Lõi uue lavateose tüübi- süntees muusikast, sõnast ja lavalisest tegevusest. Suur tähtsus rütmil, orkestris oluline löökpillide osa. -Kuulsaim lavaline kantaat ''Carmina burana''-Kirjutas ka oopereid: ''Kuu'', ''Tark naine'' B.Britten (1913-1976): - 20.saj väljapaistvaim Inglise heliloojaa, võrreldud H.Purcelliga. -helilooja, dirigent ja väga hea pianist. -oma aja imelaps. Looming:teosed on selgete vormiskeemidega, silmapaistev meloodiameister, muusika sarnanes kõige enam neoklassitsismile, kirjutas muusikat kõikides zanrites, väljapaistvamad teosed koori, ooperi (15) ja orkestri muusikas. tuntuim ooper ''Peter Grimes'' -vokaal sümfooniline teos sõjareekviem- pühendatud kõigile maailmaajaloos süütult elu kaodanud inimestele, tohutu esitlus koosseis. 4. Muusika Venemaal- võeti kasutusele ''loosung'' : ''kunst kuulub rahvale''. -kunsti ja muusikat tabas arengupeetus-kirjutati palju propagandalikku muusikat. S.Prokofjev (1891-1953)
Kordamisküsimused: 20. sajandi I poole muusika. 1. 20. sajandil kehtib märksõna stiilide paljusus. Iseloomulik on ka geograafiliste piiride avardumine. Kunstmuusikat hakati ühendama rahvamuusikaga. 20. sajandi I poolel valitsesid hilisromantism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism. 2. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on lihtsustatud vorm, orkestratsioon, meloodia ja harmoonia. 3. Igor Stravinski muusika iseloomustus: olulisel kohal on tämbri ja rütmi dramaturgia. Iseloomulik on erinevate zanrite ühendamine. Suur hulk muusikat on lavamuusika, samas kirjutas muusikat pea kõikides zanrites. Muusika jaguneb kaheks erinevaks perioodiks: Vene periood (balletid ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsus") ning
ning 2007. aastal) pälvinud Pärnu muusika aastapreemia. 1998. aastast on orkestri peadirigendiks olnud Jüri Alperten, keda 2009. aastal tunnustas Eesti riik Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Räätsa muusikas välgatab erinevaid muusikastiile folkloori, klassitsismi, baroki ning popmuusika kajastusi. Tema teosed esindavad tundeküllasele ja romantilisele laadile vastukaaluks neoklassitsistlikku suunda, mis sai muusikas alguse 1920-tel aastatel. Neoklassitsismile iseloomulikeks joonteks on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Helilooja ise on öelnud, et muusika on läbi aegade olnud eelkõige elurõõmu väljandajaks. Kontserdikava oli ülesehituse poolest mitmekülgne. Avateoseks oli kontsert kammerorkestrile op. 16, mis on kujunenud üheks mängitavamaks eesti muusika teoseks, olles kõlanud üle maailma lugematutes riikides. Sellele järgnes kahele klaverile kirjutatud ,,24 marginaali", mis
teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema loomingulist käekirja iseloomustavad enamasti polüfoonilisus, meloodilise materjali folkloorsus ja ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Tema küpse perioodi looming läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog
● Siksakina looklevad hooned ● Realiseeris ennast Indiasse rajatud Chandigarhi linna projektis ● Rahvuslik koloriit ● Seos loodusega ● LINN - KUNSTILINE TERVIK ● Kõverjoonelised tänavad ● Arhitektuurseid vorme iseloomustab skulptuursus ● Tegeles rekonstrueerimisega ja dekoratiivse arhitektuuriga (kunstiga) 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. ● Keelustati funktsionalism ● Tugines neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile ● Ehitatud hooned ainult kallist materjalist ● Triumfiarhitektuur, ametlik arhitektuur, memoriaalarhitektuur ● Suurejooneline ● Rõhutab võimu tähtsuse. Näiteks Itaalias - Mussolini tähtsus ● Rahvuse puhtuse tagamine ja maa militariseerimine (Saksamaal) ● VÕIMAS, SUUREJOONELINE, ÜLEV JA RANGE ARHITEKTUUR ● Administratiivhooned, staadionid, paraadplatsid ● Laiad tänavad
uhtlasemalt 6) Kõrged tornitaolised kontorihooned umbritsetud madalamate elamuhoonete ning parkidega 7) Jooned ja objektid, millest maja koosnes, olid väljanägemiselt väga moodsad ja uuenduslikud tollel ajal 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. Itaalias Despootliku riigikorra kindlustamisega hakati umber kujundama arhitektuuri. Kõigepealt keelustati funktsionalism. Uue arhitektuuristiili määratlemisel tugineti neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile. Hakati taaskord looma triumfiarhitektuuri ning sellega seoses hakati umber korraldama ka Rooma planeeringut, mis nägi ette linna märgatava laiendamise põhja suunas. Mussolini aegset totalitaarset arhitektuuri esindavad kaks linna- Sabaudia ja Littorio. Kuna leegionäridele oli ette nähtud maatukk ustava teenistuse eest, kujunesid need linnad hoonestusega agraarseteks aedlinnadeks. Saksamaal sai seda iseloomustada kui võimas, suurejooneline, ulev ja range.
