Peeter Päll "Võõrnimekirjutis" Võõrnimede sobitamine, tänavanimed ja isikunimed VÕÕRNIMEDE SOBITAMINE Liigisõna tõlge Kohanimedes on tavaks liigisõna tõlkida, inglise Orkney Islands Orkney saared Kui nime tuumosa on mingis käändevormis või omadussõnakujuline ja tuleneb mingist lähtenimest, siis võimaluse korral tõlkes kasutada lähtenime kuju Kui liigisõna on nimetuumaga kokku kirjutatud või kui lähtenime pole võimalik kindlaks teha, on soovitatav jätta ka liigisõna tõlkimata, soome Kalkujärvi Võõrnimede algustäht Ladinatähelistest keeltest ülevõetavate nimede puhul säilib nende algustäht nii nagu lähtekeeles, nt Wall Street, mitte Wall street Teistest tähestikest ümberkirjutatavate nimede puhul saab järgida vastava keele algustähereegleid, kui kirjas eristuvad suured ja väikesed tähed Nimetavapõhimõte
Nimi- või määrsõna kirjutatakse järgneva 1. Eelneva sõnaga kokku 1. Käändsõnad , määrsõnad ja muudest sõnadest tavaliselt kirjutatakse lühitüveline asesõna kirjutatakse kirjutatakse liigisõna omadussõnaga kokku ,kui ta moodustab kirjutatakse sõnad teist , verbid kirjutatakse verbi lahku nt : väga hea , üsna käändsõnast , mille nimisõna järgnevast nimisõnast nimetuumaga harilikult omaette mõiste -kümmend- ja-sada, muud pöördelisest ja käändelisest tugev ,sama vähe , juurde ta kuulub, järgnevaga kokku lahku kokku(Pelgurand, (viljarikas,eelarvamustevaba,kurikaval) kirjutatakse lahku. vormist tavaliselt lahku : puu on NB: vahest nt :paljutõotav lahku nt : mööda
pisiküsimus, sirgjoon, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, triivjää, tõmblukk Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti (kuidas?) rääkimine, kaelakuti kõndijad · Määrsõna võib mõningatel juhtudel moodustada nimisõnaga liitsõna allüürni,, koostöö, pealkiri, püstiasend, vastukaja III. KOHANIMEDE KOLAKI Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku Emajõgi, Põhjalaht, Supilinn, Hirvepark, Rannavärav, Suursaar, Kõrgelaid, Vanaküla, Punaoja, Teravmäed Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku jrg juhtudel: · Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju · Tegemist on aadressikoha, s
+ nim.). Nt: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nim. + nim.). mitmeparteisüsteem (asesõna +nim. +nim.). allveelaev, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nim.). Kohanimede KOLAKI 1.Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. Nt: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Metsakalmistu, Rannavärav, Hirepark, Kivisild, Suursaar, Pühajärv. 2.Kohanimed kirj. liigisõna tuumast lahku, kui seda esineb nii kui ka ilma liigisõnata. Nt: Tartu linn - Tartu; Aakre küla - Aakre; Peipsi järv - Peipsi; Surju mõis - Surju; Alpi mäed - Alpid; Balkani poolsaar - Balkan. 3
(omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:
tähenduses spetsiaalne, eriline kokku: töötasime igaüks eri alal; aga talle anti eriülesane. • Muutumatu sõna harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed. • Kokku kirjutatakse niisugused kolme-või enamtüvelised omaette tähendusega ühendid: kuumaveeallikas, mustsõstramoos, neljasilmajutt, üheinimesevoodi. Kui omaette tähendust pole, kirjutatakse lahku: puhta vee juurdevool, kahe silla jooks KOHANIMEDE KLK: • Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Vahemeri, Pelgurand, Supilinn, Punaoja • Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku: - Kohanimi võib sama tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma: Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Peipsi järv=Peipsi - Tegemist on aadressikoha (s.o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats
nt. Mustasõstramoos ( omadussõna+nimisõna+nimisõna), üheinimesevoodi (arvsõna+nimisõna+nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna+nimisõna+nimisõna), ümbermaailmareis ( kaassõna+nimisõna). Erandid, kui omaette tähendus puudub: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Nende reeglite alla käivad ka sõnad laadi, liiki, seltsi, sorti, tüüpi jms. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku. nt. Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Supilinn, Metsakalmistu, Rannavärav. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: a) Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta. nt. Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Kihnu saar=Kihnu. b) Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega. nt
markeerivad numbrid, nomenklatuuri tähised, koordinaatide väärtused). Raamisisesed kirjad (kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal): identifitseerivad kirjad (kohanimi e toponüüm, tähised) ja leppekirjad (iseseisvad, LP täiendavad kirjad). 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Nimetuum-kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga). Liigisõna-kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutanid nimetuumaga. Hargtäiend- kohanime täiendosa, mis lisab korduvale nimele eristuva tunnuse ( Suur(e)-, Väike-, Mäe-). Vana(hargtäiend)-Kalmuse(nimetuum) talu(liigisõna). 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem-igal pinnal riigipiiri sees on hooldaja(riik, maakond, KOV(vald, linn),eramaa). Asustussüsteem-ühiskonnas toimuvate rahvastikuprotsesside produkt (linn, alev,alevik, küla, talu). Aadresssüsteem-aadressi komponendid (Tiigi tänav),
neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Kohanimede kokku ja lahkukirjutamine KOKKU LAHKU Kohanimedes kirjutatakse liigisõna kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nimetuumaga kokku Nt. Emajõgi, nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta Nt. Põhjalaht, Supilinn (Tartus), Rannavärav, Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Volga jõgi = Volga,Kihnu saar = Kihnu, Alpi Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, mäed = Alpid Punaoja, Teravmäed. liigisõna maa Nt. Novgorodimaa, Donimaa, Aadresskoht Nt. Allika tänav, Vabaduse
c. Raamisisesed kirjad (kirjad kaardiväljal) i. Identifitseerivad kirjad (kohanimi ehk toponüüm, tähised) ii. Leppemärgid (iseseisvad, leppemärke täiendavad kirjad) 84. Millest koosneb kohanimi ehk toponüüm? a. Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Järve, Valga, Lahemaa) b. Liigisõna kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki ja võib olla kokku kirjutatud nimetuumaga c. Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristuva tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 85. Millistest komponentidest koosneb järgnev kohanimi (kirjutage iga komponendi taha vastav nimeosa): Vana-Kalmuse talu a. Vana- <- hargtäiend b. Kalmuse <- nimetuum c. Talu <- liigisõna 86. Kirjeldage kohanime liike. a. Haldussüsteem: riik->maakond->linn/vald->eramaa (talu, asutus)
(arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: 1. kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:
kaardinomenklatuuri tähised (naaberlehe numbrid), teede suunad, administratiivüksuste nimed] · raamisisesed kirjad (kaardiväljakirjad), [kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal] 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Kohanimi koosneb: · Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Pirita, Metsa, Lahemaa); · Liigisõna; Kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki, võib olla nimetuumaga kokku kirjutatud (linn, jõgi, org, mets, niit, tuletorn); · Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem Asutussüsteem Aadress Funktsioonaalsüsteem mälestis 56. Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded? Nõuded: · on eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus
annaabi.ee 
