siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. · Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temperatuurid võrdsustuvad. · Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks. · Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib vedeliku- või gaasivoolude liikumise tõttu. Kasutatud materjalid: hot.ee/fyysika Tööd asuvad portaalis www.kool.ee Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti · Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena. · Mida kõrgem on keha temperatuur, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda intensiivsem on soojuskiirgus.
absoluutväärtus on kordne Plancki konstandiga h. Kiirguse postulaat: üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab(neelab) elektomagneetilise energikvandi. aatomi põhi e. normaalolek - väikseima võimaliku energiaga olek ergastatud olek - olek,kus energia on suurem kui põhiolekus Energiavoo tase - statsionaarsele olekule vastav energi Kuidas m22ratakse elektronide arvu ja aatomi tuumalaengu suurust ? - need on võrdsed järjekorra arvuga miks ei saa klassikalise fyysika seadusi rakendada aatomifyysikas? -see läheb vastuollu tegelikkusega. Aatom kiirgab energiat, kui langeb kõrgemalt energianivoolt madalamale. Aatom neelab energiat, kui läheb madalamalt energianivoolt üle kõrgemale. Kristalltahkises suureneb valentselektroni energiataseme ebatäpsus, mille tulemusel moodustub teatud laiusega energiatsoon minda nim lubatud tsooniks. Valentstsoon- viimane lubatud tsoon, mida võib täielikult elektronidega täita.
istuvad, aga mitte lume peal? Külmimine *Paksu lume korral nad seal ei ole. *Külmumisel eraldub soojust, soojusülekanne toimub madalama temperatuuri suunas *Külmetamise käigus 1 g vette eraldub 70 kalorit soojust. Kõvade külmetamise korral jää pakseneb, toimub soojuse eraldumine, ja linnud soojendavad ennast jää peal. * Miks linnud talvel jää peal istuvad? *Pildid http://ppk.edu.ee:82/wp-content/uploads/2011 /01/Fyysika-meie-ymber.pdf https://him.1september.ru/2003/47/28.htm http://www.prosv.ru/ebooks/Gumaev_Fizika_9-1 0kl/5.html *Kasutatud kirjandus:
Elektriohutus Jaan Olt Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu lii...
SULAMINE JA TAHKESTUMINE Sass Kaarama Avinurme Keskkool 10. klass SULAMINE · Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Temperatuuri, kus sulamine toimub, nimetatakse sulamistemperatuuriks. · Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia . SULAMISTEMPERATUUR · Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. · Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. VALEM kus on sulamiseks või tahkumiseks vajalik soojushulk ehk energia hulk J on aine sulamissoojus J/kg m on aine mass kg SULAMISE GRAAFIK TAHKESTUMISE GRAAFIK AMORFSE AINE SULAMIS GRAAFIK KOKKUVÕTTEKS · Sulamine on tahke aine muutumine vedelaks. · Tahkestum...
Fyysika 6. Mõisted: Voolu töö-füüsikaline omadus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, vpplutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.(A=Uit;A=IIRt ja A=UU/R*t)1J või 1kW*h Voolu võimsus-füüsikaline suurus, mis on võrdne elektrivoolu tööga ajaühikus.(N=UI;N=IIR ja N=UU/R)1W Faasijuhe-juhe, mis omab pinget maa suhtes(230V) Nulljuhe-juhe, mis ei oma pinget maa suhtes Lühis-vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Voolutugevus suureneb järsult.(on ohtlik/ülekuumenemine-tuli) Kaitse- kaitsme ül. On katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse) püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes te...
