7.17. Mis on peapind? varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? N -varda ristlõike sisejõud, [N]; 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? normaalpinge/2 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge? mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ; 7.28. Mis on ruumpingus?
varda sellised sisepinnad, millel nihkepinged puuduvad ( = 0) 7.18. Mis on peapinge? peapindadel mõjuvad normaalpinged (tõmme ja/või surve) 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingipunktis ja kuidas nad paiknevad? Koormatud varda igas punktis esineb kolm ristuvat peapinda 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? on peapindade suhtes alati 45 ° võrra kaldu 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? varda ristlõikepind 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? N -varda ristlõike sisejõud, [N]; 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? normaalpinge/2 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge? mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ; 7.28. Mis on ruumpingus?
yx nihkepinge varda antud punkti läbivas pikilõikes, [Pa]; 1 ja x sihtide vaheline nurk, [rad]. · peapingete ja suurimate nihkepingete pindade kaldenurgad, s.t. nurgad ja erinevad 45° võrra tan 2 = - cot 2 ; (Joon. 7.8): Suurima nihkepingega lõige on peapindade suhtes alati 45° võrra kaldu Priit Põdra, 2004 117 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS Max nihkepinged max pindadel, mis Tasandpinguse peapinnad ning peapinged
6.31. Kus mõjub painutatud detailis punktis ja kuidas nad paiknevad? tõmbepinge, kus mõjub survepinge? 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 6.32. Millistel juhtudel on painde korral 7.21. Mis on tasandpingus? ristlõike suurim survepinge ja suurim 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima tõmbepinge võrdse arvväärtusega? nihkepingega sisepind peapindade suhtes? 6.33. Millistel juhtudel on painde korral 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? ristlõike suurim survepinge ja suurim 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? tõmbepinge erinevate arvväärtustega? 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? 6.34. Määratlege varda ristlõike 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge?
teistegi lahenduste puhul N = Pcos = HLcos T = Psin = HLsin Kuna lõigu pikkus, millele jõud mõjuvad on L/cos, siis pinged lihkepinnal on N = cos = H cos 2 L T = cos = H cos sin L Varutegur, mis väljendab nihketugevuse suhet nihkepingega on c + tan c + H cos 2 tan c tan F= = = + (9.8) H cos sin H cos sin tan Kihi kriitilise paksuse H saab leida otseselt tugevustingimusest = c + tan = Hcossin = c + Hcos2 tan Avaldades sellest H, saame c
Analoogsignaali salvestamise seadmeid valmistatakse autonoomsete mikrolülitustena või A/D-muunduri koostisosana. Hoidelülituse kasutamise võimalused sõltuvad peamiselt sisendpinge muutusele reageerimise (signaali salvestava kondensaatori laadimise) kiirusest ja salvestatud pinge vähenemise (kondensaatori tühjenemise) kiirusest. 16. Komparaatori tööpõhimõte, tunnusjooned Komparaatorid, mida kasutatakse A/D-muundurites, kujutavad endast väga väikse nihkepingega ja väga suure võimendusega spetsialiseeritud operatsioonvõimendeid (vt lk 151). Toitepinge allikaid võib olla üks või kaks. Komparaatoril on kaks sisendit ja üks väljund. Kui üks sisenditest on ühendatud tugipinge allikaga, siis teisele sisendile antav signaal kutsub esile komparaatori väljundpinge hüppelise muutuse hetkel, mil mõlema sisendi pinged on võrdsed (joonis 2.23). Praktiliste
