esineb negatiivne säästmine. Select one: True False Question 5 Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) tarbimiskulutusi (C) Question 6 Leia juuresoleva tarbimisfunktsiooni põhjal vastused järgnevatele küsimustele. Complete Mark 4.0 out of 4.0 Säästmine S sissetulekute tasemel Y=100 on 50 Autonoomne säästmine AS võrdub 100
APC ja MPC mõlemad vähenevad Tagasiside Lineaarse tarbimisfunktsiooni puhul on sirge tõus määratud tarbimise piirkalduvusega MPC. Kuna sirge tõus on konstantne, siis antud tingimustel ka MPC on konstantne. Küsimus 11 Osaliselt õige Hinne 0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Vali üks või enam: majapidamiste sääste (S) avaliku sektori kulutusi (G) tarbimiskulutusi (C) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M) Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Vali üks: Tõene Väär NB! KÜSIMUSED NR 6 JA 10 POLE VASTUSTEGA!!
supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Valige üks või mitu: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) majapidamiste sääste (S) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M) Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistide seisukoht sissetulekute ja tarbimise seoste kirjeldamisel on, et tarbijad kalduvad sissetulekute suurenemisel suurendama ka tarbimist, kuid mitte sama suurel määral, kui kasvab nende sissetulek. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936
1.1.1. Question 1 Partially correct Mark 0.5 out of 1.0 Flag question Question text Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Select one or more: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) majapidamiste sääste (S) ettevõtete investeeringuid (I) netoeksporti (X-M) Feedback AE = C + I + G + (X-M) AE = C + I + G + (X-M) 1 Question 2 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise piirkalduvus MPS = 0,3 (30%). Mitme euro võrra suurenesid majapidamise kulutused (C)? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Answer: 7000 Feedback MPC = 1 MPS; MPC = C / Y 1 Question 3 Correct Mark 1
Jooksevkonto Maksebilansi osa, kus kajastatakse lühiajalisi rahavoogusid. Koosneb kaubandusbilansist ja mittekaubandusbilansist. Finantskonto Maksebilansi osa, mis kajastab finantsvarade ost ja müügiga seotud rahavoogu. Näide: Tehingud akstiate, obligatsioonide ja teiste finantsvaradega. Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti. Ujuv vahetuskurss Vahetuskurss, mis on jäetud vabaks ning määratakse nõudluse ja pakkumisega vabaturul, ilma finantsinstitutsioonide sekkumiseta Näide: Keskpank ei sekku, nt ei osta kokku Fikseeritud vahetuskurss Määratud vahetuskurss, mille korral hoitakse riigi omavaluuta väärtust sel teel, et ostetakse ja müüakse keskpanga valuutareservi välisvaluutaturul. Valuutakomitee Valuutakomitee süsteem on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud
g esineb negatiivne säästmine. õige 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: a) planeeritud tarbimiskulutusi C; b) planeeritud investeerimiskulutusi I; c) p planeeritud avaliku sektori (valitsuse) kulutusi; d) planeeritud sääste s; E = C + I0 +Go + (Z-X), kusjuures C = C0 +c*Qd e) planeeritud netoeksporti (Z-X). (Z X). 4 Tarbimise piirkalduvus (MPC) näitab: 4. a) riigipiiril tehtavate kulutuste kalduvust; b) kui k i palju lj kkasutatava t t ttulu l li lisakroonist k i t (lisandunud (li d d rahaühikust) h ühik t) läheb
küllaltki selgelt valitud strateegilise suuna täitmiseks. Nimelt jooniselt 2 on võimalik näha, et eriti viimastel aastatel on Eesti läbi Eesti Energia võtnud eesmärgiks toota elektrienergiat võimalikult palju ka ekspordiks. Tänu elektrienergia ekspordile on riik võtnud Eesti Energiast aasta-aastalt välja ka rekordilisi dividende, mis on kaasa aidanud teiste oluliste projektide rahastamisele. Seetõttu on ka küllaltki loomulik, et Eesti soovib oma positiivset netoeksporti hoida ning on valmis küllaltki suuri investeeringuid kohalikku põlevkivienergeetikasse tegema. Eksport on otseselt seotud ka Eesti põhivõrgu ja lähinaabrite võrkude vaheliste ühenduste hulgaga. Seega omavad ekspordile mõju varem tutvustatud Nõukogude Liidu ajal rajatud ühendused Venemaa ja Lätiga, kui ka Euroopa Liidu toel rajatud Estlinki merekaabel Soomega. Euroopa Liidu aktiivne soov Baltikumi energiasaart Põhja-
SKP kujunemine kulutuste meetodil: rahvamajanduse mudelis on kogukulutused: *isikliku tarbimise kulutused(eratarbimiskulutused) C *koguinvesteerimiskulutused I *valitsuse (avaliku sektori) kulutused G *netoeksport (puhasväljavedu) X M Neid kõiki võib vaadata planeeritavatena, mida tegelikult alati ei ole võimalik teha, kuna ei ole selleks küllaldaselt toodangut ja tulu. Eeldatakse: *majandus on kahesektoriline: C ja I (seega ei ole avaliku sektori kulutusi ja netoeksporti). *tegelikud tarbimiskulutused võrduvad planeeritutega. 3 Tasakaalu puhul tegelik SKP = kogukulutused: Y = E, kus Y on kogutoodang ja E on kogukulutused. Kahesektorilise majandusmudeli puhul: Y = C + I, kui I = Id, siis Y = C + Id Yd = Y = C + Id, kus Id planeeritud investeerimiskulutused ja Yd kasutatav tulu