Teadus- uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine. 2) l2bi usu/religiooni. 3)l2bi enda. *geograafia: loodusgeograafia:klimatoloogia, hydroloogia, limnoloogia, geomorfoloogia. Inimgeograafia: majandusgeo, rahvastikugeo, linnastikugeo, transpordigeo, kultuurigeo. *fundamentaalteadus ehk alusteadus- majandusteadus. *rakendusteadus-tegelevad uute tehnoloogiatega. *geograafia areng: matemaatika, bioloogia, keemia, fyysika, astronoomia, psyhholoogia, meditsiinigeograafia, sotsioloogia, palentoloogia, loimumine, systeemk2sitlus, okoloogia. *Asukoha m22ramine kolmel viisol: 1) geograafilised kordinaadid [N(pl);E(ip);S(ll);W(lp)] 2)Polaarkordinaadid. M22ratakse objekti kaugusega ja asimuudiga. Asimuut- nurk pohja ja antud obj vahel. 3) ristkordinaadid. M22ratakse kaugusega ekvaatorist ja algmeridiaanist meetrites. *Arvutikaardid 1)Kaarte jagatakse sisujrgi 1uldgeograafilised kaardid
Kui suur oleks olnud langemise kiirus Felix Baumgartneril 1 km kõrgusel Marsi pinnast, kui teised lähteandmed jääksid samaks? Marsil on vabalt langevad keha kiirendus 3,72 m/s². Seega selleks, et teada saada F.Baumgartneri kiirust Marsil pinnal, tuleb andmed samaks jätta, aga muutma kiirendust. 0+3,72*88,1=327,7 Vastus = 327,7 km/h Kasutatud materjalid: · http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/kokkuvtlik-kordamine-8-klassi-fsika-2-osa · http://www2.laps.ee/fyysika/10kl/02_Mitteyhtlane_liikumine/01_Kordamine_kiirendu s.pdf
13. Milline neist ei olnud Isaac Newtoni tegevusala? a) füüsika b) astronoomia c) alkeemia d) keemia 14. Kellena sai tuntuks Ernest Rutherford? a) tuumafüüsika isana b) röntgenkiirte leiutajana c) magnetvälja avastajana d) optika kuningana 15. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega - mis nime kannab see seadus? a) Ohm'i seadus b) Joule'i-Lenzi seadus c) Newton'i seadus d) Ampère'i seadus Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/fyysika/avaleht http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 9. klassi füüsika õpik
jõududega. Et vastastikmõjus osaleb alati mitu keha, siis saab ka võnkumine toimuda mitte ühe keha, vaid ainult kehade süsteemi korral. Paljud looduses esinevad võnkumised on harmoonilised või sellele ligilähedased. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Resonants (04.2010) http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5nkumine (04.2010) http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt2.html (04.2010) http://www.abiks.pri.ee/www/index.php?leht=fyysika&m=k (02.2010) Landau, L Kitaigorodski, A (1968) Füüsika kõigile. Tallinn: Valgus Kabardin, O (1993) Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn: Koolibri (1995) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus AITÄH!
Valgusallikate ajalugu ja valguse omadused Valgustite ajalugu Kõige esimesteks valguse allikateks olid tuli, leek ja tõrvik, mis tekkisid u. 400 000 aastat e.Kr. Tõrvikut tehti näiteks väga peentest okstest. Tõrvik oli ühtlasi esimene kaasaskantav lamp. Küünal tekkis umbes 150 aastat e.Kr. Petrooleumlambid Algelistele lampidele järgnesid petrooleumlambid. Petrooleumi arendas Dr. Abraham Gresner. Petrooleumlambi leiutajaks oli Francois Pierre Argand, see leiutati Prantsusmaal 1783ndal aastal. Kütusena kasutati igasuguseid erinevaid õlisid. Gaasipõleti Vaba leegiga gaasipõleti leiutati Sotimaal 1782. aastal ja gaasilamp patenteeriti 1799ndal aastal. Gaasi puhtuse puudumine ja vähene valguse hulk lükkasid gaasivalgustuse populaarsuse edasi, kuni Carl Auer von Welsbachi lei...
