sammas . *10.Kuidas tekib karstikoobas ?- Karstikoobas on maa alune tühik mis on tekkinud kergesti lahustuvate kivimite lahustumise ja lagunduse tagajärjel . *11.Millest sõltub karstiprotsesside toimumise kiirus ? See sõltub sellest mida kõrgem on veetemperatuur ning mida rohkem on vette sattunud süsihappegaasi ja happeid. *12.Kuidas tekib soo ? Kui vesi koguneb mulda, hakkab arenema niiskuslembene taimestik. Märjas keskkonnas ei lagune taimejäänused lõplikult ning kuhjuvad maapinnale turbana *13.Milleks kasutab inimene vett ? Inimene kasutab vett joogiks , toidutarbeks, pesemiseks jne. *14.Miks on vaja vett kaitsta ? Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. *15.Kus esineb mandrijääd , millistes piirkondades maakeral - mandrijää katab 10%
suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, sügisvärvus karmiinpunane. Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, 20...60 kaupa. Viljad roosad, 2...3 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud. Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid. Tatari vaher (Acer tataricum) pärineb Tatarimaalt. Enamasti kõrgem põõsas, või madalam kuni 8 (12) m kõrgune tumehalli kuni mustja tüvekoorega puu, kasvades Lõuna-
Joonis 9. Amellaster 13 Astilbe (Astilbe) Konkreetne liik: hiina astilbe (Astilbe chinesis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 100 cm Taime välislaadi kirjeldus: püstine, puhmik Lehed: õhulised, suured rohelised lehed Õied või õisikud: rikkalik õitseja, õied vaarikpunased, roosad ja valged, väikesed Õitsemine: august-september Liigi eritunnused: ei vaja ümberistutamist; juuresüsteem pindmine, talvekindel Kasvukoha nõuded: niiskuslembene, kuid talub ka põuda; päikesepaisteline, kuid kasvab ka varjus; mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad kobestatud ja toitaineterikast mulda Kasutamine haljastuses: sobib kasutada madalaks hekiks, püsilillepeenrasse, lillerühmadena, murus, puude-põõsaste ees, veekogude ääres, head lõikelilled Joonis 10. Hiina astilbe ,,Vision" (http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/hiina-astilbe- vision/?category=126&panel=2)
Linavars(pilt konspkt) 33. Lina bioloogilised iseärasused, kasvufaasid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Lina bioloogilised iseärasused · Lina on isetolmlev kultuur · Sooja ja selge ilma korral alustab lina õitsemist 5...6 hommikul · Üksik õis õitseb ainult korra, ühel hommikul. · Ühel linataimel on keskmiselt 3...5 õit, õitsemine toimub 3...4 päeva jooksul · Kogu põllu õitsemine kestab 6...10 päeva Kasvatamine Niiskus- niiskuslembene Valgus- pikapäevataim Soojus- idaneb 3...5 C. Optimaalne kasvu temp 16...18 C Toitained- vajab tugevat väetamist,peavad olema kergesti omastatavad a Väetamine · NPK vahekord 1:2:3-4 Külv · Lina on peeneseemneline kultuur, mis vajab peenesõmeralist parajalt vajunud tihket mulda · Külv võimalikult vara- aprilli lõpus, mai alguses · Külvatakse reavahedega 7,5 cm · Külvisügavus on 1..2 cm · Külvitihedusena on soovitav kasutada kiulinal 2100 idanevat seemet m2
ning alles seejärel õie. Kuna ülased on valguslembesed taimed, peavad nad õitsemise lõpetama enne, kui võsa- või metsaalune puulehtede ilmumisega hämaraks muutub. (Lisa 1. pilt ülasest). Varsakabi (Caltha palustris) konnakapsas, ahunalill, kanakool, latiklill Aprillis, kui lumesulamisvesi ei ole jõudnud veel maasse imbuda ning jõgede ääres on üleujutus, hakkab õitsema ilusate suurte kollaste õitega varsakabi. Ta on niiskuslembene taim 8 ning seetõttu võime teda näha ainult märgades kasvukohtades - veekogude kallastel, kraavides, soodes, niisketel niitudel jm. Teda kätte saada ja lähemalt uurida on ilma jalgu märjaks tegemata peaaegu võimatu. Ka varsakabi on mürgine. Mürk kaitseb varsakapja rohusööjate loomade eest - on ta ju mahlane ja isuäratav taim eriti kevadel, kui rohi pole veel õieti kasvama hakanud.
peab kinni enamiku Vaikse ookeani poolt tulevast niiskusest. o Valdavad edelatuuled on jahedad ja kuivad. o Nandud ohustatud. o Nutriad. · Keskmäestikus on kliima jahedam ja niiskem kui pampas. o Rohked endeemid, sest on isoleeritud muudest mäestikest. o Akaatsiamets. o 1,5 km kõrgusel puid ei leidu on rohumaad. o Rohumaad jagunevad: Orgudes niiskuslembene mätasjas rohustu Tasasematel mägiplatoodel paksemal mullal kõrge rohustu Nõlvadel õhemal mullal madal rohustu. väga liigirikas. 1 m 2 89 soontaime liiki. Madala rohustu serval nagu Eesti loopealsel. · OHT: võõrliigid · Kõrbepiirkonnas on sademeid 80-250 mm/a. o Palju jõed lõppevad soolajärvedes mitte ookeanis. Soolajärvede ümber paksulehelised maltsalised.
