tagumine niudeluuoga (spina iliaca posterior-inferior). Niudeluutiiva alumine serv moodustab koos istmikuluuga suure istmikuluusälgu (incisura ischiadica major). Niudeluu sisepinna eesmises ülemises osas on niudeluuauk (fossa iliaca), mille kõrval on kõrvalestjaspind (facies auricularis) ja niudeluukörpus (tuberositas iliaca). Niudeluutiiva välispinnal kulgevad alumine tuharajoon
lihase piirkonda. Kere – jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht – on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen – luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt. Jaguneb:Ristluupiirkonnaks,tuharapiirkonnaks,sabapiirkonnaks,Lahklihapiirkonnaks. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised,
2.Ristijätkelt - asuvate lülide sirutamine, m. erector spinae: pind, nimmelülide 2. selgroolülide kokkutõmbudes transversospina 3.Ristijätkelt - ogajätked, soodustab 1.m. iliocostalis- ogajätked, ristijätked, sirutab keret ja pead, lis kuklaluu pööramist niude-roidelihas niudeluuharja oimuluu ühepoolselt painutab : m. turjalamendik ümber pikitelje 2.m. longissimus- välisserv nibujätke, keret ja pead küljele semispinalis 2.1 või 2 lüli ja stabiliseerib
niudeluu harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. · Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 63. Rinna lihased RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale
harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. e) Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: Autohtoonsed lihased: a) Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina
harjalt ja kubemesidemelt. Kinnitub: ülemised lihaskiud kolmele alumisele roidele, alumised kiud lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. e) Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: Autohtoonsed lihased: a) Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest
rinnalehepiirkonnaks. 2) keskkõhupiirkond - paikneb viimast roiet ja puusanukki riivates segmentaaltasandite vahel ning jaguneb puusanukist ettepoole jäävaks tühimikuks, külgmiseks kõhupiirkonnaks ja nabapiirkonnaks. 3) kaudaalne kõhupiirkond - ulatub puusanukke riivavast segmentaaltasandist vaagna sissekäiguni.Ta jaguneb kubemepiirkonnaks ja häbemepiirkonnaks. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt.Jaguneb: 1) ristluupiirkonnaks - paaritu 2) tuharapiirkonnaks paariline, ristluu-ja tuharapiirkond koos moodustavad laudja; puusanukipiirkonnaks; 3) sabapiirkonnaks; 4) lahklihapiirkonnaks paikneb päraku ja väliste suguorganite vahel. Eesjäsemepiirkond kere küljes olevas eesjäseme osas eristatakse: 1) õlaliigesepiirkonda; 2) õlavarrepiirkonda; 3) kaenlapiirkonda; 4) kolmpealihasepiirkonda e. saps 5) küünarliigesepiirkond 6)küünarnukipiirkond
annaabi.ee 
