3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas (külmakindel), teatud sõnatüüpide puhul esineb moodustustüvi ka lühikujuna (inimsõbralik). Nimetavalise moodustustüvega liitomadussõnade hulgas on lekseeme, mis moodustavad ekspressiivse tähendusega liitsõnu omadussõnadega: tulikuum, verinoor, surmigav. Laiendosadega moodustatakse sõnaraamatulekseemide kõrval ka uusi tekstiliitsõnu: surmloll. lane-, line- ja mine-liitega laiendosal on liitsõnas alati konsonanttüvi: külalislahke. Kui struktuur ei nõua teisiti, on nimisõna liitomadussõnades nagu liitnimisõnadeski
ja tegusõna lahutamatu ühend, sõnadest tavaliselt lahku (väga mille osi ei saa teineteise suhtes hea, niisama osav, üsna kaval) ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada (abielluma) Pool, poole, poolt- määrsõnaga Pool, poole, poolt- käändsõnast kokku (sinnapoole, seespool) lahku (lõuna pool, lõpu poole) Pidi- kui tekib eritähenduslik Pidi- käändsõnast lahku (teed pidi, väljend (vastupidi); lühenenud rööpaid pidi) tüve või nimetavalise täiendsõnaga (tagurpidi, äraspidi) Pealt, peale, pärast- kokku kui Teel- käändsõnast lahku (telefoni tekib eritähenduslik väljend teel) (päevapealt) Mööda- kui tekib eritähenduslik Pealt, peale, pärast- käändsõnast väljend (pikkamööda) lahku (laua peal, jooksu pealt) Mööda- tavaliselt käändsõnast lahku (teed mööda, katuseid
vormi järgi eristub kolm produktiivset liitmismalli: moodustustüveks (NB! Liitsõna laiendosana esinev tüvekuju on moodustustüvi.) on nimetav (nt kuldkala, juurvili), omastav (nt söögilaud, miljonilinn) või lühenenud konsonanttüvi (nt naisõpetaja, välismaa). ● Moodustustüve tüüpiline vorm on omastav (nt ajalugu, veresoon, omavoli, laiatarbekaup). ● Nimetavalise moodustustüvega on laiendosana nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad. - Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti, piltkiri, okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde
murdesõnadega. Viimaste näiteid on almus, kihk, kääbus, liud, lõust, läte, menu, perv, leebe, too, hajuma, kaikuma. Kodumurdest tutvustas ta eesti rahvale sönu: abajas, imal, jõhker, kipakas, rehala, tarima, ülle, üll, ült. Tema loodud 200 tehistüvest on praegu kasutusel üle 40. Aaviku soovitusel on kasutusele võetud ülivõrre ja maks- vorm, laiendatud mitmuse, lühikese mitmuse osastava, lühi- kese ainsuse sisseütleva ja nimetavalise liitumise kasutamist, muudetud sõnajärge. “Oli siiski nii, et Aavik ei mõjutanud mitte üksi eesti keele arengut, vaid ka üldist keelekorraldusteooriat ja isegi üldkeeleteadust.12 Valter Tauli, kes viis Aaviku teooria laia maailma, on öelnud: „Aavik oli suur ennast ohverdav idealist, kelle kirglikuks sooviks oli teha eesti keel pare- maks ja ilusamaks ning võrdseks Euroopa vanade kultuurkeeltega." Selle heaks suutiski ta ise palju teha ning mis veel tähtsam -
Isikunimi omastavalise eeslisandina on kõnekeelsus, nt Marguse-härra, Juhani-onu, Reeda-tädi, Kase-Jüri. NB! Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. Väär on öelda: hotell Kuninga, kompvekid Peetrikese, vorst Krakovi jms. Selline kasutus oli levinud nõukogudeaegses kaubanduskeeles, kuid seda kohtab mõnevõrra praegugi. Mõningaid nimetaolisi elemente, eelkõige (laiendamata) tsitaatsõnu ja tähtsümboleid on tavaks saanud kasutada nimetavalise eeslisandina, ehkki ka pöördmall on võimalik, nt R-klahv (= klahv R), x-telg (= telg x), x-täht (= täht x), olema-verb (= verb olema), C-vitamiin (= vitamiin C), lik-liide (= liide -lik). Tsitaatsõna või sümbol vormistatakse niisugusel juhul järgneva sõnaga sidekriipsu abil kokku. Liitsõnaline mall pole päris välistatud ka nimede korral, nt Vaalgalerii (= Vaala galerii), Star-printer (= Stari printer). Võõrmõjuline ja sellisena taunitav
