2 SISSEJUHATUS Minu töö teemaks on "Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016". Valisin selle teema, sest palganumbrid on meedias alati aktuaalsed, sest palgast oleneb inimeste eluolu ning mind ennast väga huvitab mis valdkonnas töötades saab kõige rohkem palka. Ajavahemikuks võtsin 5 aastat (2012-2016). Antud töös uurin kuidas keskmine netokuupalk on viie aastaga muutunud ja püüan sellele põhjendava selgituse anda. Statistikaandmed pärinevad Eesti Statistikaameti kodulehe andmebaasist. Andmed on võetud majanduse valdkonnast "Palk ja tööjõukulu" alt. TERMINID NING SELGITUSED Palk- Tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. [1] Brutopalk- Kogupalk. See on palk millelt ei ole tehtud veel mahaarvestusi ehk makse.
KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK Eesmärk: Vaadelda keskmise bruto- ja netopalga muutusi viimase nelja aasta jooksul kolmes peamises tegevusvaldkonnas-ehitus,finantsvahendus ja haridus.Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Andmed on saadud statistika kodulehelt www.stat.ee. Aasta 2004 2005 2006 2007 Tegevusala Ehitus Finantsv
200 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Periood Harjumaa Ida-Virumaa Tartumaa Võrumaa (joonis 9) VIIDATUD ALLIKAD Statistikaamet. https://www.stat.ee/ (27.11.2017) LISAD (Lisa 1) PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Maakond, Aasta ning Näitaja Keskmine brutokuupalk, eurot Harju maakond 2007 823 2008 925 2009 883 2010 886 2011 948
See on vaadeldud aastate suurim tõus nii brutopalga kui ka tööjõukulu suhtes. Vahemikus 2013-2014 tõusis brutopalk 56 eurot ning tööjõukulu 73 eurot. Võrreldes aatate 2010-2014 brutopalga ja tööjõukulu tõuse, saame järeldada, et tegemist on majanduse kasvuga, mis peegeldub ka palkade ja tööjõukulu kasvuna. 3. 2014 aasta keskmine brutokuuplak ja kuutööjõukulu töötaja kohta 4 Tabel 1: Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi (Lebedev, 2016) Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 1005 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1057. Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on ,,finants- ja kindlustustegevus" ning ,,info ja side", vastavalt 1704 ja 1586 eurot kuus. Nendes valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 2340 ja 2191 eurot. 5
TOIDUAINETE TEHNOLOOG Toiduainete tehnoloogi elukutse on elulähedane ja selle sisu võib lühidalt kirjeldada, kui keemia, füüsika, bioloogia, mikrobioloogia ja tehnikaalaste teadmiste rakendamist selleks, et tööstuslikult toota joogi-, liha- piima-, pagari- ja kondiitritooteid, maiustusi, konserve – kõike seda, millest kodus toitu tehakse või valmis kujul tarbitakse. Üliõpilased omandavad baasteadmised taimsete ja loomsete toiduainete tootmise tehnoloogiatest, vastavate toiduahelate funktsioneerimisest ning teaduslik-tehnilisest arengust. Toiduainete tehnoloogia õppekava ühendab toiduahela seisukohast ühtseks tervikuks toidu- ja loodusteaduslikud-, tehnilised-, majandusalased- jm õppeained ning on suunatud teoreetiliste teadmiste, praktilise kogemuse ja teaduslik-tehniliste meetodite kasutamisoskuste omandamisele toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Õppekava läbinud tudengid omavad süsteemset ülevaadet toidutoorme tootmisest ning oskavad ...
