§ KILPNÄÄRE § KÕRVALKILPNÄÄRE § KÕHUNÄÄRE e pankreas § NEERUPEALISED § SUGUNÄÄRMED www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. Steroidsed hormoonid: Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §
vahendusel, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talitluse koordineerimisel tihe seos. Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid, nn difuusses endokriinses süsteemis, produtseerivad paljud rakud või rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid. Eriti palju mitmesuguseid regulaatoraineid tekib seedetraktis, aga ka kopsudes, südames, neerudes ja teistes elundites. Hormoonide toime ülekandmisel
Keemiliste ainete kaudu edasi antav reguleeritav mõju on neuraalsest pidevam ja kestvam.Kindlale rakkuderühmale või elundile toimivad hormoonid tänu rakuplasmamembraani hormooniretseptori spetsiifilusele.Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talituse koordineerimisel tihe seos.Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemikaudu antavate impulssidega,paljud kesknärvistruktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete e transmitterite vahendusel. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul(plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud
Keemiliste ainete kaudu edasi antav reguleeritav mõju on neuraalsest pidevam ja kestvam.Kindlale rakkuderühmale või elundile toimivad hormoonid tänu rakuplasmamembraani hormooniretseptori spetsiifilusele.Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talituse koordineerimisel tihe seos.Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemikaudu antavate impulssidega,paljud kesknärvistruktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete e transmitterite vahendusel. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul(plasmamembraanis, tsütoplasmas, tuumas, mitokondrites või mujal) spetsiifilised retseptorid. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud
organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmis oleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline on närvi süsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Närvikude – koosneb närviimpulsse juhtivatest neuronitest ja neurogliiarakkudest. Ülesandeks on toite-, tugi- ja kaitsefunktsioon. Neuron ehk närvirakk on närvikoerakk, mis toodab neurohormoone ja võtab vastu, muundab ja kannab üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvikiud ehk akson – tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv – koosneb närvikiudude kimpudest. Närvilõpe - - efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed närvilõpmed), - retseptorid (tundenärvilõpmed), - sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad närvilõpmed) Mediaatorained - atsetüülkoliin, serotoniin, endorfiinid, gamma-amino-võihape.
Hormooni ja raku plasmamembraani 4 ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis vahendab toime edasse signaliülekanderaja abil raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismitalitluse koordineerimisel tihe seos, kuna hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu anatvate impulssidega. Mitmed kesknärvisüsteemi struktuurid toodavad neurohormoone, ning paljud närviimpulsid toimivad kudedele ülekandeainete e. Transmitterite vahendusel. Ka väljaspool kesknärvisüsteemi ja endokriinseid näärmeid (nn.difuusses endokriinses süsteemis) produtseerivad paljud rakukogumikud bioloogiliselt aktiivseid aineid, näiteks seedetraktis, kopsudes, südames ja neerudes jm. Hormoonidel on kahesugune mõju rakudele ja kudedele: 1) Mõjutab rakumembraanide trantsportsüsteeme, ilmneb kiirelt toimivate hormoonide
Langerhansi saared, neerupealisekoor ja –säsi ja sugunäärmed. Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: ○ Vesilahustuvad hormoonid ■ katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ■ peptiidse struktuuriga hormoonid ○ Lipiidlahustuvad hormoonid ■ kilpnäärme hormoon ■ steroidsed hormoonid ■ vitamiin D3 hormoon Hormoonide teket reguleeritakse närvisüsteemi kaudu antavate impulssidega, paljud kesknärvisüsteemi struktuurid valmistavad nn neurohormoone ja närviimpulsidki toimivad kudedele ülekandeainete ehk transmitterite vahendusel. Hormoonide teed efektorini jagatakse : 1. endokriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega (Näiteks adrenokortikotroofne hormoon sünteesitakse hüpofüüsis, kuid ta toimib neerupealistele ) 2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul
neerutorukestest, suurendab nende ainete sisaldust veres /aldosteroon/, kiirendavad energia saamiseks vajalike ainete lagundamisprotsesse, suurendades stressitaluvust, põletikuvastase toimega /kortisoon/. Neerupealise säsi ja selle hormoonid: epinefriin ja norepinefriin neurotransmitter - Siin prod. H-de katteholamiinide eellaseks on aminohape türosiin. Säsi rakkusid vaadeldakse sümpNS osana, eritatavaid hormoone aga kui neurohormoone. Olulised H on epinefriin e adrenaliin (80%) ja norepinefriin e. noradrenaliin (20%). Viimast produt. veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas,
membraanidel, sest maks on põhiline glükogeeni varu, et varustada teisi kudesid glükoosiga tühja kõhu puhul. 63 28. Endokriinne süsteem: neerupealsete koor ja säsi. Hormoonid ja füsioloogiline roll. Stressi hormoonid. Kaks neeupealist asetsevad neerude peal. Siasemine säsi osa on tegelikult ganglion, mis sekreteerib neurohormoone — adrenaliini (~90%) & noradrenaliini (~10%) — vereringesse. Neerupealise koor sekreteerib erinevaid steroidseid hormoone, näiteks kortisooli ja aldosterooni, kusjuures iseäranis kortisool on hüpotalamuse ja ajuripatsi poolt reguleeritud. Kortisooli sünteesi kontrollib ajuripatsist pärinev AKTH (adrenokortikotroopne hormoon), mida omakorda reguleerib hüpotalamusest pärinev CRH (kortikotropiini-vallandav hormoon).
Perigeerias asuvate sensorite ja efektoritega on KNS seostatud aferentsete (sensoorsete) ja eferentsete (motoorsete ja sekretoorsete) närvikiudude kaudu. Neuronite kehad moodustavad kogumeid tuumad, neid ühendavad aksonite poolt moodustatud närvikiudude kimbud juhteteed e traktid e kulglad. Juhteteed jaotatakse alanevateks (kannavad sensoorset infot) ja ülenevateks (kannavad eferentseid signaale). Üks osa närvirakke võib sekreteerida neurohormoone. Inimese aju funktsioonid on piirkonniti erinevad. Mingi talitluse funktsioneerimisest ja juhtimisest osa võtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, sinna jõuab info, seda analüüsitakse, võetakse vastu otsus, saadetakse see efektorneuronitele ja sealt täidesaatvatele elundiele Närvikeskustes levib erutus ühes suunas sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile. Erutuse juhtimine närvikeskustes aeglustub, sest mediaator peab
stimuleerivad vee ja Na tagasiimendumist neerutorukestest, suurendab nende ainete sisaldust veres /aldosteroon/, kiirendavad energia saamiseks vajalike ainete lagundamisprotsesse, suurendades stressitaluvust, põletikuvastase toimega /kortisoon/. Neerupealise säsi ja selle hormoonid: epinefriin ja norepinefriin neurotransmitter - Siin prod. H-de katteholamiinide eellaseks on aminohape türosiin. Säsi rakkusid vaadeldakse sümpNS osana, eritatavaid hormoone aga kui neurohormoone. Olulised H on epinefriin e adrenaliin (80%) ja norepinefriin e. noradrenaliin (20%). Viimast produt. veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning
annaabi.ee 