tekitab organismis funktsionaalseid häireid, mis pikaajalisel mõjumisel muutuvad organismi orgaanilisteks kahjustusteks. 3 Kasutatud kirjandus 1. L.Landau, A.Kitaigordodski ,,Füüsika kõigile" 1965 2. Indrek Peil ,,Füüsika X klassile I osa" 3. http://www.scienceclarified.com/everyday/Real-Life-Physics-Vol-2/Resonance.html 4. http://arvisoolind.pri.ee/fyysika/10_klass/Sundvonkumine_resonants.xml 5. http://193.40.116.9/valdur/mehaanika.html 6. http://www.energo.ee/services/er-specialists.phtml 7. http://en.wikipedia.org/wiki/Resonance 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Akustiline_resonants 4
koosne. Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1987. aastal esimese elementaarosakese- elektroni. Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai maailma üles ehitada. Elementaarosakesi võib liigitada väga mitmetel alustel. 7 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakesed http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:QTvWOPvKycgJ:www.syg.edu.ee/~peil/fyysika/elementaarosakes ed.pdf+elementaarosakesed&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjB3_xhDI5oqY l1FKS9ACL7jJju5W8tJO2ZK23GZYU0gfiKPnxVj6q5xYXZkxUxfQup94_BFNXImv gciO9mEYr_NfobRccSQf2OhC5rRk8Kac4boFv12s- Pgq5J3CTCw4cgBebr&sig=AHIEtbQrl4vHfPlqfeXaehLm8JbGvqjQ5w ''Füüsika 12.klassile'' Ain Ainsaar http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:7Yzvb0e6304J:www.avita.ee/pdf/fyysika3_4- tuumafyysika.pdf+elementaarosakesed&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADG EESgwyHyGeqj0Yh3hEAlPJAzjQ6f7Kxwry5Qwdbw6YHGsYtJatX10LjIg
Registreeriti 1983. aastal Antarktises polaarjaamas Vostok. Kasutatud kirjandus http://afyysika.onepagefree.com/files/Temperatuur.pdf http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/Soojusopetus/soojusopetuse_konspekt.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Temperature http://teadus.err.ee/komment?id=8187&cat=1&pgk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Temperatuur http://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutne_temperatuur http://meteo.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=11 http://www.hot.ee/fyysika/moisted9.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Scale_of_temperature http://en.wikipedia.org/wiki/Thermometer http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hutemperatuur http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hutemperatuuri_miinimum http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95hutemperatuuri_maksimum http://yldfyysika.weebly.com/molekulaarfuumluumlsika.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kelvini_skaala http://et.wikipedia.org/wiki/Rankine%27i_skaala http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter
· Laserid 11 · Arvutimonitorid UV KIIRGUSE MÕJU TERVISELE · Nahavähk · Naha ennaegne vananemine ja mitmesugused kosmeetilist laadi probleemid · Silmaläätse kae ja mitmesugused teised silmakahjustused · Immuunsüsteemi tegutsemisvõime mahasurumine . KASUTATUD KIRJANDUS : http://et.wikipedia.org/wiki/Ultraheli http://www.ut.ee/tklabor/Teenused/Fyysika/fyysikalised_ohutegurid.htm http://www.scribd.com/doc/3096342/Fuusikalised-ohutegurid- tookeskkonnas http://www.ti.ee/index.php?page=796 12
ja tegevuste vahel, mis esmapilgul tundusid üksteisest väga erinevad olevat. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Resonants (02.2010) http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5nkumine (02.2010) http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt2.html (02.2010) http://www.abiks.pri.ee/www/index.php?leht=fyysika&m=k (02.2010) Landau, L Kitaigorodski, A (1968) Füüsika kõigile. Tallinn: Valgus Kabardin, O (1993) Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn: Koolibri (1995) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 11