Sugukond jalakalised: jalakal õied kahesugulised, tolmlevad tuulega kevadel, pähklike laia kileja äärisega, jalakaid ohustab seenhaigus jalaka surm. 42. SELTS PÖÖGILAADSED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised. * Liike umbes * Kõik on tuultolmlejad, ühekojalised, vahelduvate lihtlehtedega puud ja põõsad. Õied ühesugulised. * Vili pähklike või pähkel on üheseemneline. * Kaseliste sgk: · perek lepp (sanglepp ehk must-lepp niiskuslembene metsapuu, kasvab veekogude ääres, tema tumepunane puit on väga vastupidav ja hinnatav, eriti vette ulatuvates ehitistes), harilik ehk valge-lepp mulla lämmastikuga rikastaja mügarbakterite koosmõjul, võsana ojade ja kraavide, jäätmaade ääres), · perek kask (nii isas kui emasõied pikkades urbades, arukask ja sookask), · perek sarapuu (söödav pähkel).
Veekogu kasvab kinni timedega kas veekogu põhjast või veekogu pinnalt. Mineraalmaa soostub alalise liigniiskuse tagajärjel. Kõik tegurid mis soosdustavad liigniikuse tekkimist(mulla halb veeläbilaskvus, äravoolu takistav maapinna reljeef, kõrge põhjaveeseis, suur sademete hulk, vähene aurumine) aitavad kaasa mineraalmaa soostumisele Vett raskesti läbilaskev muld ja maaala liiga väike lang põhjustavad mulla liigniiskust, mille tagajärjel hakkab kasvama niiskuslembene taimkate. Et taimejäänuste lagunemine on liigniiskes keskkonnas takistatud, siis hakkab poollagunenud org aine maapinnale kuhjuma ja algab turvastumine ja tekib soo. Madalsood, siiresood ja rabad. 16. Millised on turba omadused Turvas on soos liigniiskes keskkonnas hapniku puuduliku juurdepääsu ja taimejäänuste mittetäieliku lagunemise tagajärjel tekkinud taimse päritoluga mass, mille kuivaines on mineraalainte kuni 50%
pärasid, tehakse nikerdusi jne. Haljastuses kasutatud pargipuuna, nii üksikult kui grupiti, samuti alleepuuna, laialdast kasutamist leidnud ka Ameerikas. Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 25. Ginnala (Acer ginnala) ja tatari vaher (Acer tataricum) Acer ginnala - Kaug-Ida, Mongoolia, Mandzuuria. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 m. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. · Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. · Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik.
Sood Euroopas ja Eestis Sood levivad kõigis kliimavöötmetes peale polaarse, kuid kõige enam on soid parasvöötmes okasmetsade levikualal. Hinnanguliselt on maailma maismaast turbasoode all ligi 3 %. 80 % turbasoodest on seni veel looduslikud ja inimmõjudest puutumatud, enamik neist asub Siberis ja Põhja-Ameerikas. Soode teket mõjutab oluliselt kliima. Enam on soostunud need piirkonnad, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise. Vesi koguneb siis mulda, areneb niiskuslembene taimkate ja hakkab ladestuma turvas. Eriti soodsad tingimused on selleks parasvöötmes. Euroopas esineb soid rohkem põhja ja loodeosas, okas- ja osalt ka segametsade vööndis. Soode tekkele aitab kaasa ka pinnamood. Tasastel aladel on vee äravool aeglane, vesi koguneb mitmesuguste tõkete taha, seiskuv vesi on hapnikuvaene ja seal pidurduvad lagunemisprotsessid. Veekogu põhja hakkab ladestuma muda, hiljem tekib sinna orgaanilise aine lagunedes turbakiht.
karmiinpunane. Õied: rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, 20-60 kaupa, õisikuraod karvased, 3...4 nädalat pärast lehtimist, VI. Viljad: roosad, 2...3 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, 1000 seemne kaal kuni 25 gr., X. Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Puidu erikaal 0,51...0,53 gr/cm³, kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Lehtedest valmistati Hiinas musta värvi. Paljundatakse seemnetega kuid annab ka juurevõsusid, viljuma hakkab juba 5...8 a. vanuselt.
annaabi.ee 
