põhjaveetase koobastik 6 Maalibisemised ja varingud I Maalibisemised ja varingud II Maaliheteks ja varinguteks nimetatakse kivimmassi allalibisemist nõlval raskusjõu mõjul looduslik varikalde nurk (35-45°) nõlvapüsivus (kivimi/sette nidusus) ja veereziim Maalibisemised ja varingud IIb Maalibisemised ja varingud III: vesi osaliselt täitunud poorid:
tõusta nelja meetrini. 4. PINNASE STRUKTUUR, PUDEDAD JA NIDUSPINNASED. Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks. Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust.
Milline on liivast nõlva maksimaalne on eeldatud Vassiljevi koonusega määratud varuga tagatud: kaldenurk kui nõlvast voolab vesi välja? voolavuspiiri 1. seina püsivus ümberlükke vastu Kui pinnase tugevus on määratud ainult Kandevõime arvutusväärtus leitakse seosega 2. seina püsivus lihkele talla pinnas sisehõõrdenurgaga (c=0, nidusus puudub), siis · Rc=Rck/1,4 3. pinnase tugevus seinatalla all ilma veevooluta on nõlv püsiv kui nõlva 48. Kirjeldage vaiade projekteerimise käiku 4. seinakonstruktsiooni tugevus kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. Arvutatakse seina jooksvale meetrile tulevad 5. seina üldstabiilsus (püsivus Vee väljumise puhul nõlvast lisandub
toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3.1 Nidususeta pinnase maksimaalne kaldenurk Kõikides järgnevates lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhtumit, see tähendab, et pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks komponendiks - nõlvaga risti mõjuvaks jõuks N ja piki nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin . Osakest hoiab paigal hõõrdejõud T = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva mõjuva nihutava jõuga T. Seega
kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise. Pinnase struktuur. Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks. Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast. Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust. Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks. Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest, nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust
Mulde kõrgust ja süvendi sügavust Muldkehas esinevate pinnaste omadusi Muldkeha ehitustingimusi Ehituspaikkonna loodustingimusi Insenergeoloogilisi iseärasusi Varasemaid kogemusi Muldkehades esinevad reeglina pinnased, st materjalid, mille tugevuskarakteristikud sõltuvad niiskusest. Tugevuskarakteristikutesks on elastsusmoodul (näitab kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral), sisehõõrdenurk ja nidusus (materjali omadus mineraale koos hoida). Nihketugevus on pinnase vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes – määrab pinnase tugevuse. Läbi nimetatud nõuete tagatakse muldkeha vajalik tugevus, püsivus ja stabiilsus. Seejuures tuleb arvestada veel ökonoomikaga ja looduskeskkonnaga. Muldkeha kõrgus sõltub niiskuspaikkonna tüübist, pinnaste omadustest, reljeefist, geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest ja külmumissügavusest.
Kuna orgaaniline määrab ära pinnase veejuhtuvuse ja plastilisuse. Pinnase uurimine: Sõelanalüüs sõelutav materjal sõelutakse läbi erineva avamõõduga sõelade ja kaalutakse eraldi. Arvutatakse iga fraktsiooni % sisaldus. Savipinnase analüüs savi segatakse veega ja aja jooksul eraldatakse alla settinud materjal. See fraktsioon mida on üle 50% annab pinnasele nimetuse. Osakaalult järgmine annab täiendnimetuse. (liivakas savi, kruusakas liiv) Nidusus vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust. Pinnase omadused sõltuvad poorides oleva vee hulgast. MAAVARAD Kõik see mis asub maa all ja maa pea ja mida pole loonud inimene kuid mida kasutatakse majandustegevuseks. Keskkonnaregistris arvelevõetud. Loodusvarad : taasutuvad ja taastumatud (turvas- pruunsüsi kivisüsi antratsiit) Eesis:
Muidugi vib kasutada pinnase deformeeritavuse iseloomustamiseks lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. , arvutada vastavad suhtelised deformatsioonid (pinged) z, x ja V. Teimi kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- elastsusmooduli ja Poisson'i teguri krval ka teisi elastsusteoorist tuntud tulemused kantakse graafikule. Selle graafiku esimeselt osalt, kus nimetatud parameetreid - mahtmoodulit K ja nihkemoodulit G. Kik need neli parameetrit Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib
Plastsusarv Ip on voolavuspiiri ja plastsuspiiri vahe WL ja Wp esitatakse siin %-des. Mida suurem on pinnase savisisaldus, seda suurem on plastsusarv. Plastsusarvu järgi liigitatakse savipinnased järgmiselt: · Saviliiv 1 Ip 7 · Liivsavi 7 < Ip 17 · Savi Ip > 17 Konsistents Niduspinnaste olekut, mis väljendab osakeste liikuvust sõltuvalt niiskusesisaldusest. 13. Coulomb´i seadus, tasapinnaline nihe, stabilomeeter. Sisehõõre- Nidusus. Nihketugevus. Plastsusteooria kirjeldab paigutusi peale elastsuspiir ning see tugineb Coulombi valemil : Coulomb' esitas oma pinnasesurve teooria enam kui 200 aastat tagasi (1776). Teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Arvestada on võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist.