Veidi hiljem avastati ka ligi 2000 korda massiivsemad tuumaosakesed prooton (p+) ja neutron (no). Päikeselt tulevast kosmilisest kiirgusest leiti vahepealse massiga osakesed -- mesonid. Laineosake on footon ehk gammakvant . Tänapäeval tuntakse erinevaid elementaarosakesi üle paarisaja. 11 Kasutatud kirjandus: 1.) http://j005u.net/upload/elementaarosakeste%20f%FC%FCsika.pdf 2.) http://fyysika.onepagefree.com/files/Elementaarosakesed%5B1%5D.pdf 3.) http://et.wikipedia.org/wiki/Gravitatsioonij%C3%B5ud 4.) http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetiline_vastastikm%C3%B5ju 5.) http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5rk_vastastikm%C3%B5ju 6.) http://et.wikipedia.org/wiki/Tugev_vastastikm%C3%B5ju 7.) http://www.syg.edu.ee/~peil/fyysika/elementaarosakesed.pdf 8.) http://www.kiirguskeskus.ee/image/looduslik_kiirgus.pdf 9.) http://www.geenius.eu/fail/597/Elementaarosakesete-fuusika 10
Kokkuvõte Muusika ja heliõpetusega puutume kokku tahest- tahtmata iga päev. Need ümbritsevad meid peaaegu igal poo, kuhu läheme. Muusika on oluline osa elust, see on kunst mida oskavad nautida väga paljud inimesed olenemata vanusest ning see käib käsi-käes heliõpetusega. 10 Kasutatud kirjandus - http://www.hot.ee/meleshko/index.htm - http://www.hot.ee/fyysika/heli.htm - http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCra - http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika - http://et.wikipedia.org/wiki/Muusikateadus - http://et.wikipedia.org/wiki/Helivaljus - http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7/heli.htm - http://www.tahvel.ee/Heli_valjus - Eneke. Valgus, Tallinn, 1982 - Kindersley, D., Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Avita, Suurbritannia, 1991 11 12
Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Leptonid http://et.wikipedia.org/wiki/Kvargid http://www.hot.ee/osakesed/4.html http://www.hot.ee/osakesed/6.html http://www.hot.ee/osakesed/7.html http://www.syg.edu.ee/~peil/fyysika/elementaarosakesed.pdf Füüsika 12.klassile , Tallinn ,,Koolibri" 1996, Ain Ainsaar
[WWW] http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.htm Müra. [WWW] http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Myra.doc Müra2. [WWW] http://staff.ttu.ee/~vsiirak/puust2.doc Müra töökeskkonnas valupunktid. Powerpoint. [WWW] http://osh.sm.ee/good_practice/ttp-kiplok.ppt Terviseleht. Ohtlik Lärm. [WWW] http://www.terviseleht.ee/200044/44_ohtlik.php TÜ Töökeskkonnalabor. Müratase ja Ekspositsioonitase. [WWW] http://www.ut.ee/tklabor/Teenused/Fyysika/Myratase.htm Vikipeedia. Müra. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCra Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädal 24.-28. oktoober 2005 infopakett http://osh.sm.ee/good_practice/EN_infopakett.pdf Lisaks: Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parametrite mõõtmine. [WWW] 10 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T %C3%B6%C3%B6keskkonna_f%C3%BC%C3%BCsikaliste_ohutegurite_parameetrite_m %C3%B5%C3%B5tmine.pdf (23.01.2012)LISAD Tabel 1
Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on füüsika osa, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastastikmõju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad i...
gemuste kaudu. LISA 8 157 Kontakt: Põhja pst 29, Tallinn Telefon: 71 52 650 E-post: [email protected] Teaduslaagrid, vt http://www.teaduslaager.ee/ Tartu Ülikooli algatatud portaal, kust leiab informatsiooni teaduslaagrite ja mitmesuguste noorte hulgas teadust populariseerivate ürituste kohta. Arendavaid internetilehti: Novaator, vt http://www.novaator.ee/. Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal. Fyysika.ee, vt http://www.fyysika.ee/fyysika/avaleht. Eesti Füüsika Seltsi füüsikateabe internetivaramu, kus on muu hulgas rohkesti videodemonst- ratsioone lihtsate füüsikakatsete kohta. Keemiavideod, vt http://video.ut.ee/keemiavideod/koppkopp.html. Tar- tu Ülikooli keemikute videod keemiakatsetest. Materjalimaailm, vt http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm. Ülevaade eri materjalidest ja nende avastamise ajaloost ning kasutusaladest. Astronoomia.ee, vt www.astronoomia.ee
annaabi.ee 
