.........................................................................10 Sissejuhatus Seda referaati oli suhteliselt raske teha. Ehk raske ei olegi nii õige sõna vaid tülikas. Vaatasin esmalt internetist huvitavat informatsiooni ja seda oli väga palju. Valisin lõpuks välja kindlad leheküljed kus saaksin materjali. Väga huvitavat informatsiooni sain teada ja täitsa hea oleks sellist referaati uuesti teha. Mõned olulised lõigud sain ka raamatust. Elulugu Nikolai II ema oli Taani printsess Dagmar, kes võttis endale vene nimeks Marija Fjodorovna. Nikolai II isa oli keiser Aleksander III, kelle valitsusaja läbivaks jooneks sai tugev venestamine. Tsareevitsi suhted isaga olid kehvemapoolsed. Isa kutsus poissi halvustavate hüüdnimedega. Samuti ei valmistanud ta noormeest ette tulevaseks eluks tsaarina. Nikolai sai väga hea hariduse, tal oli suurpärane mälu. Ta tundis hästi ajalugu, rääkis prantsuse, saksa ja inglise keelt
Nikolai II Aleksandrovitš Romanov (Николай II Александрович; 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 1894–1917. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, misjärel vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlik residents. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918. 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kihlus, abielu ja troonipärimine
Katariina II oli nimelt, nümfomaan, ning sellepärast oli tal palju armukesi. Oli väga pühendunud vene olemuse tundmaõppimisele. Kuninganna oli VÄGA Paul I Paul I ehk I (1. oktoober 1754 23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796 1801. Oli Peeter III ja Katariina II poeg. Suhted emaga olid halvad. Paul ei hoolinud euroopalikust suurriigist erinevalt tema emast, talle olid rohkem tähtsad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika. Kehtestas pärimuskorra. Eesti ajalukku on Paul läinud asehalduskorra kaotaja ning Balti erikorra taastajana, kuid tema ajal hakati Läänemereprovintsidest ka nekruteid võtma. Tal oli 2 korda abielus, ning oli 4 poega. Aleksander I Aleksander I(23. dets
N i k o l a i I I Ts a a r Allan Part 021MT Üldandmed Vanemad olid Aleksander III ja Maria Feodorovna. Nikolai II sündis 6. mail 1868. a. Ta abiellus Hesseni suurvürsti Ludwigi tütre Victoria Alix Helena Louisa Beatrice ´iga, kellega neil oli viis last, neli tütart ning üks poeg. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes seeeest olnud aga eeskujulik kojamees. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Ver ine Nikolai 22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste.
Nikolai II Artur Pärtelpoeg 10a 2016 – Nikolai II Aleksandrovitš Romanov oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. – Sündis 18. mai 1868 – 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kroonimine – Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. – Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. – Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile.
NIKOLAI II (1894-1917) Nikolai II, Aleksander III ja Maria Feodorovna vanim poeg sündis 6. mail 1868. a. Ta abiellus Hesseni suurvürsti Ludwigi tütre Alexandra Feodorovnaga (Alice Victoria Eleanor Louisa Beatrice), kellega neil oli viis last, neli tütart ning poeg Aleksei. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes see-eest olnud aga eeskujulik kojamees. Talle meeldinud üle kõige puid lõhkuda ning lund rookida. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Nikolai valitsemisaeg algas halvemini kui halvasti. Kroonimispidustustel Moskvas 1896. a.
