*y- kiirgus suure läbimisvõimega. Neeldub paksus tiheda aine kihis (teras, plii) RAK: *meditsiinivahendite steriliseerimine; *toiduainete tööstuses bakterite, seente hävitamiseks; *suurte veoautode läbivalgustamiseks tollis; *torude lekete tuvastamiseks. Röntgenkiirgus tekitatakse elektronide järsul pidurdamisel. RAK: röntgenpildid [meditsiin (luumurrud, aga ka muutused pehmetes kudedes), toll] Neutronkiirgus on neutronite voog. Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul pooled radioaktiivse aine tuumadest on lagunenud. (viimast hetke ei saa arvutada). Tuumareaktsioon on aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Tuumareaktsiooni kutsub esile mingisugune välismõju. Sobivaim osake tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutron, tal puudub laeng ja tuumareaktorites tekkivat neutronvoogu saab ära kasutada. Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel
Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Radioaktiivse kiirguse liigid Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ioniseerivateks kiirgusteks ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Alfakiirgus Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased, mistõttu on tõenäosus, et nad oma teel mõne teise aatomi vastu põrkavad, suur. Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik
suhteliselt väikese massi tõttu tavalise aine osakesi vähem kui -osakesed. Kuna -kiirguse osakesed on elektriliselt neutraalsed, ilma seisumassita ja suhteliselt suure energiaga, on nende vastastikmõju tavalise aine aatomitesse kuuluvate osakestega nõrk. -kiirguse korral pole enam suurt vahet, kas radioaktiivsed tuumad paiknevad inimkehas või selle vahetus läheduses. Prootonkiirgus väljub reeglina vaid teatud kindlat kütuseliiki kasutavast tuumareaktorist. Neutronkiirgus tekib peaaegu igasugusel raskete tuumade lõhustumisel. Oma läbitungimisvõime poolest paiknevad prooton- ja neutronkiirgus - ja -kiirguse vahel. Looduslikus uraanis on kaks isotoopi. Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade põrkel tekkis süsiniku tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 235U lõhustub kiirete neutronite toimel ja tekib ahelreaktsioon. Juhutavad tuumareaktsioonid toimuvad sel juhul, kui paljunemistegur (järgneva põlvkonna
Seosenergia- energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. I Prooton põrkab elektroniga Eriseoseseenergia- ühe osakese seouts tuumaga II Põrkel tekib neutron, eraldub neutriino radioaktiivsus liigid: III Prooton ühineb neutroniga deutroniks ioniseerivateks kiirgused: alfa-, beeta- ja IV Kaks deutronit põrkuvad gammakiirgus V tekib heeliumi tuum kaudselt ioniseerivateks kiirgus: neutronkiirgus varjestamisvõimalused: beetakiirgus- õhuke Päikese ja tähtede energiaallikas on metall-leht termotuumareaktsioon gammakiirgus- tuumafüüsika rakendusi: tehnika, tootmine, võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus. aine Teha vahet üld-ja erirelatiivsusteoorial.
ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest Aatomituum (millest koosneb?) koosneb prootonitest ja neutronitest - tuuma hoiab koos tuumajõud Radioaktiivsus (+ liigid) aatomituumade iseeneselik lagunemine - alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus, röntgenkiirgus, kosmiline kiirgus Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0 x e (-ln2 x t : T) - N - radioaktiivsete tuumade arv ajahetkel t - N(0) - radioaktiivsete tuumade arv alghetkel
ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest Aatomituum (millest koosneb?) koosneb prootonitest ja neutronitest - tuuma hoiab koos tuumajõud Radioaktiivsus (+ liigid) aatomituumade iseeneselik lagunemine - alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus, röntgenkiirgus, kosmiline kiirgus Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0 x e (-ln2 x t : T) - N - radioaktiivsete tuumade arv ajahetkel t - N(0) - radioaktiivsete tuumade arv alghetkel
Ühed tugevamad jõud looduses, mida tuntakse. Väikese mõjuraadiusega (tuuma läbimõõt). Tuumajõud seob nukleonid tuumas ühtseks ehk hoiab tuumaosakesed koos. Seoseenergia energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks. Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Eriseoseenergia seoseenergia ühe nukleoni kohta. Radioaktiivsuse liigid: alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus. Alfakiirgus väike läbimisvõime, inimesele ohtu, tõkestamiseks piisab paberilehest. Inimese sisse sattunud alfalagunev element võib olla ohtlik. Beetakiirgus läbimisvõime u 100 korda suurem kui alfakiirguses. Tõkestamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Võib põhjustada inimesel kiirgustõbe, vähki või isegi surma. Gammakiirgus suurima energia ja sagedusega elektromagnetkiirgus. Varjestamiseks kasutatakse enamasti pliid. Neutronkiirgus kiiratakse vabu elektrone
TUUMAPOMM Mikko Buht Kristo Peterson 12a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Suure plahvatusjõuga lõhkekeha · Energia vabaneb Ülesehitus · Ahelreaktsioon · Vajalik kriitilise massi olemasolu · Kütus = Plutoonium- 239 · Tuumakütus tuleb viia üle kriitilise massi · Implosioon = ahelreaktsiooni käivitaja · Implosioon kestab vaid sekundi murdosa VEEL TUUMAPOMME · Termotuumapommid = vesinikpommid · Neutronpommid surmav neutronkiirgus Tilgake ajalugu : ) · 1945 New Mexico kõrbes esimene tuumapommi testimine · Tuumapommiga on hävitatud Hiroshima ja Nagasaki linnad · 27000 tuumapommi · 1970 tuumarelvade leviku tõkestamise leping PRAEGU OMAVAD TUUMAPOMMI · Prantsusmaa · USA · UK · Israel · Venemaa · Hiina · Pakistan · India · Põhja- Korea Kahjustavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss
15.Millistest osadest koosneb looduslik kiirgustaust? 1) Kosmiline kiirgus tuleb Päikeselt päikesetuulena ja on suure energiaga.Ainult osa kiirgusest jõuab Maale, enamiku juhib Maa magnetväli kõrvale. 2)Maapinna radioaktiivne kiirgus ladestunud miljardite aastatega. 3) Radioaktiivne kaalium inimorganismides ladestunud meie organismides,sööme seda sisse toiduainetega. 4) Radioaktiivne süsinik tekib õhuhapniku sissehingamisel ja ladestub luudes. 16.Kus tekib neutronkiirgus ja miks on see ohtlikum radioaktiivsest kiirgusest? Neutronkiirgus tekib tuumapommi lõhkemisel. Neutronkiirgusel puudub elektrilaeng,st ta saab organismidesse tungida takistamatult,sest ta on väga suure läbitungimisvõimega.Peatamiseks on vaja 2-3m betooni. 17.Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud. 1) Neeldumisdoos näitab ,kui suur kiirgusenergia hulk neeldub 1 kg aines. 1 Gy (grei) = 1J/kg 2) Biodoosi mõõtühik iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 1 Sv (siivert) 18.
Beetakiirgus Gammakiirgus paber plastik teras plii Omaette ohtliku kiirgusliigi moodustab ka kiirete prootonite või neutronite voog. Prootonkiirgus väljub reeglina vaid teatud kütuseliiki kasutavast tuumareaktorist. Neutronkiirgus tekib aga peaaegu igasugusel raskete tuumade lõhustumisel, mistõttu temaga tuleb kõigi tuumareaktorite läheduses arvestada. Oma läbitungimisvõime poolest paiknevad prooton- ja neutronkiirgus alfa- ja beetakiirguse vahel. Tuumafüüsika on huvitav teadus mis uurib aatomeid, kiirgust ja selle mõju. Seoses hiljuti toimunud tuumajaama katastroofidega on kasvanud minu huvi tuumafüüsika vastu veel enam. Tekib tahtmine teada mis juhtub nende
