Joonestamise põhireeglid ja tingmärgid Joonis on tehnika keel. Et inimesed joonisest ühte moodi aru saaksid, tuleb selle valmistamisel arvestada joonestustööle esitatavate nõuetega. Nõuetele peavad vastama: jooned (rahvusvaheline standard ISO 128) - on joonisel kindla kuju, laiuse ja tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala). Kirjanurk a...
Joonise esimese lehe kirjanurk Joonise järglehtede, samuti tekstidokumentide kirjanurk Selgitused ja teksti kujul esitatavad tehnilised nõuded paigutatakse kas kirjanurga kõrvale või kirjanurgast kõrgemale asuvale alale. Selgitusena võib anda näiteks nõudeid materjali ja termilise töötlemise koha, samuti mitmesuguseid viiteid, märgistusi, sümboleid, ühikuid, paigutusjooniseid, pinnakareduse tähiseid jne. 1.1.3 Standardkiri ehk normkiri 1.2 Kujutised Kujutised jaotatakse nende sisu järgi vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. 1.2.1 Kujutiste põhilised vaated 1.3 Joonte liigid, kasutusala Jooniste ilmekuse suurendamiseks ning lugemise hõlbustamiseks kasutatakse mitut liiki ja mitmesuguse jämedusega jooni. Rahvusvaheline standard ISO 128 kehtestab kindlad joonte liigid, ühtlasi ära määrates nende võimalikud kasutusalad (vt tabelit) - Kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga
Sahh Iraani monarh; argi tuli (malemängus) Sanss võimalus, väljavaade Sarlatan asjatundjana esinev võhik, petis Saslõkk varda otsas küpsetatud lamba-, sea- vm liha Sedööver meistriteos, tippteos, tähtteos Seff, seffi ülemus, ülem, juhataja Sovinism marurahvuslus, rahvusupsakus Srift kiri, kirjamärkide kujundusliik, nt normkiri, kursiiv, antiikva, fraktuur Sveitser uksehoidja Zelee tarretis Zongleerima õhku pilduma ja lennult kinni püüdma Zürii kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon taburet istumisalus Tariif tasu- v maksumäär tiraaz trükiarv vm eksemplaride arv totalitaarne totalitarismil põhinev Traditsioon tava trafarett sabloon
Jämeduse valikul juhindutakse joonise suurusest ja kasutatavate kujutiste keerukuse astmest. Reeglid: 1) kriipspunktjoon algab ja lõpeb kriipsuosaga 2) ringjoone tsentrit tähis- tatakse lõikuvate kriipsudega 3) ümaräärikul, silindriotspinnal jms kohtades asuvate avade tsentrid määrab detaili tsentrist tõmmatud ringjoone ja sellesse tsentrisse suunduva kriipsu lõikepunkt 4) kui ringi läbimõõt on alla 12 mm, tõmmatakse sellele lühikesed pidevad, st ilma katkestuseta tsentrijooned. Normkiri Kehtestatud on kindlad kirja suurused, millest kasutatavamad on: 3,5; 5; 7 ja 10. Kaldkiri on vertikaali suhtes 15° paremale kaldu. Normkirja tegemisel peetakse kinni järgmistest suhetest: joone jämedus 1/10 h, tähtede vahe sõnas 2/10 h, väiketähtede kõrgus 7/10 h, väiketähtede üla- ja alapikendused 3/10 h, ridade alusjoonte vahe (min) 14/10 h. Pidev jämejoon nähtavad kontuurid, nähtavad ülemineku- ja servajooned
ksuttavate lSo 128.23:1 999() @ jooned|So 128-24:1999() Masinaehitustejooniste A g/ joonisteI ehni|iste| joontephitbid kasutatavate 1996() ISo 128-20: Normkiri kogutekstnomkirjas. Joonise|kirjutatakse ja |oetavka prstjoonise Kiripeabo|emakogujooniseu|tusesijhetubi|ine pa|jundamist.Vikethtedekguseitohio||aviksemkui2,5mm,seegakirjanr.2,5tohibkijutadavidsuuthtedega. 35
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
