Teemant võib olla värvitu, sinakas, kolla- kas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, mur- duvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all. Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatak- se briljandiks, selline teemant murrab ja peegeldab valguskiiri kõige paremini. Briljantlihv Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta muutub teemant grafiidiks. Õhu käes kõrgel temperatuuril teemant põleb nagu süsigi: C + O2 ® CO2
Joonis 11: Valguse murdumise seadus. 3.2 Täielik peegeldus Kui valgus suunata kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihe- damast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk γ suurem lan- gemisnurgast α. Mingi langemisnurga αpiir korral on murdumisnurk võrdne 90◦ . Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnur- gaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Seda nähtust nimetatak- se täielikuks peegelduseks (varem kasutati ka nimetust täielik sisepeegeldus). Täieliku peegeldumise korral võtab murdumisseadus kuju: 12 Joonis 12: Valguse murdumine optiliselt tihedamast keskkonnast hõ- redamasse. sin αpiir n2 n2 ◦ = ehk sin αpiir = . sin 90 n1 n1
hulkade hulka T = { ∅, X, {a}, {b}, {a, b} }. N¨aidata, et T on topoloogia hulgal X. 1.8 N¨aidata, et l˜oigu X = [0; 1] alamhulkade hulk T = { A | 0 ∈ A ⊂ X }∪ ∪{ A | 0 ∈ A ⊂ X, X A on l˜oplik v˜oi loenduv } on topoloogia hulgal X. ¨ 2 UMBRUSED 2.1 Punkti u ¨ mbruste s¨ usteem Olgu (X, T ) topoloogiline ruum. Definitsioon 2.1 Punkti x ∈ X u ¨ mbruseks nimetatak- se ruumi X alamhulka A, mis sisaldab alamhulgana mingit punkti x sisaldavat lahtist hulka B: x ∈ B ⊂ A, B ∈ T (joonis 2.1). X A B ♣ ♣ ♣♣ ♣♣ ♣ ♣ ♣ ♣♣♣ rx♣♣♣ ♣♣ ♣ ♣ ♣ ♣ ♣ ♣♣ Joonis 2
6 Maatriksite (1.3) vastandmaatriksid on vastavalt -1 -7 -A = , -B = ( -1 2 -3 ) , -2 -5 -1 -C = -4 , -D = ( -10 ) . 1 Definitsioon 1.9. Maatriksi transponeeritud maatriksiks nimetatak- se maatriksit, mis saadakse antud maatriksist ridade ja veergude ¨ aravahe- tamisel. Maatriksi A transponeeritud maatriksit t¨ahistatakse A abil. N¨aiteks (m, n)-maatriksi (1.2) transponeeritud maatriksiks on (n, m)- maatriks a11 a21 . . . am1 a a22 . . . am2 A := 12
−1 −7 −A = , −B = ( −1 2 −3 ) , −2 −5 −1 −C = −4 , −D = ( −10 ) . 1 Definitsioon 1.9. Maatriksi transponeeritud maatriksiks nimetatak- se maatriksit, mis saadakse antud maatriksist ridade ja veergude ¨ aravahe- tamisel. Maatriksi A transponeeritud maatriksit t¨ahistatakse A abil. N¨aiteks (m, n)-maatriksi (1.2) transponeeritud maatriksiks on (n, m)- maatriks a11 a21 . . . am1 a a22 . . . am2
.. . (1.8) . . . . an1 an2 ··· ann 11 PEATÜKK 1. MAATRIKSID JA DETERMINANDID Definitsioon 1.12 Esimest järku ruutmaatriksi determinant |A| = a11 . Kõrgemat järku ruutmaatriksi A = (aij ) determinandiks nimetatak- se summat n |A| := (-1)i+j aij Mij , i {1, 2, . . . , n}, n 2, j=1 kus Mij on elemendile aij vastav (n - 1)-järku determinant. Determinandi väärtus |A| ei muutu, kui nn. arendamine toimub ridade asemel veergudega. Definitsioon 1.13 Determinanti Mij nimetatakse maatriksi A elemendile aij vastavaks miinoriks, mille saame, kui kustutame maatriksis A seda elementi läbiva rea ja veeru. Märkus 1.2
EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Lisa 4.3 Jalaväepataljoni struktuur ja ülesanded Jalaväepataljon on põhiline Eesti kaitseväes tegutsev üksus. Jalaväepataljo- nis on 8001000 kaitseväelast. Pataljonil on staap, staabikompanii, miini- pildujapatarei (võrdne kompaniiga, aga suurtükiväelastel on ajalooline tava nimetada kompaniid patareiks), kolm jalaväekompaniid, mida nimetatak- se ka manööverkompaniideks ja tähistakse tähestiku esimeste tähtedega (nt B-kompanii), ning tagalakompanii. Kompaniid koosnevad rühmadest, need omakorda jagudest. Staabikompanii koosneb juhtimis- ja tagalarühmast, siderühmast, tanki- tõrjerühmast, luurerühmast ja pioneerirühmast. Kompanii tagab pataljoni staabi töö, teeb luuret ja annab lahingutoetust manööverüksustele.