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras
Nikolai II läbisaamised isaga olid kehvemapoolsed. Tema isa kutsus teda halvustavate nimedega. Nikolai II oli ka väga lahke ning kohusetundlik. Nikolai II sai ka väga hea hariduse ning tal oli väga hea mälu. Nikolai II tundis väga hästi ajalugu. Ta rääkis lisaks vene keelele ka prantsuse, saksa ja inglise keelt. Inglise keelt ei osanud ta siiski nii hästi. NIKOLAI II PERE Kui Nikolai II oli 16-aastane, kohtus ta noore Hesseni printsessi Alixiga. Pärast seda tõotas ta endale, et abiellub temaga, minnes nii vastu vanemate soovile, kes tegid talle ettepaneku abielluda prantsuse printsessiga. Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime 3 Aleksandra Fjodorovna. Aleksandra oli häbelik. Nad said Aleksandraga esialgu neli tütart
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend
Suhted Venemaa ja Saksamaa vahel: Saksa keisri valitsus proovis Venemaaga sõlmida liidulepingut Suurbritannia ja Parantsusmaa vastu. Kui see ei õnnestunud, sest Venemaa oli majanduslikult Prantsusmaast sõltuv - võlad. Tsaar Nikolai II oli saksameelne, sest tema naine oli Saksa õukonnast pärit. 2.3 KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA 2.3.1 I MAROKO KRIIS 1905-1906 Prantsusmaa esitas reformide projekti, mis tähendas sisuliselt Maroko allutamist Prantsusmaa alla. Saksamaa keiser Wilhelm II teatas, et Saksamaa kaitseb oma huve Marokos, kuid majanduslikult ei olnud Saksamaa sõjaks valmis. Kriis lahendati läbiraakimiste teel 1906 Hispaanias. Marokos kehtestati politsei juhtimine, mis allus Prantsusmaale ja Hispaaniale. Toolikontroll Maroko Alzeeria piiril läks Prantsusmaa kätte. 2.3.2 BOSNIA KRIIS 1908-1909 Bosnia-Herzegoviinas oli olnud Austria-Ungari võimu all. 1908 teatas Austria-Ungari, et annekteerib endaga Bosnia-Herzegoviina. See ei meeldinud Serbiale
Valimised polnud üldrahvalikud ega ülearu demokraatlikud, suurem osa rahvastikust Vm-l oli jätkuvalt valimisõiguseta, naistele ei antud, hooajatöölistele (põllu-, ehitus- jne töölised), jäid ilma vähearenenud rahvad- Põhja-Vm, Siber, Kesk-Aasia, sõjaväelased jne. Piiramatust isevalitsusest rääkida ei saa, pole põhjust riigikorda ka kuidagi õilistada. Kõikvõimalike õigustega oli asi suhteliselt kehvasti. 1905 revol tulemusena andis keiser kodanikuõigused- usu-, sõna-, mõtete-, kogunemisvabadus, kodukolde puutumatus jne, praktikas piirati kõiki kodanikuõigusi keisri ukaasidega mitmesugustel põhjustel. Ajakirjanduses kehtis tsensuur, üldrahvalikud kogunemised olid välistatud, Vm oli üsna politseiriigi iseloomuga. Teostati riiklikku jälitamist kõigi teisitimõtlejate suhtes, oli loodud Riiklik Salapolitsei e sandrarmeeria ja Kaitsepolitsei e ohranka. Algselt olid mõlemad loodud selleks, et võidelda pol
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
Hans. Viimase illegaalse tegevuse tõttu pidid Aliide, Ingel ja Linda mitmel korral käima ülekuulamisel. Viimaks jäi Hans püsivalt konkusse elama ning ülekuulamisel väitsid ta pereliikmed, et too on surnud. Peatselt abiellus Aliide kommunistlikke vaateid pooldava Martin Truuga. Mõne aja pärast Ingel ning Linda küüditatakse ja Liide asub koos Martiniga nende majja elama. Martini äraolekul hoolitseb Liide Hansu eest. Viimane igatseb oma naist ja tütart taga. Aliide töötab erinevates kohtades, viimaselt töökohalt ta lahkub, kuna tundis seal ära ühe mehe, kes teda kunagi oli üle kuulanud. Aliidel ja Martinil sünnib tütar Talvi. Aliide ei armasta oma tütart, küll on aga Martin tütrele heaks isaks. Aliide kirjutab Hansule Ingli nimel kirju, et Hansu rahustada. Peatselt Hans avastab, et need kirjad ei olegi Ingli kirjutatud ning vihkab Liidet veelgi enam. Hans näeb unes nägemusi Inglist ning märatseb unes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
