lõikes, tsitaatide arvu aastate lõikes ning vastava artikli tsitaatide arvu aastate lõikes c) kõige enam tsiteeritud artikli pealkiri: Efficient enantioselective reduction of ketones with Daucus carota root kokku 77 tsitaati d) 2010. aastal tsiteeriti seda artiklit 11 korda 1.2. Kasutades otsivõimalust "Cited Reference Search" leia TTÜ professori Malle Krunksi artiklid andmebaasis Web Of Science. a) Milliseid andmebaasi poolt pakutud nimekujusid kasutasid: kasutasin Krunks M b) Artiklite arv: 84 c) Kõige suurema viitamiste arvuga artikli viitamiste arv ja kaasautorid: viidati 132 korda, kaasautorid puudusid 2.1. Leia e-raamatute andmebaasi CHEMnetBASE käsiraamatust "CRC Handbook of Chemistry and Physics" koobalti (cobalt) sulamis- ja keemispunktid a) Otsivõimalus, mida kasutasid aine leidmiseks: panin TEXT SEARCH otsivälja COBALT MELTING, sealt valisin MELTING, BOILING, TRIPLE AND CRITICAL
A. A. Milne ,,Karupoeg Puhhi" aegumatu filosoofia Karupoeg Puhh oli mängukaru, mille kirjanik Alan Alexander Milne kinkis 21. augustil 1921 oma pojale Christopher Milne'ile sünnipäevaks. Seda kuupäeva peetakse Karupoeg Puhhi sünnipäevaks. Nime, mis originaalis on Winnie-the-Pooh, sai karupoeg siiski alles kolm aastat hiljem. 1925. aastal hakkas Milne karupojast lugusid kirjutama. Tõlgetes eri keeltesse on Karupoeg Puhhil palju nimekujusid: Winnie de Poeh, Pu der Bär, Medvídek Pú, Winnie l'ourson, Kubu Puchatek, Micimackó, Peter Plys. Karupoeg Puhh on saanud ka mitmete filosoofiliste, psühhoanalüütiliste ja satiiriliste variatsioonide aineks. Raamatut lugedes võime täheldada, et Puhhi kohta kasutatakse väljendit "väga väikese aruga karu" või koguni "Väga Väikese Aruga Karu" peaaegu igal teisel leheküljel. Esmapilgul võib see tunduda kaaluka vastuargumendina väitele, et Puhh on väljapaistev filosoof
Kõik on tip-topp. Kõik on tipp-topp.
vastvalminud maja- vast valminud maja
äsja avatud kauplus- õige
tahes-tahtmata- õige
võib-olla- õige
muusika õpetaja - muusikaõpetaja
mõtete virvarr- õige
9. Kohanimevalimik. Valimiku leidmiseks klõpsake väljal ,,Kasutusjuhend,
kohanimevalimik jm lisad".
Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid
kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid.
Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine
eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja
.Pürksi> = Birkas.
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
Kõik on tip-topp. Vale. Õige: tipp-topp
vastvalminud maja Vale. Õige: vast valminud maja.
äsja avatud kauplus Õige.
Tahes-tahtmata Õige.
Võib-olla Õige.
muusika õpetaja Vale. Õige: muusikaõpetus
mõtete virvarr Õige.
9. Kohanimevalimik. Valimiku leidmiseks klõpsake väljal ,,Kasutusjuhend,
kohanimevalimik jm lisad".
Valimikus on paljudele nimedele lisatud rööpvorme: nime eestikeelseid sünonüüme, vasteid
kohalikus keeles (endonüüme) ja vananenud nimekujusid.
Võrdusmärgi = järel ja poolpaksus kirjas esitatakse ametlikud rööpnimed, mille kasutamine
eestikeelses tekstis on samuti võimalik, nt .Es.poo <1: -sse> = Esbo <.esbu>, .Pürksi <9: -sse ja
.Pürksi> = Birkas.
