Valguse käsitluse kaks teooriat. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumba käsitlust rohkem usuti? Miks? Rohkem usuti korpuskulaarteooriat, sest Newtonil oli suurem autoriteet. Mis on eeter? Eeter on nähtamatu keskkond, mida pole näha, kuid mis täidab kogu universumi. Valguse levimise koht. Kirjelda valguslainet. Valguslaine koosneb kahest teineteist esile kutsuvast väljast. Elektri- ja magnetväli liiguvad risti levimise suunaga ja nad on omavahel risti. St seda, et valguslaine on ristilaine. Kirjelda valguslainete kahte kirjeldamisviisi. Kuidas laine käitub ühes kohas ja kuidas ta liigub ruumis edasi.
erinevat välja eksisteerida segamatult. Ühed kõige tähtsamad seatused on füüsikas newtoni seadused. Sir Isaac Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Newtonil on 3 seadust: inertsuse seadus, kiirenduse ja vastastikmõju seadus. Füüsikalise looduskäsitluse alustes püütakse vaid selgitada, miks on hea loodusteadusi tunda ning millist kasu saab ühiskond mõnede on liikmete füüsika- ja tehnikateadmistest.
korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid kahjutuks muutvate süsteemide toimimiseks. Kui aga organismis on liiga palju molübdeeni, soodustab see podagra teket. Molübdeen oksüdeerib puritiini kusihappeks, neerud ei jõua seda kehast välja viia, mille tulemusena sadestub see sooladena kudedesse. Kusihappet peeti geniaalsuseaineks, sest paljudel silmpaistavatel leiduritel ja väejuhtidel oli podagra, näiteks Aleksander Suurel, Cromwellil, Newtonil, Darwinil, Goetheil ja Rubensil. Podagrahaiged on tavaliselt sihikindlad ja erakordselt töövõimelised. Sellest järeldub, et mida rohkem molübdeeniühendeid on pinnases, seda molübdeenirikkamad on toiduained, seda suurem on vere kusihappesisaldus, seda rohkem podagrat ja geniaalseid mõtteid... . KOOL Molübdeen Keemia referaat
asjadega tegelemiseks. Newtoni onu arvas, et poiss peaks tegema ettevalmistusi ülikooli astumiseks. Nii saadeti ta tagasi kooli aastal 1660. Sel ajal hakkas Isaac hariduse vastu huvi tundma ning direktor Storkes soovitas tal õpinguid ülikoolis jätkata. Pole teada mida Newton ettevalmistusajal õppis, kuid kahtlemata said ta hea põhja ülikooli astumise jaoks. Pole tõendeid selle kohta kas ta koolis matemaatikat õppis. Samas ei saa seda ka välistada. Räägitakse sellest, et Newtonil oli kooli ajal võime masinate mudeleid teha. Eriti pakkusid talle huvi kellad ja tuuleveskid. Newton astus Cambridge Ülikooli 5. juunil 1661. Ta oli vanem kui suurem osa õpilasi. Kuigi ta emal ei olnud rahalisi raskusi, astus ta ülikooli stipendiaadina. Abirahasaaja Cambridges oli õpilane, kes sai õppemaksust vabastuse tingimusel, et vastutasuks tuli tal teenida teisi üliõpilasi. Tema
4 lähendades kaart kõõlmurdjoonele, mille lülide arv piiramatult kasvab, ehk ühesõnaga lahendada väga täpseid mehaanikaprobleeme. Kaks aastat mõtles Newton ainult matemaatikale ning ei muretsenud millegi muu pärast. Tema puhul ilmnes geeniuste peamine iseloomulik joon eriline intuitsioon, vaistlik tunnetus, mis võimaldas teha avastuse äkilise mõttesähvatuse ajel ning seda erakordselt jõuliselt. Newtonil oli erakordne võime meeles pidada mingit puhtalt kontseptuaalset probleemi, kuni ta sellele lõpuks lahenduse leidis. Kuna matemaatika tehnikate valdamises ei olnud talle võrdväärset, võis ta esitada lahenduse, kuid tõestused tegi alles hiljem. 3. Newton ja optika Mingil hetkel kadus Newtonil matemaatikakirg ning huvitus taas optikast. Juba lapseeast osavate kätega meistrimees ehitas ta 1668. aastal uut tüüpi teleskoobi, mida vastukaaluks
