Väheviljakaid alasid Riisi kasutatakse karjamaadena, Bataati kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu. Loodusvarad: niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki, tinamaaki, kulda ja plaatinat (viimast veel ei kaevandata), samuti fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus põllumaa 44% mitmeaastased kultuurid 9% mitmeaastased rohumaad 36% metsad ja põõsastik 3% muu 8% Kaubandus ja transport Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadama
METALLURGIA KOHT RAHVAMAJANDUSES MUST ja VÄRVILINE METALLURGIA METALLURGIA Tööstusharu, mis tegeleb metallide / metallisulamite tootmisega ja nendest toodete valmistamisega. Peamine tooraine on maak (nt. raua- ja vasemaak, boksiit) MÄETÖÖSTUS (toodab maaki) 1) Kaevandustes (vase-, niklimaaki) 2) Karjäärides (rauamaaki) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV-s, USA-s, Venemaal 60% maailma mäetööstusest seal Metalli sisaldus maagis üldiselt vähe maakides erinev (nt. rauamaagis rauda 25- 65%, alumiiniumimaagis alumiiniumit 18-35%) Raudkvartsiit Ukrainast Metallurgia tehnoloogilised etapid I Maagi kaevandamine II Maagi rikastamine
SISSEJUHATUS 1751 aastal avastatud ning edukalt eraldatud nikkel (Ni) on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ferromagneetiline metall, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali. Niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest. Põhilised kohad, kust leida niklimaaki ja kaevandada on Kanadas (Sudbury) ja Venemaal (Norilsk). Antud referaat käsitleb nikli füüsikalisi, keemilise omadusi ja tema sulameid. Järgnevalt saame teada, kuidas niklit saadakse ning kus kasutatakse. 3 1. NIKKEL 1.1. Puhas nikkel Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall, mille põhilised omadused on toodud tabelis 1. [1, p. 209] Tabel 1
Kiltmaa on osaliselt kaetud savanniga. See-eest on loomastik rikkalik: elevandid, lõvid, leopardid, jõehobud, krokodillid, pühvlid, tüügassead, paavianid, antiloobid jpm. Imetajaid on kokku 107 liiki, kellest simpansid ja hüäänkoerad on eriti ohustatud liikide seas. [Burundi taimestik] Jõed on lühikesed ja kärestikulised, osa neist kuulub Niiluse, osa Kongo jõgikonda. Metsa kasvab ainult mägedes. (ENE 1 1985 lk. 661) Maavaradest leidub Burundis niklimaaki, uraani, haruldaste muldmetallide oksiide, koobaltit, vaske, vanaadiumimaaki ja tinamaaki. Samuti leidub kulda, plaatinat, fosforiiti, turvast ja kaoliini. Maakasutus riigis jaguneb: põllumaa 44%, mitmeaastased rohumaad 36%, mitmeaastased kultuurid 9%, metsad ja põõsastik 3% ning muu maa 8%. [Burundi loodusvarad] 1.5 Turism Turism Burundis on alles lapsekingades ning väiksemahuline, moodustads kõigest 3% riigi SKPst. Enamik turismiobjektidest asuvad Burundi pealinnas Bujumburas.
Kuigi paljud väiksemad jõed pole püsivad ning kuivavad suvel ära, on neil siiski oluline roll maa niisutamisel. 7 2.6 Maavarad Maavarasid leidub rohkesti: Witwatersrandi eelkambriumi kivimid sisaldavad kulda, uraani-, tina- ja mangaanimaaki, kromiiti ja asbesti, kimberliitlõõrid teemante, on kivisütt, raua-, vase- ja niklimaaki, kivisoola ja fosforiiti. 8 III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord LAVis valitseb parlamentaarne riigikord. Parlament valitakse viieks aastaks ja see koosneb kolmest erineva pädevusmahuga kojast: valgete (House of Assembly, 178 liiget), värviliste (House of Representatives, 85 liiget) ja indialaste kojast (House of Delegates, 45 liiget). Kui
paberipuidu valmistamiseks. Kanada metsaturus on palju väikefirmasid ning tootmine ei ole väga tõhus. Puitu kasutatakse mitmeti ja raiutud metsa asemele istutatakse uus. Puiduvarud rahuldavad vajaduse suurelt. Kanada küll ekspordib puidu tooteid, aga nende kogus ei ole märkimisväärne, kui siis ainult paberi toodang. Keskkonnaprobleemiks on USA põhjaosa tööstuspiirkondadest tulevad happevihmad, mis kahjustavad metsi. TÖÖSTUSMAJANDUS: Kanadas leidub hõbedamaaki, niklimaaki, uraani, vasemaaki, kulda, rauamaaki, plaatinat, titaanimaaki, tsingimaaki, pliimaaki, volframimaaki, kaalisoolasid, kivisütt, polümetallilisi maake, naftat ja maagaasi. Tööstusharudest on esindatud toiduainetööstus, masinaehitus ja metallitööstus, keemiatööstus, naftatööstus, kergetööstus, värviline metallurgia, metsa- ja puidutööstus, paberitööstus, lennuki- ja kosmosetööstus, elektrotehnikatööstus, alumiiniumitööstus, must metallurgia, kalatööstus ja laevaehitus.