c Joonis 5.1 Mohri-Coulomb`i tugevustingimus Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. f = c + tan (5.2) kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk. Seda sõltuvust nimetatakse Mohr-Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul f = c + ( - u) tan (5.3) c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme.
Vormi eemaldamise järel määratakse betooni vajum, mõõtes vormi kõrguse ja vajunud katsekeha kõrgeima punkti vahe 10 mm täpsusega. Vajumise kulgu jälgitakse 1 minuti jooksul pärast vormi eemaldamist. Tulemus loetakse kehtivaks juhul, kui vajumise käigus säilitab katsekeha oma terviklikkuse ja sümmeetrilise kuju. Kui katsekeha laguneb, tuleb võtta uus proov ja katset korrata. Kui katsekeha laguneb kahel järjestikkusel katsel, ei ole betooni plastsus ja nidusus vajumise katseks sobiv. Tabel 1. Vajumiklassid (EVS-EN 206-1:2007) Vajum, Klass mm S1 10...40 S2 50...90 S3 100...150 S4 160...210 S5 220 Kui betoonisegu vajum erineb nõutavast, tuleb segu koostist parandada. Kui koonuse vajum on etteantust väiksem, suurendatakse tsemendi ja vee kogust 3...5%, jättes vesi-tsementteguri muutmatuks
tugiseinale. Seeparast on praktiliste arvutusmeetodite aluseks võetud mõned tööhüpoteesid, mis lihtsustvad teoreetilisi tulemusi, tagades seejuures siiski tugiseinte vajaliku tugevuse ja püisivuse. Struktuurisidemete iseloom mõjutab suurel määral pinnase tugevust, sest mineraaliosakeste vahel tekkivad tõmbepinged võetakse vastu ainult nendevaheliste struktuursidemetega. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste vahel mõjuvate molekulaarjõudude suurusest, mis omakorda sõltuvad osakeste puutepinnast ja molekulaarselt seotud vee hulgast. Pinnaseid, mille koosseisus on paiju suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi,nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnase olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Tugiseina arvutamisel stabiilsuselem loetakse puistmaterjal pudedaks. Puistkeha arvutuslikuks mudeliks on p u d e k e s k k o n d. Selle all mõeldakse
ehitusest, kivimitest ja nende vanusest. Ehitusgeoloogia- pinnase sobivuse uurimine ehitise/ rajatise rajamiseks. Uurimise käigus selgitatakse välja pinnase iseloom. Puuritakse augud- nii saadakse proovikehad, mille alusel eristatakse erinevate kivimite kihtide paksus. Seejärel tehakse kindlaks lõikes 27 esinenud erinevate kivimite olulised andmed nagu näiteks kandevõime, nidusus, tihedus, kokkususrutavus jne ( pinnase mehhaanilised ja füüsikalised omadused ). Põhjavee olemasolul määratakse ka selle sügavus. Nende andmete põhjal saabki väita, kas pinnas vastavas kohas on sobiv teatud liiki ehitise rajamiseks. Loengukonspekt ja Jüri Esinurm( Skanska EMV AS projektiinsener ) Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009 3.9. Pinnaste liigitus terasuuruse alusel. Pinnase nimetus määratakse valdavalt terasuuruse alusel Kaks suuremat rühma:
Purunemine toimub, kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. 13 Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk.Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme. c ja usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. 13. Tugevustingimused liivpinnastes. 14
annaabi.ee 