ainevahetuse korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid kahjutuks muutvate süsteemide toimimiseks. Kasu inimestele? (2) • Kui aga organismis on liiga palju molübdeeni, soodustab see podagra teket. Molübdeen oksüdeerib puritiini kusihappeks, neerud ei jõua seda kehast välja viia, mille tulemusena sadestub see sooladena kudedesse. Kusihapet peeti geniaalsuseaineks, sest paljudel silmpaistavatel teadlastel ja väejuhtidel oli podagra, näiteks Aleksander Suurel, Cromwellil, Newtonil, Darwinil, Goetheil ja Rubensil. Podagrahaiged on tavaliselt sihikindlad ja erakordselt töövõimelised. Kasu inimestele? (3) • Molübdeeni on vaja veel: 1. Nukleiinhapete metabolismiks ja süsivesikute oksüdatsiooniks 2. Maksas leiduvate rauavarude kasutamise soodustamiseks. •.Parimateks molübdeeni allikateks on maks, kaunviljad, täisteratooted, piimatooted, ja munad. •.Liigtarbimisel võib tekkida nahalööve, nahasügelus,
Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newtoni looming Aastal 1668 ehitas ta esimese teleskoobi. 1672. aastal hakkas ta põhjalikumalt uurima nähtusi värvusilminguid koondava läätse fookuse lähedal. Peagi märkas ta, et värvid tulid selgemini esile,
poiss. Tema sünd oli enneaegne ta oleks pidanud sündima jaanuari keskpaigas 1643a. Arvati, et ta ei jää elama. Inimesed olid väga imestunud, kui nad nägid, et väike poisslaps oli ellu jäänud. Isaac Newtoni ema oli rääkinud, et ta oli nii pisike, et teda oleks saanud õlle kannus pesta. Hoolimata tema nõrgast tervisest sündides oli Newtonil hiljem laitmatu tervis. Ta elas 84. aastaseks ja kaotas elujooksul vaid ühe jäävhamba. Ta suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newtoni perekonnastNewtoni vanemate kohta pole väga palju andmeid. Isa suri paar kuud enne tema sündi ning kogu kasvatamine jäi ema hoolde, aga seda mitte kauaks, kuna ema abiellus preestri North Witham´i juurde elama. Newtonit jäi kasvatama vanaema, kes kasvatas Newtoni väga hästi. Võõris Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane
müstikat. Ta hindas kõrgelt arusaamist kogu olemusest ja struktuurist, püüdes formuleerida kõige aluseks tahke, tihke, kõva, läbimatu, liikuva osakese, mida ta uskus olevat Jumala loodud. Oma kirjutistega ,,Päringud", ,,Optikale" ja essees ,,Hapete olemus" (1710) avalikustas Newton ebatäiusliku teooria keemilisest jõust. Samal ajal tegeles ta uuringutega alkeemiavallas, kuid see sai tuntuks umbes sajand pärast tema surma. 17.sajandi lõpuks oli Newtonil mitmeid saavutusi: ta oli valitud välisuurijaks Academi des Sicence'is (Pariis), sai Royal Soceity nõukogu liikmeks ja 26. novembril 1701, valiti ta parlamendi liikmeks Cambridge'ist. 1703. aastal sai temast Londoni Kuningliku Seltsi president. Seltsi vapideviis Nullius in verba, lad. Ei midagi sõnadega, väljendas nõuet, et seltsi istungitel ei vaadelda loogilisi konstruktsioone, vaid üksnes eksperimente. See kõik oli ka kooskõlas Newtoni printsiipide meetodiga. 1705
Maupertuis' ekspeditsioonide jaoks. Need toimusid aastatel 17361737. Aastal 1735 purjetas teine ekspeditsioon sama eesmärgiga Lõuna-Ameerikasse Ecuadori. Põhjas läbiviidud mõõtmiste tulemustel saadi ühe meridiaani kraadi pikkuseks 57,437 toisi, samas kui Picardi mõõtmised aastatel 1669 kuni 1670 Pariisi ja Amiensi vahel andsid tulemuseks 57,060 toisi (tois on vana prantsuse pikkusühik, mis võrdub 1,949 meetriga). Saadud tulemuste võrdlemisel sai selgeks, et Newtonil oli õigus olnud. Celsiuse ülesandeks ekspeditsioonil Lapimaale olid astronoomilised vaatlused (nagu võib näha tema päevikutest, mis on tänapäeval hoiul Uppsala Ülikooli raamatukogus). Prantsusmaa kuningas määras talle teadusele osutatud teenete eest eluaegse tuhande frangi suuruse pensioni. Olulisemad tööd ja saavutused 18. sajandil kuulusid astronoomi töökohustuste hulka ka geograafilised
(Backe 1984: 51) Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. 5 Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. (Nupuvere. www) Plaani järgi, pidi Isaac Newton tagasi koju minema 17-aastasel ja hakkama hoolt kandma farmi eest, kuid farmerina osutus ta täielikuks läbikukkujaks. 1667