elemente, millest olulisimaks on Marie ja Paul Curie poolt avastatud element poloonium, kusjuures hiljem selgus, et kõik elemendid alates 84.-ndast on radioaktiivsed. Henry Becquerel Radioaktiivne kiirgus inimesele Alfakiirgus – nahk ei lase läbi, ohtlikud hingamisel või neelamisel Beetakiirgus – kudedes kuni paari cm sügavusele, kahjustavad kudesid Gammakiirgus – suur läbimisvõime, võib põhjustada suuri kahjusid Neutronkiirgus – tekitab gammakiirgust ning suudab muuta mitteradioaktiivse aine radioaktiivseks Kiirgused ja nende läbilaskevõime Bekrell (tähis Bq) on ühik radioaktiivse preparaadi aktiivsusemõõtmiseks. Bekrell on sellise radioaktiivse preparaadi aktiivsus, milles 1 sekundis toimub üks lagunemisakt Radioaktiivsuse ühikud
(gammakvandid kannavad ära üleliigse energia), ergastatud tuuma üleminekul põhiolekusse · kõige suurema läbimisvõimega; varjestamiseks kasutatakse paksemaid pliiplaate o Röntgenkiirgus · tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale · suure läbimisvõimega o Neutronkiirgus · moodustavad neutronid, mis eralduvad ebastabiilsetest tuumadest,eriti aatomi lagunemise ja tuumade liitumise ajal · väga suure läbimisvõimega 4. Radioaktiivsete jäätmete ohtlikkus, lahendused o Ohtlikkus jäätmetega kokkupuutel vereloome- ja seedeelundite kahjustused, kesknärvisüsteemi kahjustused, vähkkasvajate teke, loote kahjustused, pärilikud kahjustused
o Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Veel tuumapomme o Termotuumapommid(vesinikupommid)- pommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. o Neutronpommid- tegemist on väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk on võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. o Tuumarelvad- tehakse võimsaks termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Ajalugu o 1945.aastal testiti New Mexico kõrbes esimest korda tuumapommi. o Praegu omavad tuumapommi Prantsusmaa,USA,UK,Iisrael,Venemaa,Hiina,Pa- kistan,India ja Põhja-Korea. o
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l² ma...
(tähis A) 6. Keemiline element on määratud prootoni ehk laenguarvuga. 7. Keemilise elemendi istoop- prootonite arv sama, neutronide arv erinev. 8. Radioaktiivsuse all mõistame aatomituuma iseeneslikku muundumist või tuuma üleminekut põhiolekusse. 9. -kiirgus koosneb heeliumi tuumadest, positiivse laenguga, -kiirgus koosneb kiiretest elektronidest, negatiivse laenguga -kiirgus koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkiirgust, laenguta. Neutronkiirgus-kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik, tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, kaudselt ioniseeriv kiirgus 10. Seoseenergia- energia, mida on anda vaja osakesele , et teda täielikult tuumast vabastada. 11. Massidefektiks nim. masside vahet ning nukleonide masside summat. M=(Z*Mp+N*Mn)-Mt 12. Poolestusaeg (T) on aeg, mille jooksul radioaktiivse isotoobi aatomite arv väheneb 2 korda. 13. Tuumade lõhustumine- Reaktioon, kus isotoobi tuum jaguneb neutroni toimel
osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). RADIOAKTIIVNE KIIRGUS Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus. Sõltuvalt kiirguse tüübist teeb ta seda otseselt (alfa, beeta ja gammakiirgus) või kaudselt (neutronkiirgus). Ka röntgenkiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid selle energia (ja seega ka ioniseerimisvõime) on gammakiirgusest väiksem. Ultraviolettkiirgus ja nähtav valgus ioniseerivad vaid väheseid aineid, mille välise elektronkihi elektroni seoseenergia on piisavalt väike. Tuumakiirguse bioloogiline toime Laetud osakesed ioniseerivad aatomeid Tekivad keemiliselt aktiivsed ioonid, mis muudavad raku normaalset toimet Kui hävib kriitiline hulk valgu molekule, rakk sureb
● Teisese kiirgusena tekib ka röntgenkiirgus ● Varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest, näiteks alumiiniumilehest. Radioaktiivsuse liigid Gammakiirgus ● Koosneb suure energiaga gammakvantidest ● Inimesele ohtlikuim tänu suurele läbimisvõimele ● Kuna gammakvandil puudub elektrilaeng, siis nad elektromagnetväljas ei pidurdu. ● Varjestamiseks on vaja suure aatomnumbriga materjale, näiteks kasutatakse pakse pliiplaate. Radioaktiivsuse liigid Neutronkiirgus ● Tekib aatomituumade spontaansel lahustumisel ● Ohtlikeim liik - tungib 10x sügavamale kui gammakiirgus ● Suure kiirusega liikuv neutron neeldub aatomituumas ● Parimad neelajad on ained, mille ühe võrra suurema neutronite arvuga isotoop on energeetiliselt tasemelt võimalikult lähedal varjestajas kasutatud isotoobile. Kasutusviisid - meditsiin ● Haiglad, arstid ja hambaarstid kasutavad mitmeid radioaktiivseid materiale erinevate haiguste
vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · termotuumapommid · neutronpommid · kombineeritud tuumarelvad Toime · Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks · Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus · Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid) · Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi.
