omadused. * Keskaeg vooruslik jumala käskudele allumine. * Aristotelese suurim teene ... A. Thomas püüdis kokku sulatada Aristotelese eetika ja kristliku teoloogia. * 7 voorust: 4 fundamentaalsed, 3 kristlikud. * Fundamentaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus * Kristlikud: usk, lootus, armastus. * 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast. * Motiiv. * Psühholoogiline egoism. * Rajaja F. Nietzshe (1844-1900). * Filosoofia on inimese eksitus -> rajab uue filosoofia -> elutahe, raske kehaline periood. * Inimliku eluviisi suurim tahe võimutahe. * Moraal on antud nõrkade poolt. Seaduslik moraal on kõikidele sama. Nn. ,,karja- ehk orjamoraal." -> surutakse peale vooruslikkust, toimub ,,tugevamate" inimeste arvel. * Ligimesearmastus on nõrkus. * Darvinism. * Liigne heatahtlikkus on orjameelsus.
Miski meis ei tahaks nõustuda, et see on eetiliselt õige lahendus. Midagi peaks olema arvestusest välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Voluntaristlik Õnnelik olemine sõltub meie tahtest. (Sartre) Absoluutne vabadus. Inimene sünnib inimesena alles siis kui ta võtab ülesande, mis varem oli jumalal väärtuste loomine. (Nietzshe) Fatalistlik - Ei ole minu teha, kas olen õnnelik või ei ole. Asi on saatuses või geenides. (Herakleitos) 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilosoofiline seisukoht, kus on moraali printsiibid ajaloolised ja kultuurisõltelised. Toetub konstruktivistlikule positsioonile ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus (orjapidamine) ja järelikult on moraalireegleid nii palju, kui on praktikaid.
Nietzsche vaimusilma ees ei ole seega uus evulutsiooniliselt kõrgem inimliik, mingi valitsema määratud rass. Nietzsche otsib sõltumatut ja iseteadvat, loovat kultuuriinimest, kelle saatust juhib tema enda tahe. Anti- Kristus Nietzsche nooruseaja suur kultuurikangelane oli Richard Wagner, keda ta isiklikult tundis, ta oli elav loov genius, kelles Nietzsche sai oma silmaga näha titaanlikku kunstnikutemperamenti. Peale seda kui Wagner kandis ette oma ooperi "Parzifal" vihastas Nietzshe põhjalikult kuna Wagner oli muutunud krislaseks, temast oli saanud "reichsdeutsch", nagu Nietzsche "Ecce Homos" halvustavalt ütleb. Nietzsche kirjutab Wagnerist 2 raevukat teost. Nietzsche tahab purustada ja umber lükata "krigisevad elutüdinud veskikivid" Ta tahab peatada "selle iseenda ristilöömise ja iseenda vägistamise, milles Euroopa viimased aastatuhanded on oma meisterlikkust tõestanud." Neitzsche kultuurikriitika teravik on suunatud ristiusu väärtuste vastu.
seaduspärane seos." LS ei loe Barthesi, Lacani ja Foucault autentse S. esindajateks, kuna tema arvates oli selle S. eesmärk struktuurlingvistika konkreetse meetodi üle kandmine kulturoloogia väljale, eesmärgiga saavutada seal objektiivsus ja täpsus, mis on omane loodusteadustele. S. kui rea 20. saj filosoofiliste strateegiate superpositsioon 1. traditsioonilise metafüüsika desubstantsionaliseerimine, mida alustas juba Kant ja jätkas Nietzshe. Väidetakse, et elementide suhteomadusi on humanitaarse tunnetuse jaoks võimalik teadvustada ja neil on isegi suurem gnoseoloogiline väärtus, kui substantsionaalsetel. Kanti asi iseeneses välistatakse. Nietzshe Jumala surm Autori surm. 2. Mõistusväliste mõistuse aluste eksplitseerimine, mis lähtub Marxi ja Freudi töödest. Erinevad mõistelised konstruktsioonid (LS mentaalsed konstruktsioonid, Foucault
tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Reegli utilitarism - käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Vastuväide 1: Kuidas õnne mõõta, et reeglist juhinduda saaks? Vastuväide 2: Kui mõtleme tagajärgede kaudu, siis miski pole välistatud. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Nietzshe - üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Sartre - absoluutne vabadus. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Moraalifilosoofiline seisukoht, mille kohaselt moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltelised. Toetub a) konstruktivistlikule positsioonile: kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike
Asi on hull, kui fundamentaalteadustesse püütakse importida moraalseid ja poliitilisi väärtusi. Teaduse moraalne väärtus seisneb väärtusvabaduses. BricmontBelgia füüsik argumenteerib, et kaos ei kõiguta vähimalgi määral klassikalist 53 deterministlikku looduskäsitlust ja spekulatsioonid loodusteaduste ja humanitaarteaduste uuest liidust on ekslikud. Foucault. Nietzshe, Freud, Marx. Vikerkaar.1/1993. lk. 4453. Keel on alati enda suhtes alati sünnitanud kaht liiki kahtlusi: kõigepealt kahtluse, et keel ei ütle mitte päris täpselt seda, mis ta ütleb. See teine on Sõnadetagune tähendus. teine olulisem tähendus on see, et maailmas on olemas veel palju muidki asju, mis kõnelevad ega ole ometi keel. Igal kultuuril on olemas oma tõlgendamissüsteem, 16. sajandil oli oluline roll sarnasusel. 19.
