Neid kes muusikat põlgasid, pidas Nietzsche ,, hingetuteks, loomasarnasteks olevusteks" . 1858. aastal tehti Fredrichi emale ettepanek võimaldada pojal asuda edasi õppima Pforta internaadis, mis oli üks mainekamaid Saksamaa õppeasutusi. Maailmavaade, mis Fredrichil internaadis välja kujunes leidis tema poolt kajastust 1861. avaldatud essees Johann Hölderini kohta. Ta köitis noormeest seetõttu, et Hölderlin oskas väljendada just neid meeleolusid, mis olid tol ajal omased ka Nietzschele. 1862. aastal kirjutas Nietzsche kaks filosoofilis-poeetilist tööd: ,,Saatus ja ajalugu" ning ,,Tahtevabadus ja saatus" , mis sisaldasid enamikke ta tulevaste teoste põhiideid. Internaatkoolis oli ka suurepärane raamatukogu, kus noormees luges innukalt: Shakespeare, Rousseau, Machiavelli, Emersoni, Puskini, Lermantovi, Pettöfi ja Chamisso raamatuid. Samuti uuris ta seal kirjanduse ajalugu, esteetikat, piiblitekste ja antiiktragöödiaid. Huvide
edasikaebamisõiguseta. 9 · Nietzschet on lihtne moonutada (nt seostavad osad teda natsismiga), kuna ta on keerulise stiiiga ega hooli lugeja arvamusest. · Natsid valisid mõned teemad Nietzsche õpetusest, Kannatav filosoof tõlgendasid teda vastavalt oma vajadustele ja lõpptulemuseks sai Nietzsche natsirüü. 10 · Nietzschele järgneb ta saatus, ent tema järgijad on sootuks midagi muud kui Nietzsche ise. F. Nietzsche 11 16.1.Nietzsche metodoloogia · Ta on nagu Kierkegaardki eelkõige kirjanduslik filosoof. · Nietzschet saab üksnes vägivaldselt paigutada süstemaatilise vaatluse raamidesse. · Filosoof ei ürita oma filosoofiat suruda akadeemilisse vormi. Tema filosoofia keel
vihastas Nietzshe põhjalikult kuna Wagner oli muutunud krislaseks, temast oli saanud "reichsdeutsch", nagu Nietzsche "Ecce Homos" halvustavalt ütleb. Nietzsche kirjutab Wagnerist 2 raevukat teost. Nietzsche tahab purustada ja umber lükata "krigisevad elutüdinud veskikivid" Ta tahab peatada "selle iseenda ristilöömise ja iseenda vägistamise, milles Euroopa viimased aastatuhanded on oma meisterlikkust tõestanud." Neitzsche kultuurikriitika teravik on suunatud ristiusu väärtuste vastu. Nietzschele esindavad need nihilismi. Ristiusk on enesehävitamise õpetus . Seda on patu mõiste, seda on süü mõiste, seda on jutud halastusest. Ristiusk rõhutab alandlikkust, kuulekust, enese eitamist. "Mina olen saatus" kuulutab Nietzsche "Ecce Homos"; ta on esimesena paljastanud kristliku moraali tõelise iseloomu, näidanud, et see on "kuritegu (par excellence)". Sellepärast on ta anti- kristus. Nietzsche usub
Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all. F. Nietzsche (1882- Rõõmus teadus)- Jumal on surnud, see on sõnum millega tänapäeva inimene elama peab. Sellest lähtudes jälle oma mõte leida. Freud (1927- Ühe illusiooni tulevik)- kristlus määratletud sarnaselt Nietzschele- kristlik religioon pole midagi muus kui neuroos- kollektiivne vaimuhaigus millest tuleks ravida. Kristlik positsioon I- jumal on olemas, on alati leitud et jumala olemasolu pole raske tõestada: · Ontoloogiline tõestus Anselm Cantenbury'st: 1. Mul on idee täiuslikust olendist- seda pole raske omaks võtma, sest kõik oleme võimelised mõtlema olendist, kes on ÜLI. 2
üle heitma." [Die fröhliche Wissenschaft, 5. raamat, af. 343). Seda Nietzsche määratlust võib esimeses lähenemises mõista Euroopa tsivilisatsiooni kujunemiskäigu ajaloolise kirjeldusena. Euroopa tsivilisatsioon on ajalooliselt tõepoolest kujunenud eelkõige kristlikuks tsivilisatsiooniks, kus pikkade sajandite vältel said kõik inimelu olulisemad, ühiskondlikult aktsepteeritavad küljed oma kristliku tõlgitsuse ja õigustuse. Nietzschele ajalooliselt lähimat aega iseloomustab aga vabamõtlemise ning ateismi levik ning ühiskonnaelu järkjärgulise sekulariseerumise algus. Kuna sajandeid oli antud kultuuris inimelu just kristliku õpetuse alusel mõistetud, võidi neid protsesse tõesti tajuda ka kui traditsiooniliste väärtuste kokkuvarisemise ja selle asemele väärtusvaakumi kujunemisena. Niisugune arusaamine Nietzsche määratlusest käesolevale epohhile "jumala surm" pole täiesti vale, kuid see on pealiskaudne