Saematerjali Dominikaani Vabariigis ei toodeta, sest riik ei ole piisavalt arenenud ja oskustöölisi ei ole saada. Puusüsi toodetakse 70000 tonni aastas (2004). (allikas 12) 10 Tööstus Dominikaani Vabariigis töötab enamik inimesi teenindussektoris. 1990. aastate reformid on majanduse arengut kiirendanud. Naftat veetakse sisse Venezuelast ja Mehhikost. Kaevandatakse kulda, hõbedat, boksiiti, niklimaaki, kivi- ja pruunsütt, kivisoola ja grafiiti. Dominikaani Vabariigis on masina-, metalli-, keemia-, tsemendi-, puidu-, tekstiili- ja nahatööstuse ning põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid. (allikas 16) Eksport ja import Koguväärtus USD Inimese kohta Eksport 6,5 miljardit 7065 USD
Sierra del Rosario (699 m), keskosas Guamuhaya (1140 m) ja idaosas Sierra Maestra mäed. Sierra Maestriast idas asub mitu kulunud massiivi, mis küünivad 1100-1200 meetrini. Kuuba kõrgeim tipp on Pico Turquino (1994 m). Põhja- ja idarannik on kohati tugevasti soostunud. Tasandikku liigestavad madalad kõrgendikud, kuplid ja saarmäed. Lubjakivi rohkuse tõttu on kõikjal (eriti loodeosas) karsti. 5 Kuubas leidub rikkalikult niklimaaki (sisaldab ka koobaltit). Peale selle on vase-, mangaani-, tsingi-, plii-, kroomi-, volframi-, ja rauamaaki, püriiti, magnesiiti ja mineraalseid ehitusmaterjale, sh. Dolomiiti, marmorit ja kipsi. ¾ Kuuba territooriumist on viljakas. Künklik maa koosnedes madalikest ja tasandikest koos piisava loodusliku veereziimiga võimaldab intensiivset maaviljelust Pinnas kooseneb põhiliselt punasest savist, liivast ja lubjakivist. Suur harimiskõlblik maaala ning
Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange õhutemperatuur alla nulli.(33) Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets katab u 10 % maa pindalast. (34 lk 126) Maavarad on mitmekesised, kuid nende varu üldiselt väike. Võrdlemisi rikkalikult leidub boksiiti, raua-niklimaaki, absesti, kromiiti, magnesiiti, väikestes kogustes pliid, vaske ja hõbedat. (34 lk 126-127) Kreeka on keskmise arengutasemega tööstuspõllumaa, mis sõltub väliskapitalist ning saab olulist tulu merelaevandusest ja välisturismist.(34 lk 127) Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal. Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus (puuvill, vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus
Taimestik on väga mitmekesine, kasvab üle 20 000 liigi: Lääne-Kapimaal on üks maailma kuuest taimestiku riikkonnast, seal kasvab üle 9000 taimeliigi. Metsa on 1% territooriumist ja see kasvab vaid India ookeani niiskel rannikul ja mõnel pool mäeorgudes. LAV on üks maavararikkamaid maid. Rohkesti leidub kulda, plaatina, uraani-, tina-, titaani-, antimoni-, vanaadiumi- ja mangaanimaaki, kromiiti, asbesti, teemante, kivisütt, raua-, vase- ja niklimaaki, kivisoola ja fosforiiti. Leidub ka haruldasi metalle ja muldmetalle ning ehitusmaterjale. LAV majanduslikule arengule on kaasa aidanud maavarade mitmekesisus ja rohkus. Hästi on arenenud nii rahandus, energeetika, transport ja side. LAV börs kuulub maailma 10 suurima börsi hulka. Põhilised majandusmured on suur tööpuudus (26,6%) ja vaeste suur osatähtsus (50%). Tulude jaotumine on maailmas üks ebavõrdsemaid. Jõukuse ja majanduse
annaabi.ee 