sinu teo tagajärjeks oleks võimalikult palju õnne. Õnne kogusumma oleks võimalikult suur. Reegli utilitarism: käitu reegli järgi, mille rakendamine ühiskonnas tooks kaasa olukorra, kus inimesed on õnnelikumad. Kuidas minu teo tagajärjel õnne muuta? Tagajärgede kaudu pole ükski asi välistatud. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. Nietzshe, üleinimene: inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda peale selle ülesande, mis varem oli reserveeritud jumalale: väärtuste loomine, ka eetikaväärtuste loomine. Mida saavutatakse kui inimesed looksid ise väärtusi? Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltlased. Toetub konstruktivistlikule positsioonile
dekodeeritud (võrreldes primitiivse eel- ja despootliku keskajaga). D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees? - Žižek ütleb, et see on refleks sellele, et enne on juba igasugused hästiistuvas ülikonnas rikkurid olnud ja ta tahab teistsugust identiteeti. Üldist inimese olemust ei ole olemas, räägivad refleksiivsusest. Postmodernismi vastased. Isaautoriteedi
vajalik. me ei pea analüüsima kunstinähtusi sõnumi kaudu. küsimus, mida kunstnik tahtis öelda, ei ole üldse oluline. kunsti toimes on palju sellist, mis ei ole üldse viidav sõnastatavale kujule. kirjanik alustab oma esinemist sõnadega : ma tahtsin oma teisega öelda... ja lugeja küsib: a miks sa siis ei öelnud, miks sa ütlesid midagi muud? freudi kolmikjaotus id miski : tungide maailm, allub pigem loodusseadustele : ka nietzshe võimutahtel on selle vallaga kokkupuude, freud kajab nle mingil määral vastu. seda sfääri ei organiseeri mingi mõistuslik tahe. idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos). miski ei lähtu loogikast, miskil puudub ajataju, pole tervet mõistust ega moraalseid väärtusi. moraalsed seadused miski sfääri ei puutu. miski on ka ajalises plaanis kõige algsem.
Pälvis tähelepanu aga ei eristunud. Eristus teosega „Demian, ühe nooruse lugu“. Taas noore inimese iseenda leidmisest. „Siddharta“ Idamaade filosoofia. 27a „Stepihunt“- modernistlik käsitlus, maailmakirjandusse jäädvustamine. 43 ilmub „Klaaspärlimäng“, on peetud Hesse kokkuvõtvaks loomingu tipuks. Lisaks kirjutas rohkesti arvustusi, esseistikat, luulet, jutustusi, muinasjutte. Iseloomulik: Saksa romantism India ja Hiina filosoofia Nietzshe Jungi psühhoanalüüs Isiklikud läbielamised. Teemakäsitlus: Kõrgema, parema, puhtama maailma poole pürgimine Terviklikkus, harmoonia, tasakaalu leidmine Vabaduseiha, iseseisvumine Enese arendamine, et leida oma tee, valdav kujunemisromaan Takistuseks väärarusaamad, millest tuleb vabaneda, et edasi liikuda Tugev autobiograafiline joon Sotsiaalne kriitika