aastate alguses korraldati N Liidus ka tuumapommi lõhkamisega sõjaline õppus. Kui palju selles osalenud sõjaväelasi kiiritusse suri, pole seni avaldatud. Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud. Tuumapommide liike Plutooniumipomm Esmakordselt katsetati sissepoole suunatud plahvatusega plutooniumipommi 16. juulil 1945. Vesinikupomm Esimene termotuuma- ehk vesinikupomm lõhati 1. novembril 1952. Mõne aja vältel arendati ka neutronipommi. Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta.
lagunemisel võib eralduda ka suuremaid osakesi. Samuti tekib radiatsioon kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radiatsioon on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1] Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Otsesed ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgused. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv, sest tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Gammakiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilist mutatsioone ja vähki, võõrad pole ka kasvajad ning põletusele sarnanevad kahjustused nahal. Eriti
o Toiduga saadavast sisekiirgusest · Kiirgusfooni mõõdetakse dosimeetriga · Ohtlikud on röntgeni- gammakiirgus. Ohtlikum neist on neutronkirigus, mille kahustatav toime oleneb neutronite voo kineetilisest energiast · Kiirguste järjestus läbitungimisvõime järgi: o Alfakiirgus õhus 2,5 cm o Beetakiirgus kudedes 1-2 cm o Gammakiirgus läbib õhus 100m · Kiirguste järjestus vastastikmõju järgi ainega: o Neutronkiirgus puudub laeng, paremini sisse o Alfakiirgus o Beetakiirgus o Gammakiirgus · Esmased kiiritushaiguse tunnused: o Peavalu o Peapööritus o Iiveldus o Väike palavik · Inimesele surma biodoos on umbes 5sV · Kahjulike mõjude eest kaitse: o Minna kiirgusallikast võimalikult kaugele o Kasutada kiirgust neelavatest materjalidest tõkkeid o Vastavast materjalist riietus
On nelja tüüpi radioaktiivset kiirgust: 1)Alfakiirgus- Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumdest. 2)Beetakiirgus-Beetakiirgus koosneb beetaosakestest sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist. 3)Gammakiirgus-koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. 4)Neutronkiirgus- tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, koosneb neutronitest. Tuuma katastroofid ja nende tagajärjed: Üks maailma suurimaid ja tuntumaid tuuma katastroofe toimus 26. aprillil 1986 Tsernobõlis. Õnnetuse täpne põhjus on siiamaani teadmata, kuid on teada, et see plahvatas testi ajal. Kell 01.23 alustatakse katsega. Kuid reaktoris juhtub midagi ja toimub plahvatus. Suur radioaktiivne plahvatus toimus, millest jäi alles suur pilv.
keha monitooring meditsiinis, silma- ja luuvähi ravi. µ-kiirguse rakendused: meditsiinivahendite steriliseerimine, toidainetööstuses bakterite ja seente hävitamiseks, torude lekete tuvastamiseks, suurte veoautode läbi valgustamiseks tollis, vähiravi, astronoomias. Röntgenkiirguse rakendused: röntgenpildid meditsiinis, toll, maalide uurimine, astronoomias. ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju
Küll aga elab Eestis veel kaks meest, kes on sellel õppusel osalenud. Tuumapommide liike: · Plutooniumipomm Esmakordselt katsetati sissepoole suunatud plahvatusega plutooniumipommi 16. juulil 1945. · Vesinikupomm Esimene termotuuma- ehk vesinikupomm lõhati 1. novembril 1952. · Mõne aja vältel arendati ka neutronipommi. Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan · Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju.
aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel
.................................................................................5 Beetakiirgus ().................................................................................................................. 5 Gammakiirgus ()............................................................................................................... 6 Röntgenkiirgus (x-kiired)....................................................................................................6 Neutronkiirgus ().............................................................................................................. 6 Kosmiline kiirgus................................................................................................................6 ALLIKAD...............................................................................................................................7 Looduslikud.........................................................................................
võnkuda perioodiliste välisjõudude mõjuta: võnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul. Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nimetatakse sundivaks jõuks. Pilet 11.2 Radioaktiivse kiirguse liigid. Radioaktiivse kiirguse liigid: Alfakiirgus, Beetakiirgus, Gammakiirgus, Neutronkiirgus. Pilet 11.3 Ül: mehaanilise võimsuse arvutamine. N=A/t=Fs/t=FV Pilet 12.1 Võnkumist iseloomustavad suurused. Harmoonilise v´õnkumise võrrand. Võnkumist iseloomustab vaba- ja sundvõnkumine. Iseloomustavad suurused on: võnke amplituud X0 Hälve X, X-Kaugust tasakaalu asendist. T-Periood st. Aeg mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. f-sagedus st. Võngete arv ajaühikus(Hz) T=1/f f=1/T Pilet 12.2 Valguse murdumine. Täielik peegeldus
Samas ei tohi unustada, et iga töötaja vajab individuaalset valgustust vastavalt eluviisile, silmadele ja tehtava töö iseärasustele. Töötaja vanuse suurenemisega kaasnevad ka nõuded paremale valgustatusele. 26. Defineeri mõiste ioniseeriv kiirgus, too näiteid Ioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, millel on võime tekitada koes ioone (nt kiirgus, röntgenkiirgus, neutronkiirgus). Ioniseeriv kiirgus on energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100nanomeetrit või lühem. Inimesel on kokkupuutevõimalus viit sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist , ja kiirgus pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest, neljanda röntgenkiirguse teke on seotud stabiilsete
Lõhustunud fragmentide kineetiline energia 168 Otsene gammakiirgus 7 Hilinev gammakiirgus 3-12 Lõhustumisel tekkinud neutronid 5 Lõhustunud fragmentide lagunemise energia ... Gamma-radioaktiivsus 7 Beta-radioaktiivsus 8 neutronkiirgus 12 Vabanenud keskmine koguenergia 215 MeV Ahelreaktsioon Kui kasvõi üks 235U tuuma lõhustumisel tekkinud neutron põrkub uue tuumaga ja haaratakse selle poolt, siis lõhustumine jätkub ja tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsiooni käigus tekib kõrge radioaktiivsusega vaheprodukte, mille laguneminel tekib lisaenergiat, mis omakorda aitab reaktsiooni üleval hoida. Tuumade lõhustumise reaktsiooni, mis suudab
lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel. Näiteks tänapäeva
energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel. Näiteks tänapäeva termotuumapomm, mis kaalub umbes üks tonn,
Kiirguse bioloogiline toime põhineb peamiselt kriitilise sihtmärgi, DNA molekuli, kahjustusel. Ükskõik, millise kiirguse neeldumisel bioloogilises aines on võimalus, et kiirgus toimib otseselt DNA molekulidesse. Märklauaks saanud molekulid võivad ergastuda või ioniseeruda, algatades sündmuste ahela, mis tipneb bioloogilise kahjustusega. Seda nimetamegi otseseks toimeks. Otsene toime on valdav, kui kasutatakse kõrge lineaarse ülekandega (LET) kiirgusi nagu alfa- või neutronkiirgus. Teisest küljest võib kiirgus raku aatomitele või molekulidele (eriti vee molekulidele) toimet avaldades tekitada vabu radikaale, mis on suutelised levima piisavalt kaugele, et põhjustada märklaudmolekuli kahjustust. Vaba radikaal on vaba, mitte kombineerunud aatom või molekul, mille elektronkatte väliskihil on paaritu elektron. Elektronkatte elektronid mitte ainult ei tiirle tuuma ümber vaid ka pöörlevad oma telje ümber. Pöörelmine võib olla nii vastu- kui ka päripäeva
annaabi.ee 