põhjustades väljundpinge nihke. Sisendi nihkepinge väärtuseks sõltuvalt võimendi tüübist on 0,01...6mV. Nihkepinge ajalist muutust nt. temp. muutumise toimel nim. triiviks. On ilmne et mõõtevõimendite korral on nihkepinge selleks parameetriks, mis määrab võimaliku minimaalse sisendsignaali. Nii näiteks kui op võimendi baasil tehtud võimendi töötab sisendpingega 10mV, siis selles kasutuses ei sobi OPvõimendi nihkepingega 6mV, kuna nihkepinge võib anda kuni 60% vea. Kui aga kasutame OPvõimendit nihkega 0,001, siis on võimalik mõõteviga 0,1%. 5. Sisendvool (Input bias current IB) I OFFSET = I B ( + ) - I B ( - ) OPvõimendi esimeseks astmeks on dif. võimendi, mille transistoride baasid on ühendatud sisendklemmidega. Nende klemmide kaudu peab kulgema transistori baasi vool, sest muidu ei saa transistor töötada. See vool on põhimõtteliselt lähtetööpunkti
2.5.2 Pinnase ebaühtluse mõju Elastsusteooria võimaldab leida saame z=(p-h1)/*(sin/sin-)-c*cot-h* 1//. See on joone Geoloogilised protsessid ise on jätnud need sellisesse seisundisse. pingete jaotuse ka kihilises pinnases, mille kihtide võrrand, mille kõigis punktides nihketugevus võrdub nihkepingega ja Seepärast võivad mõnikord tühisemadki muutused põhjustada deformatsioonimoodulid on erinevad. Tüüpilised on: 1- kaks kihti, millest millega piiratud alas pinnas on plastses olukorras. Joone maksimaalse pinnasemasside tasakaalu kaotust. Tehisnõlvade projekteerimisel peab alumine on praktiliselt kokkusurumatu ; 2- kaks kihti, millest alumise sügavuse saame kui tuletise võrdsustame 0-ga
Praktikas on väljakujunenud järgmised erinevate omadustega opvõimendite liigud: 1. Üldotstarbelised opvõimendid on kasutusel valdkondades kus ei esitata erinõudeid ühelegi parameetrile. Enamasti on nad paigutatud kahe või nelja kaupa ühisesse korpusesse. Tüüpiliselt transiitsagedus Ft kuni 3MHz, nihkepinge väiksem kui 10mV, toitepinge väiksem kui 20V. 2. Täppisopvõimendid suurevõimendus teguri ja väiksese nihkepingega. Võimendus tegur kuni 30 millionit, nihkepinge väiksem kui 100µV. 3. Eriti väikese nihkega opvõimendid ettenähtud alalispingeliste signaalide mõõtmisteks mitmesugustes mõõteskeemides. Nihkepinge väiksem kui 10µV, triiv väiksem kui 1µV tunnis. 4. Väikese müraga opvõimendid ettenähtud nõrkade vahelduvsignaalide mõõtmiseks, omamüra pinge väiksem kui 5nV. 5
pikkusest suurem. Seega väändedeformatsioon sõltub vardaosa pikkusest. 3. Otspõikpinnal kaare a-a1 pikkus on kaare n-n1 pikkusest suurem; punkt O ei pöörle. Seega mida kaugemalt on materjali kiht pöörlemistsentrist, seda rohkem see deformeerub ning seda suurem sisepinge tekib selle sees. Varda teljel asuv kiht ei deformeeru ning selle pinge on null. Väändedeformatsioone kirjeldatakse väändenurgaga (rad), pinget – nihkepingega (MPa) ja sisejõudu – väändemomendiga T (Nm). 48 Sisejõud Pöörde- ja väändemomente kujutatakse tasapinnal joonega, mis ühendab kaht ringi. Ühte neist märgitakse punktiga, mis tähistab vaatleja poole suunatud jõuvektorit, teise ristiga, mis tähistab vaatlejast eemale suunatud jõuvektorit. Väändemomentide leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit.
3 tugevustingimusse 8.1 ja avaldades z saame p - 1h sin z= ( - ) - c cot - h 1 ( 8.4) sin See on joone võrrand, mille kõigis punktides nihketugevus võrdub nihkepingega ja millega piiratud alas pinnas on plastses olukorras (joonis 8.4). B = 2 m 0 ,0 1 z m ax 0 ,5 p k N /m 2 2 3 1 ,0 4 5
annaabi.ee 
