EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE JA
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ Koostaja: Kristi Laan MS II kusus I rühm Tartu 2008 SISUKORD 1.1 Lorenzi kõver...........................................................................................................3 1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega.....................................................................................................................4 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal.....5 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS...................................................................................................... 7 2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 20
Ressursi ja tarbimise arvestuseks kasutatakse andmeid, mis on kogutud järgmiste statistiliste vaatlustega: ,,Loomakasvatus"; ,,Piima kokkuost ja kasutamine"; ,,Põllumajandussaaduste ja toodete varu" Väliskaubandusstatistika -- Intrastati ja Extrastati süsteemi kaudu kogutud kaubavahetuse andmed. Import, eksport -- põllumajandussaaduste, sh töödeldud saaduste riiki sissevedu ja riigist väljavedu, sh Euroopa Liidu riikide omavaheline kaubavahetus. Inimtarbimine -- põllumajandussaaduste tarbimine olenemata toidu töötlusastmest. Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. ..piim ja petipiim**: ** Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, ko
1 Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Majandusarvestus Peivi Assafrei Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses. Referaat Juhendaja: Irene Janter Pärnu 2013 Toidusektori tähtsus Eesti majanduses 2 Toiduainetööstus on üks suuremaid ja olulisemaid tööstusharusid Eestis nii tootmise kui ekspordi seisukohalt. Tegemist on spetsiifilise majandusharuga, kuna igas riigis eksisteerib vaid sellele omane toidukultuur ning vastavad rahvuslikud või iseloomulikud toidud. Olles oluline osa rahvuskultuurist, vajavad need väärtustamist ning propageerimist nii kodu- kui välismaal. Tuntus ja maine loovad märkimisväärset majanduslikku efekti igale riigile, kuna konkur
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonica.org. HÜPERINFLATSIOON
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tollimaks tõstab kauba hinda. Ta ase
Tööturg ja palk Suur majanduskriis hakkas tunda andma juba 2008. aastal, hullemaks läks asi aga 2009. aastal. Pärast 2008. aastat hakkasid ka väga paljud firmadtöötajaid koondama ja osa firmasid lõpetas oma tegevuse pankrotiga. Töötuid tekkis kiirelt massiliselt juurde ( 2008. 5.5% - 2009. 13.8 % ) See oli päris otseselt seotud majanduslangusega. Kõige rohkem kannatasid sellised valdkonnad, mis ei kuulu inimeste esmaste vajaduste alla, nagu ehitus, kinnisvara ja langes ka jaekaupade müük. Kui palk kasvas 2006. aastal hüppeliselt kiiresti, siis 2008. aastal see pidurdus või isegi vähenes. Põhjuseks siis töötute meeletu kasv, inimesed olid väiksema raha eest nõus tööd tegema, peaasi et töökoht ise alles jääks. Pensionid on aga hoolimata majanduskriisist iga aastaga tõusnud. Tarbimine Kuna aastatel 2006-2007 paistis kogu majandus suhteliselt positiivsena, kasvas ka inimeste tarbimine teatud ostude suhtes. Seda suurelt tänu pankadele, kes pakkusid kõigile s
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täitmiseks. Maamajanduspoli
Kõik kommentaarid