tüvevokaali teisenemine, nt i > a: jonn : jonni > jonna/kas, u > a: rippu/ma : ripu/n > ripa/ts, i > u: laadi/ma > laadu/ng, e > a: kerge > kerga/ts, a > i: tõmma/ta > tõmmi/ts; alustüve välte nõrgenemine, nt pehme > pehme/ne/ma, vanker > vanger/da/ma. Tuletiste välte nõrgenemise kohta vt ka O 10. 12. Liitnimisõnad: nimetavaline ja omastavaline liitumine. Täiendsõna nimetava või omastava käände (nimetavalise või omastavalise liitumise) valik oleneb vormilistest ja sisulistest teguritest. 1. Nimetavas käändes on: a. sõnad, mis märgivad olendi või eseme ehituslikult või funktsionaalselt olulist tunnust, nt lõõtspill, keelpill, linttraktor, okaspuu, sarvloom, ketassaag, tiibklaver, juurvili, pendelkell, mõõkkala, tornmaja, narmasjuur. Erandid on rahvapärasedsarvesai, karvamüts; b
Lisand on nimisõnaline täiend, mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust, mis tema põhigi, kuid teise mõiste kaudu. NÄIDE: härra Mets, õpilane Kuusk, pealinn Tallinn Pärnus, meie suvepealinnas,… Jaan Kross romaanikirjanikuna Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Nimi eeslisandina on tavaliselt omastavas. Elva linn, Vanemuise teater, Adidase dressid, Kännu Kuke restoran Mõned nimetaolised elemendid võivad esineda nimetavalise eeslisandina. R-klahv, x-telg, lik-liide Halb on nimetava kasutamine omastava asemel. *Kodak film, *Tiit Reisid, *Jan Uuspõld show > Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show *Star printer, *Balti Paber AS Vältida tuleb omastavas käändes nime kasutamist liigisõna järel. *hotell Kuninga, *kompvekid Peetrikese, *vorst Krakovi > Kuninga hotell, Peetrikese kompvekid, Krakovi vorst Liigisõna eeslisandina: Olendi- ja kohanimede puhul lisand tavaliselt ühildub nimega.
mängimast. Palju olulisem on, et ettevõtja, kes oma ettevõttele või tootele nime paneb, oskaks ja tahaks eesti õigekirjutusreeglitega arvestada. Siis oleks meil nimed nagu Balsnack, Talbest, Rasirex, Aleksiil, Jambolaya, Hõbekass, Floradent. Läbiva suurtähega kirjutatakse sõnaühendilised nimed: käisime Kolme Tuvi kohvikus, Hella Hundi kõrtsis (mitte kantseleikeeli kohvikus Kolm Tuvi, kõrtsis Hell Hunt). Laialt on levimas võõrapärane nimetavalise täiendi tarvitus, mille puhul jäetakse ettevõtte nimi, nimetus või selle osa käänamata (nagu võib kohata teistes keeltes, nt Ford Motor Company): Herbert Auto, Kuuper Kaubad, Tarvis pood, Vikman Vara, Prior kinnisvarabüroo, Amring Kelder, Seesam kindlustusselts, AS Hermann Reisid, Eesti Sepik AS. Õiged oleksid Herberti Auto, Kuuperi Kaubad, Tarvise pood, Vikmani Vara, Priori kinnisvarabüroo, Amringi Kelder, Seesami kindlustusselts, AS Hermanni Reisid, Eesti Sepiku AS.
kuulub termini ihaldusväärsete omaduste hulka ka selle võimaldamine. Näiteks sobib paljuvaieldud ja -naeruvääristatud raal, mis on selles suh- tes üsna ideaalne: kahesilbiline, algab ja lõppeb helilise kaashäälikuga, nimetava ja omastava käände vorm on erinevad. Nii sobib ta üsna hästi liitsõnadesse nii esi- kui ka järelkomponendiks ja kõlab hästi tuletistes. Nimetava ja omastava vormi erinevus lubab vahet teha nimetavalise ja omastavalise liitumise vahel, näiteks raalitootmine võiks olla see, kui toodetakse raale, ja raaltootmine see, kui raal juhib tootmisprotsessi. Levinum sõna arvuti on nimetavas ja omastavas käändes ühesugune, mis sellist vahetegemist ei võimalda. Puudusi sellel kriteeriumil eriti ei paistagi olevat, peale ilmse piirangu, et sel viisil sobivaid sõnu on lihtsalt vähe. Prestiiž Seninimetatud kriteeriumid on küll sageli omavahel vastuolus, aga siiski üsna hästi põhjendatavad
annaabi.ee 