toidukäitlemisettevõtetes. • Samuti leiavad nad tööd mitmesugustes toiduainete järelevalve, hariduse, tarbijakaitse organisatsioonides. • Lõpetanutele on võimalus asutada ka oma ettevõtte ja rakendada omandatud teadmisi selle arendamisel. Kus saab õppida? • Tallinna Tehnikaülikool • Eesti Maaülikool • Tartu Kutsehariduskeskus • Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool (toiduainete töötlemine) Keskmine netokuupalk Eestis sellel positsioonil on 886 €. Kasutatud allikad: • http://www.emu.ee/sisseastujale/erialad/pohioppe- erialade-luhitutvustused/toiduainete-tehnoloogia • https://www.ttu.ee/keemia-ja- materjalitehnoloogia-teaduskond/toiduainete- instituut/ • http://www.olustvere.edu.ee/wordpress/? page_id=495 • http://www.palgad.ee/salaryinfo/pollumajandus- toiduainetoostus/toiduainete-tehnoloog
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 6287 6958 7844 8524 9224 10101 11482 14301 Haridus 4187 4770 5366 5873 6475 7219 7949 9393 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 4387 4768 4983 5729 6524 7900 9026 11051 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 4189 4696 5044 5463 6244 6970 7862 9556 Allikas: [Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi 2000-2007, Statistikaamet] 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS 2.1. Põllumajanduslike majapidamiste jagunemine majandusliku suuruse alusel 2001. ja 2007. aastal Euroopa Liidus on ettevõtte majandsusliku suuruse määramiseks kasutusel Euroopa
aastal ning kõrgeim samuti mõlemas maakonnas aastal 2015. Jällegi on näha iga-aastast keskmist brutopalga tõusu. Kasutatud kirjandus Statistika andmebaas. [e-andmebaas] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PA51&path=../Database/MAJANDUS/12PALK_JA_TOOJEUKULU/01PALK/04LUHI AJASTATISTIKA/&lang=2 (16.11.2016) Statistika andmebaas. [e-andmebaas] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=Pa5321&ti=KESKMINE+BRUTO-+JA+NETOKUUPALK+MAAKONNA+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/02Aastastatistika/&lang=2 (16.11.2016)
sisemajanduse koguprodukt, tehingute arv, keskmine ruutmeetri hind, töötuse määr ning keskmine brutopalk iseloomustavad tervikuna kinnisvaraturul toimunud muutusi küllaltki hästi. 5 6 Viidatud kirjanduse loetelu Maa-amet. (2016). Kinnisvara hinnastatistika päringud. [http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/FilterUI.aspx] (20.02.2016). PA5321. (2016). Eesti Statistikaamet (ESA). KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK MAAKONNA JÄRGI. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp? ma=Pa5321&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKU UPALK+MAAKONNA+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/0 1Palk/02Aastastatistika/&lang=2] (13.02.2016). RAA0050. (2016). Eesti Statistikaamet (ESA). SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT MAAKONNA JÄRGI (ESA 2010). [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?
arvestamise aluseks on töötatud aeg. ● Tasu mittetöötatud aja eest: puhkusetasu, tööseisakutasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu ajutisel vähendamisel, kkolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm). Netokuupalk - ei sisalda kohustuslikke makseid (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse). Reaalpalk - kaupade ja teenuste hulk, mida saab tinglikult osta hinnaindeksiga korrigeeritud rahalise palga eest. Miinimumpalk, alampalk - Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (AÜ ja Töötandjate Liit). SLAID 50 EI SAA ARU Personali planeerimise etapid:
AS bruto 1061 981 955 AS neto 853 790 761 Takb 825 784 792 Takn 670 637 637 ASb/keskmineb 129% 125% 121% Asn/keskminen 127% 124% 120% PA5211: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK PÕHITEGEVUSALA (EMTAK 2008) JÄRGI 216. SKP inimese kohta ostujõu pariteedi järgi hinnatuna: Eesti taseme suhe EL keskmisega – dünaamika aastatel 1997-2008? Eurostat. 44 217. SKP inimese kohta regionaalne dispersioon: Eesti regionaalse dispersiooni indeksi dünaamika ja võrdlus Läti, Leedu, Ungari, Soome ja Rootsiga? Eurostat, NUTS3 tase. http://epp.eurostat.ec.europa
annaabi.ee 
