Lühike neel, ei ulatu Lühike neel, söögitorust Ninavahesein jätkub kaelalülide tasandini. pehmesuulae Neel limaskestavall neeluvaheseinana, On neelumandel ja suupinnal leidub (limen milles paikneb tõrvemandel. suulaepurje-mandel. pharyngoesophag neelumandel. Kuulmetõrve eum). Neelusopis Ninamise osa limaskest on puudub. Puudub söögitoru tagaseinas Koosneb – Kaela osa – 2/3 laienenud Esialgu on Söögitoru kõhuosa. vöötlihastest. söögitoru lihaskesta paksus
peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku
http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine 4. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. 5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei
kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster), peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak. Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid. Peensoole FN: Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Kopsud: Parem kops koosneb 3 sagarast, vasak – 2 sagarast. Asend: rindkereõõnes pleurakottides. FN: gaasivahetus. Kõhunääre(PANCREAS): eritab kõhunäärmenõret ja hormoone, toodab soolkanali limaskest soolenõret. Skeletilihaste FN: *liigutada skeleti osa ja tagada selle üksikosade liikumine *anda kehale kuju
Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselunditel on veel ka teisi funktsioone. Näiteks ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on hääle tekitaja ja kopsude kaudu eraldub veeaur. NINAÕÕS cavum nasi- on hingamisteede algusosa. Eest on avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete (koaanide) kaudu ühendus neelu ninamise osaga. Ninaõõnes on näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest, mis on paks ja tursub kergesti. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, mis on samuti limaskestaga vooderdatud. 1. Ninaesik 2. Pärisninaõõs Välisnina koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk ja lihased). Eristatakse ninajuurt, ninaselga, ninatippu ja külgmisi osi. Nina suurus ja kuju varieeruvad individuaalselt.
PAREM KOPS /PULMO DEXTER 1. KUIDAS JAOTUVAD HINGAMISELUNDID VASTAVALT TALITLUSELE?- 14. KÕRIKÕHR / KILPKÕHR 1) PÄRIS-HINGAMISELUNDID – KOPSUDE ALVEOOLID, TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. 2)HINGAMISTEED – JUHIVAD SISSE- JA VÄLJAHINGATAVAT ÕHKU 2. KUIDAS JAOTATAKSE HINGAMISELUNDID KLIINILISES PRAKTIKAS?- 1) ÜLEMISED HINGAMISTEED: KOOSNEVAD – NINAÕÕS KOOS NEELU NINAMISE OSA JA KÕRIGA 2) ALUMISED HINGAMISTEED: HINGETORU JA TEISED ÕHKU JUHTIVAD ELUNDID 3. MILLE POOLEST ERINEB HINGAMISELUNDKONNA EHITUS TEISTEST ELUNDKONDADEST?- SEINTE TUGEV LUUSTIK VÕI KÕHREST SKELETT, MIS EI LASE NEIL KOKKU LANGEDA JA ON ALATI TÄIDETUD ÕHUGA 4. MILLISED ON JA KUS ASUVAD NINAKÕRVALURKED/KOOPAD (SIINUSED)?- ON→ ÜLALÕUALUU-, OTSMIKULUU – JA PÕHILUU-URGE, SÕELLUURAKUD.
114.Millises sooles toimub soolesisaldise bakteriaalne lagundamine ning vee- ja mineraalsoolade imendumine? Jämesool 115.Kus muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks? Maksas 116.Mis kujul on veres kõige suurem osa süsinikdioksiidi? Vesinikkarbonaadina 117.Millised alltoodud väidetest hingamiselundite anatoomia kohta on tõesed? *Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga. *Kopsualveoolides toimub gaasivahetus. *Kopsualveoolid paiknevad bronhioolide seintes. 118.Millised alltoodud väidetest hingamise kohta on tõesed? *Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon hingamissageduse ja -mahu arvel. *Kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga, siis tekib hüpoksia., *Kessoontõbi o n haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. 119
2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES 5) Kopsud - PULMONES Hingamiselundid jaotuvad vastavalt talitlusele: 1) Päris-hingamiselundid - kopsude alveoolid - gaasivahetus õhu ja vere vahel 2) Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas: 1) Ülemised higamisteed - ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga 2) Alumised hingamisteed - hingetoru, peabronhid, kopsud Mille poolest erineb hingamiselundkonna ehitus teistest elundkondadest? Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked ehk siinused? Nende funktsioon Ninakõrvalurked on voodertatud limaskestaga Asuvad: ninaõõnes
ventilatsioon tähendust. Üldine sissejuhatus Hingamisteed ja kopsud moodustavad hingamiselundkonna, mille ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia. 67 Anatoomiline jaotus Ülemised hingamisteed 1) Ninaõõs Ninaõõs avaneb etepoole inasõõrmetega, tagantpoolt on ta ninakarbikute (concha nasalis) kaudu ühenduses neelu ninamise osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgedel asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked. Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega ehk ninakõrvalkoobastega (ülalõualuu-, lauba-, kiilluu-urge ja sõelluulabürint). Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Alumise ninakäigu
annaabi.ee 