just nullist. Naturaalarvude tähistamine Naturaalarvud on väga loomulikud, nad on erinevates kultuuriruumides sõltuma- tult kasutusele võetud ja välja on arenenud erinevad tähistused. Järgnevalt tutvus- tame nendest ka mõnda levinumat. Kümnendsüsteem Meile on kombeks naturaalarve tähistada kümne numbri abil 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9. Kuna kasutame täpselt kümmet erinevat sümbolit, siis sellist tähistust nimetatak- segi kümnendsüsteemiks. Kümnendsüsteemis ehitame kõik arvud üles ühelistest, kümnelistest, sajalistest (kümme korda kümme), tuhandelistest (kümme korda kümme korda kümme) ja nii edasi – kümnete meri. Näiteks arv 128 tähendab lahtikirjutatult ning arv 9301 tähendab 79
näiteks seinu ja üldse füüsilisi kehasid. Näiteks surmalähedastes kogemustes, kui inimene on väljunud oma kehast, siis on läbitud ,,uue kehana" ka arste ja medõdesid. Selliseid juhtumeid on olnud päris palju. Kuid hoolimata sellisest ,,läbilaskeomadusest" suudab amorphusolend ka mõjutada füüsilisi kehasid. Väljanägemise poolest kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatak- se amorphusolendit ka kui valgusolendit. Visuaalselt on näha väga suure intensiivsusega valgus- kuma. Amorphusolendid eksisteerivad just nagu valgusena. Selline asjaolu on tingitud just sellest, et kuna amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana, on teada, et valgus on kui elektromagnetlai- ne laineteooria järgi, kuid kvantteooria järgi aga hoopis osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpe-
näiteks seinu ja üldse füüsilisi kehasid. Näiteks surmalähedastes kogemustes, kui inimene on väljunud oma kehast, siis on läbitud ,,uue kehana" ka arste ja medõdesid. Selliseid juhtumeid on olnud päris palju. Kuid hoolimata sellisest ,,läbilaskeomadusest" suudab amorphusolend ka mõjutada füüsilisi kehasid. Väljanägemise poolest kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatak- se amorphusolendit ka kui valgusolendit. Visuaalselt on näha väga suure intensiivsusega valgus- kuma. Amorphusolendid eksisteerivad just nagu valgusena. Selline asjaolu on tingitud just sellest, et kuna amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana, on teada, et valgus on kui elektromagnetlai- ne laineteooria järgi, kuid kvantteooria järgi aga hoopis osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpe-
näiteks seinu ja üldse füüsilisi kehasid. Näiteks surmalähedastes kogemustes, kui inimene on väljunud oma kehast, siis on läbitud „uue kehana“ ka arste ja medõdesid. Selliseid juhtumeid on olnud päris palju. Kuid hoolimata sellisest „läbilaskeomadusest“ suudab amorphusolend ka mõjutada füüsilisi kehasid. Väljanägemise poolest kujutab amorphusolend endast kui ühte suurt valgust. Seetõttu nimetatak- se amorphusolendit ka kui valgusolendit. Visuaalselt on näha väga suure intensiivsusega valgus- kuma. Amorphusolendid eksisteerivad just nagu valgusena. Selline asjaolu on tingitud just sellest, et kuna amorphusolend eksisteerib elektromagnetväljana, on teada, et valgus on kui elektromagnetlai- ne laineteooria järgi, kuid kvantteooria järgi aga hoopis osakeste ( footonite ) voog. Füüsika õpe-
annaabi.ee 