Õppejõud peavad oma ideid õpilastele maha müüma Lyotardi järgi sellises mudelis (mida ta ei kiida heaks). Rooside sõda: tõde pole see, mis tõde päriselt on, vaid see, mis inimesele sobib. Lyotard "Postmodernne olukord" (kõnekas ülevaade teadmisest) Teemaks teadmise kriis läänes. Suured metanarratiivid ei hõlma enam meid kõiki, nende asemele on tekkinud mikronarratiivid. Michel Foucault (1926-1984) pants filos. teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta. Toetub Nietzschele valgustus illusioon, kus in on tapnud jumala, selle asemele tuleb mõistuse jõud. Siduda tõe otsinud ideega võimutahe. Slavoj Zizek (1949-) sloveenia filos. ,,THE SUBLIME OBJECT OF IDEOLOGY" 1989 - ideoloogia kogemus midagi, mis on täiesti suur ja jõuline ilma igasuguse taju ja eesmärgi arusaadavus. Esimene peatükk algab analüüs "Kuidas Marx Invent Sümptom?" Zizek võrdleb mõistet sümptom, mis töötab nii Marxi kui ka Freud käesolevas paragrahvis
traditsiooniga, mis koosnebki tunnusteta luulest. Seda on Riismaa ka ise tajunud, tema luuletustes leidub refleksiivseid mõlgutusi ja retoorilisi hüüatusi, mis seda kinnitavad. Samas pole Riismaa siiski orienteeritud modernismile üleüldse, vaid ennekõike selle angloameerika peavoolule, mis on tänapäeval muutunud klassikaks: nii pöördub ta otseselt Walt Whitmani või Ezra Poundi poole, viitab T. S. Eliotile ja isegi Virginia Woolfile. Viited ka Nietzschele ja Kafkale. See pole kõige tüüpilisem Eestis, kus uuema kirjanduse kontekst on ajalooliselt keerukas ja mitmekihiline. ,,Merimetsa" väljendus on napim, põhitoon on sümbolistlik, ikka ja jälle ilmub salapärane tantsuplats, mis asub kuskil Stroomi rannas, Seewaldi külje all. Merimetsa" ka märk sellest, et Riismaa on vähehaaval hakanud oma poeetilist jõudu valitsema. ,,Tarabella" (2017) interaktiivseid muuseumide rakendusi, kuid ka Tarabella luulekogu, mis
siin avaldub isegi nietzsche teatav julmus : ta keeldub printsiibist, kus ühiskonnas arvestatakse nõrkade häält. selles mõttes oli nietzsche kindlasti demokraatia vaenlane. orjad ei kehtesta ise midagi, nad ainult reageerivad välisele. nietzsche ütleb: hea olla tähendab, et me ei tee midagi sellist, milleks me pole küllalt tugevad. sellele tugineb orjade moraal. võimetusele ehitatakse üles headuse kontseptsioon. selle loogika järgi ei ole haledus, kaastunne nietzschele vastuvõetavad. nietzsche : on absurdne nõuda jõult, et see ei purustaks. übermenchi kontseptsioon : see tähendab inimese ja inimliku ületamist, tõnis eelistab tõlget üleinimene. kõik jumalad on surnud, nüüd tahame meie, et elaks üleinimene (lause zarathustrast) üleinimene kui jõhker loomupärane aristokraat, keda ei piira mingid headuse printsiibid. tegelikult on selles nähtavad valgustusaja printsiibid : usk, et inimene on võimeline ennast ületama ja tõusma uuele
pettemanööver, et salaja ikkagi tuua tagasi vana ideaal. On olemas siiski maailm, mille olemuseks on moraal. Reaalsusest tehti „näilisus“ tähendab, et see pole asi ise, vaid see kuidas asjad nähtuvad. Nietzsche jaoks reaalsus oli meeltega tajutav maailm. Asi ise pole aga meeltega kätte saadav. Asi ise Nietzsche jaoks on valelik maailm, sest ta ei tunnista asja iseendas. Ptk 11. Heidab ette Kanti moraalifilosoofiale: Vastuväide 1. Nietzschele pole vastuvõetav Kanti vooruse tõlgendus – Nietzsche jaoks on see elu toetav, individuaalne, voorus on väärtuslik isiklikult, moraal ei kehti üldkehtivalt, sest muidu see kahjustaks elu; Kanti jaoks on voorus universaalne, hea iseendas, üldkehtiv. Kanti programm tähendab, et inimest kasvatatakse üldiste normide all. Miks üldine moraalinorm on halb (2 vastuväide) – see ruineerib elu, s. t. loomingulisust ja see on alati isikupärane. Vastuväide 3: mis on moraali
annaabi.ee 