mudeli puhul aga avatud majandus. 7. Kapitali täielik mobiilsus tähendab seda, et kui on oodata kodumaiste ja välismaiste varade tulumäärade erinevusi, siis investeerijad investeerivad sinna, kus on oodata kõrgemat tulumäära. Kuna kapitali liikumisel ei ole piiranguid, siis tulumäärad tasakaalustuvad. 8. Mundell-Flemingi mudel sätestab, et ujuva vahetuskursi korral fiskaalpoliitika kogutulusid ei mõjuta. Fiskaalne ekspansioon põhjustab valuutakursi tõusu, vähendab netoeksporti ning kompenseerib tavalise ekspansiivse mõju kogutulule. 9. Alandades vahetuskurssi teiste valuutade suhtes, võib keskpank läbi viia dealveeremise või vastupidi, tõstes oma ametlikku vahetuskurssi, viia läbi revalveerimise Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera väljapoole. Tulemus on analoogiline rahapakkumise suurenemisega ujuva vahetuskursi korral. 10. Kitsendava kaubanduspoliitika rakendamisel toob impordikvootide või tollide sisseseadmine
esineb säästmine c. säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine d. kohta kuhu on maetud J.M. Keynes Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: a. planeeritud tarbimiskulutusi C b. planeeritud investeerimiskulutusi I c. planeeritud avaliku sektori (valitsuse) kulutusi d. planeeritud sääste s e. planeeritud netoeksporti (Z-X) Q/E mudel sisaldab endas: a. litsenseeritud ja autonoomseid muutujaid b. indutseeritud ja automaatseid muutujaid c. litsenseerimata ja automaatseid muutujaid d. indutseeritud ja autonoomseid muutujaid Q/E mudel on on täielikult orienteeritud majanduse: a. pakkumispoolsele küljele b. jagamispoolsele küljele c. nõudluspoolsele küljele d. nii nõudlus kui ka pakkumispoolsele
Kuna Eestist eksporditud hüvised suurendavad Eesti kogutoodangut ja kogutulu, saab eksporti käsitleda kui kogukulutuste koostisosa. Eksport on Eesti kogutulust sõltumatu muutuja, sest ei sõltu Eesti tulutasemest, vaid nende riikide tulutasemest, kuhu Eestis toodetud hüviseid eksporditakse. Impordile tehtavad kulutused kajastuvad nii tarbimis-, investeerimis- kui ka avaliku sektori kulutustes. Kuna import ei ole kodumaine toodang, tuleb ta eksporidst lahutada ja analüüsida tuleb vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase
on uus tasakaal punktis: B või C 167. Ujuva vahetuskursi korral on väikeses avatud majanduses efektiivne poliitika tasakaalutulu suurendamiseks: valitsussektori kulutuste suurendamine 168. Mundell-Flemingi mudel eeldab, et: hinnad on fikseeritud, samas kui IS-LM mudel eeldab paindlikke hindasid 169. Vastavalt Mundell-Flemingi mudeli käsitlustele suurendab kitsendav fiskaalpoliitika ujuva vahetuskursi tingimustes netoeksporti, kuid fikseeritud vahetuskursi korral netoeksport ei muutu. VÄÄR Enesekontrolli test Teema 9, osa 2 170. Mundell-Flemingi mudel on ……………perioodi …………… avatud majanduse mudel: lühi-; väikese 171. Mundell-Flemingi mudelis on sisemaine intressimäär määratud: maailma intressimääraga 172. Mundell-Flemingi mudelis on eksogeensed muutujad: hinnatase, maailma intressimäär, rahapoliitika, fiskaalpoliitika 173
toodetud. Seega tuleb SKP arvutamisel arvestada ka välissektoriga. Selleks tuleb eelmistele komponentidele (C, I, G) juurde liita eksport (X) ja lahutada import (M). Eksport miinus import on netoeksport (NX). Saadakse järgmine valem: Y = C + I + G + NX, (1) kus C tähistab tarbimiskulutusi, I investeerimiskulutusi, G avaliku sektori kulutusi ja NX netoeksporti. SKP arvutamist kaupade voo alusel nimetatakse SKP arvutamiseks tarbimis- ehk kulutuste meetodil. Teine võimalus SKP mõõtmiseks on kasutada tulude voogu. Joonisel 1 kajastab tulude voogu joonise alumine osa. Tulude voo baasil arvutatakse SKP väärtust kahel erineval meetodil: sissetulekute meetodil ja tootmismeetodil. Kuna SKP mõõdab toodetud toodete ja teenuste turuväärtust, siis üks võimalus selline väärtus leida on
g esineb negatiivne säästmine. õige 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Keynesi mudel e. kuluvõrrand ei sisalda: a) planeeritud tarbimiskulutusi C; b) planeeritud investeerimiskulutusi I; c) p planeeritud avaliku sektori (valitsuse) kulutusi; d) planeeritud sääste s; E = C + I0 +Go + (Z-X), kusjuures C = C0 +c*Qd e) planeeritud netoeksporti (Z-X). (Z X). 4 Tarbimise piirkalduvus (MPC) näitab: 4. a) riigipiiril tehtavate kulutuste kalduvust; b) kui k i palju lj kkasutatava t t ttulu l li lisakroonist k i t (lisandunud (li d d rahaühikust) h ühik t) läheb
annaabi.ee 