Sellest hoolimata jätkas ta oma uurisimsitöid ja suutis tõestada nii mõnegi teooria. Isaac Newtoni (1643-1727) peetakse 17.sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Ta sündis Inglismaal väiketaluniku perekonnas, tema isa suri enne tema sündi ja Newtoni kasuisa saatis ta elama vanaema juurde. Tänu andekusele jõudis ta siiski Cambridge´i ülikooli ja 27-aastaselt sai temast selle ülikooli professor. Üks esimesi teaduslike leiutusi oli Newtonil peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust. Samuti valiti ta selle eest ka Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Vaadeldes planeetide liikumist ümber Päikese jõudis Newton järeldusele, et see toimub elliptilisi trajektoore mööda. Newton on sõnastanud ka palju seadusi, osad kannavad tema enda nime, mis kirjeldavad mehhaanika põhialuseid ja gravitatsiooniseaduseid. 1703. aastal valiti ta
mahajäämus. Samas, lapse areng mingil kindlal alal võib olla tagatud pideva ja pühendunud harjutamisega, ilma algselt erilisi võimeid omamata. Winner (2000) oma artiklis ,,The Origins and Ends of Giftedness" arutleb tuginedes erinevate uurijate leidudele selle üle, kas anne eeldab kaasasündinud kõrgeid võimeid või avaldub see aeganõudva ja põhjaliku töö tulemusena. Järgnevas refereerin valikuliselt Winneri kirjutatut. Gruber tõi 1986. aastal välja, et Newtonil kulus 20 aastat selleks, et jõuda oma algsetest ideedest suurteoseni ,,Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (,,Philosophiae Naturalis Principia Mathematica"), mis ilmestab seda, et tähelepanuväärsete tulemusteni jõudmiseks on vaja teha palju tööd ja selleks kulub palju aega. Ka Roe leidis 1950. aastate alguses, et silmapaistvaid saavutusi teaduses toovad pigem inimeste vastupidavus- ja keskendumisvõime ning pühendumus kui nende intellektuaalsete võimete kõrge tase
ajaloo uurimist, nt Platonit tõlgendatakse nüüd teisiti kui 50 a tagasi. II Filosoofia ja teadus Enne filosoofiat ja teadust seletati asju müütidega (kr mythos – lugu), mis olid tihedalt seotud usundiga ja selgitasid, kuidas on tekkinud maailm, inimene jne. Tegelasteks tihti jumalad ja kangelased. Antiikajal ja ka uusajal ei saa selgelt eristada teadlast filosoofist. 17.-18. saj hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, mis oli veel tihedalt filosoofiaga põimunud. Ka Newtonil olid teaduslik, filosoofiline, religioosne ja esoteeriline arutelu tihedalt seotud. Selgelt hakati humanitaar- ja reaalteaduste vahel vahet tegema alles 19.saj. See, kas filosoofia on teadus, sõltub sellest, kuidas määratleda teadust, teooriat jne. Selle uurimisega tegeleb teadusfilosoofia. Teadusfilosoofia Kuidas määratleda teadust üldiselt? Mille poolest erinevad humanitaar-, reaal- ja sotsiaalteadused?
· loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Geenius loovisik, kes teeb tulemuslikult ja palju tööd. Oluline tegur on pärilikkus. N: Bachi suguvõsas 16 heliloojat, Strausside ja Kappide suguvõsa täis andekaid. Ühed on "jumalast loodud" geeniused. Lapseeast avalduvad anded luuletajatel, heliloojatel (Mozart), matemaatikutel. Teised on aeglasema arenguga suurvaimud. Lapsepõlves olid lausa andetud. N: Newtonil koolis raskusi, Darwin oli pere häbiplekk. Sellised geeniused saavutavad tuntuse täisealistena 25a. Kuid nende viljakas tegevus kestab kaua: Darwinil 50a, Freudil 55a. Geeniuse kujunemisel mängib rolli ümbritsev keskkond. Loomingulisust soodustavad ühiskonna avatus, sallivus, mõjutuste mitmekesisus, loominguliste isiksuste koostöö jne. Tähtsus on ka vanematel, mis nad lastega ette võtavad. C. Rogersi järgi on tingimused lapse loovuse arenguks soodsad siis, kui täiskasvanud:
annaabi.ee 