5
Eestipärased mugandnimed, mille asemel on soovitatav tarvitada endonüüme, antakse aga nii:
California
Edusammud jätkusid, kui Elminasse ehitati kaubitsemiskeskusi ning São Tomést ja Príncipest sai esimene suhkrut tootev asumaa. 1482 kontakteerus ekspeditsioon Diogo Cão juhtimisel Kongo kuningriigiga. Otsustav läbimurre sai teoks 1488, kui Bartolomeu Dias sõitis ümber Hea Lootuse neeme ning tõestas, et juurdepääs India ookeanile on olemas. 1498 jõudis Vasco da Gama sellele avastusele tuginedes Indiasse. Bartolomeu Dias [bartulum'eu d'ias] de Novais (kasutatud on ka nimekujusid Bartholomeu ja Diaz; umbes 1450 arvatavasti Algarve 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Tõenäoliselt olid tema esivanemate seas João Dias, kes purjetas 1434 koos Gil Eanesiga ümber Boujdouri neeme, ning kaupmees ja maadeavastaja Dinis Dias, kes 1444 Henrique Meresõitja ülesandel jõudis esimese eurooplasena Mandri-Aafrika kõige
esimestes klassides. Põhilisi aineid on friisid sunnitud aga siiani õppima hollandi keeles. 1997. aasta seadus annab õiguse kasutada friisi keelt kohtusüsteemis (tegelikult on friisi keelt Friisimaa provintsi kohtutes kasutatud alates 20. sajandi keskpaigast). Praeguseks on aga jõutud niikaugele, et Friisimaa provintsi friisikeelne nimi Fryslân, samuti mitmete teise tasandi kohalike omavalitsuste friisikeelsed nimed on ainsad ametlikud nimed (hollandikeelseid nimekujusid ei kasutata sageli isegi hollandikeelsetes ametlikes dokumentides)! Samuti võib öelda, et friisi keele läänemurdel on käesoleval ajal Friisimaa provintsi ametlikus asjaajamises hollandi keelega enamasti võrdsed õigused, kuigi üleriigiline ametlik dokumentatsioon ilmub ka Friisimaa provintsis enamasti vaid hollandikeelsena. Alle minsken wurde frij en gelyk yn weardigens en rjochten berne. Hja hawwe ferstân en gewisse meikrigen en hearre har foar inoar oer yn in
mille eraldi peatükis käsitleti nimesid. Selles fikseeriti kohanimede keelsus (§ 27), nime rahvusvaheline kuju (§ 29) ning täpsema nimeseaduse vajalikkus (§ 30). Uudne oli see, et esmakordselt esitati ametlikult kohanimede eestikeelsuse ja nimede ühekordsuse põhimõte: kohanimed on eestikeelsed (aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud eranditega) ning igal kohal on üksainus ametlik nimi. Samuti sätestati, et rahvusvaheliselt kasutatakse neidsamu nimekujusid mis Eestiski. (See oli oluline, arvestades kas või tollal veel välismaal valdavat arusaama, et NSV Liidu ametlik keel on vene keel ja järelikult tuleks kõik nimed võtta kirillitsast. Muuseas üleliiduline kartograafia seda seisukohta ei jaganud ja NSV Liidu ametlikud ladinatähelised kaardid esitasid Baltimaade kohanimesid ainsa erandina originaalkujul, mitte kirillitsa kaudu transkribeeritult.) Kohanimede ühekordsuse põhimõttesse tegi küll
Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) Riiklik Plaanikomisjon / Riiklik Plaanikomitee Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-65 ENSV Riiklik Plaanikomisjon 1965-89 ENSV Riiklik Plaanikomitee Rahvamajandusplaanide väljatöötamine ja kontroll Tähtsamad majanduslikud ministeeriumid Rahandusministeerium Kaubandusministeerium Kommunaalmajandusministeerium Põllumajandusministeerium (kandis erinevaid nimekujusid) Ehitusministeerium (erinevad nimekujud) Sideministeerium 1955-1991 Tähtsamad tööstuslikud ministeeriumid Kohaliku tööstuse ministeerium Kergetööstuse rahvakomissariaat 1940-1941/ Kergetööstuse ministeerium 1950-57, 1965-88 Ehituse- ja ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissariaat/ministeerium 1944-1950, Ehitusmaterjalide tööstuse ministeerium 19501957, 1965-1987
Mugandnimede hulka püüab keelekorraldus hoida võimalikult väikesena. Seetõttu on 1976. a õigekeelsussõnaraamatus tagasi võetud hulk 1960. a sõnaraamatus olnud mugandusi (mitte Liihtenstein, Slesvig-Holstein, Vürtemberg, Amasoonas, Naapoli, Niagaara, vaid Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württemberg, Amazonas, Napoli, Niagara). Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: ,,Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (lati- nisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu." See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige. 1983. a tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon otsuse ladinakirjaliste (või omaladinaga) maade ja nende pealinnade nimede kirjutamise kohta. Eestikeelseid ja mugandnimesid jäeti alles
2012 Lendav hollandlanna. Vahe on see, et ta viimasel ajal keskendunud oluliste raamatute kirjutamisele. 90ndatel on teoseid ridamisi ja palju rohkem ja erinevaid, seal on mingi oluliste suurteoste põhiliin, aga seal on ka muud: kirjutab näiteks kriminaalromaane, hoiatusulmet, Keskne asi algab Karu südamest, järgmine suurteos Karlik Nikas, lõvilakkade kammija. Planeeritud suurema haardega, seotusele mõeldes kõige lihtsam mõelda peategelase nimele: Nika, erinevad variatsioonid. Omaenda nimekujusid varieerib, mõnikord lihtsam väita, et autorilähedane peategelane: midagi iseendast tahab peategelasse sisse panna. Romaanidest nüüdseks mõni tuntum, mõni vähem. Kõige tuntum "Karu süda". Äraspidiselt mängib kaasa mängufilm. Karu süda avarilmast. See on taiga kuju võtnud. Nika teeb rännakuid taigas ja iseenese sisemuses. Mängib rolli ka see, et nendel rännakutel ilmutab peategelase varikuju. Varikujude ja motiivide olemasolu kisub realistlikult rajalt ära. Võib
annaabi.ee 