Viimastest on tuntuim kantaat "Cantata profana" (1939) tenorile, baritonile, segakoorile ja orkestrile. Brtoki sitiili üldiseloomustus Helilooja loomingulises käekirjas paistavad silma kolm üldisemat tunnusjoont: enamasti polüfooniline faktuur (eriti kammermuusikas) , meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetriumi sage kasutamine. Kui noore Bartoki teistes on veeel tunda impressionismi mõjutusi, siis tema küpse loomingu vormikäsitlus läheneb enim neoklassitsismile. Tema teostest on kõige selgema vormiplaaniga 4. keelpillikvartett(1938), mille viis osa vastavad muusikaliselt materjalilt hästi tasakaalustatud sümmeetrilisele ABCBA-skeemile. Analoogselt tasakaalustatud vormilahendusi võib leida ka 5. keelpillikvartettis (1934) ja 2. klaverikonserdis (!931). Bartoki teoste harmoonia lähtub tavaliselt meloodiajooniste helilaadist: nende astmetele tugineb ka harmoonia. Kuigi Bartoki kompositsioonid on enamasti tonaalsed, avardas ta
värvika helikeelega Debussy uut klaverimängustiili. Raveli muusiku isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras tähelepanu ka muusika rütmilisele küljele, lemmikuks osutusid Hispaania traditsiooniliste tantsude rütmid, näiteks habaneera ning boolero. Teoseid iseloomustab selge ja kindlapiiriline muusikaline ülesehitus ning faktuur. Klaverimuusikas läheneb tema vormikäsitlus osalt neoklassitsismile. Tuntumad klaveriteosed on süidid ,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard" ning ta on andnud ka 2 klaverikontserti. Esimeseks sümfooniliseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on ülesehituselt neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ning ka iseloomulike Hispaania
1924. aasta lõpus algas periood, mil Dali töödes ilmnes ebatavalist küpsust ja tasakaalukust ning suundumust uusasjalikkusele. Sel ajal eelistas Dali modellina oma õde Ana-Mariat, kes kunstnik maail kõikvõimalikes vaadetes, kõige meelsamini aga selja tagant. Neid töid iseloomustavad täpsed piirjooned, jahe koloriit ja plastiline modelleering tundemärgid, mis on tüüpilised ka klassitsistliku maalikunstniku Jean Auguste Dominique Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsismile. Umbes 1926. Aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muude stiilidega. Dali tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda. Mõjutatud Joan Miro, kes Dalid 1926. aastal Cadaquesis külastas, Giorgio de Chirico ja Yves
(valmistas teed 20. sajandi kunstisuundadele).[4] 1824. aastal kirjutas Delacroix: ,,Mida geeniused kirjutavad, ei ole uued ideed; neid ajendab idee, et kõik, mis on juba öeldud, ei ole öeldud piisavalt hästi." Ja nagu teatergi, mida võib vaadelda kui kaasaja sümptomit, peitus ka Delacroix' isiksuses geenius, kes maalis teiste geeniuste kangelaslikke tegusid. Isegi tema pintslitöös nähti geniaalsuse joont. Ta pööras selja neoklassitsismile omasele tahtlikult lõpetatud maalistiilile ja asetas oma värvipigmente lõuendile tormakalt ning vabalt, mis võimaldas tal saavutada meisterlikkus ka lühikese aja jooksul valminud suuremõõtmelistes sündmusi kujutavates maaliseeriates.[4] Eugène Delacroix viljeles ajaloo- ja maastikumaali ning portreekunsti. Delacroix püüdles poeetilise tõe poole, selle asemel, et tabada kindlat ja spetsiifilist sündmust. Tema töödes on joovastav segu nii sensuaalsusest kui ka julmusest
Tänapäevaks on kirjutamine üsna sarnane (kes tahab läbi lüüa) kogu maailmas. Meie kultuur võlgneb valgustusele üsna palju. Ühtsesse moodusesse midagi teha paneb iga rahvas midagi erilist, rahvuslik eksootika (sisaldub rahvuslikus romantismis). Maailm 18. sajandil mingis mõttes oli Euroopa maailm, muu oli üsna võõras. Edaspidi tungib Euroopa ka mujale. Aafrika avastamine toimub valdavalt 19. sajandil. Romantikud vastanduvad neoklassitsismile, mitte valgustusele, valgustuse ideed kanduvad edasi, valgustus-romantiline kompleks. Kronoloogia on inimeste loodud, et oleks kergem mõelda, korrastamine. Kultuuriepohhide piire ei saa nii täpselt määratleda, alati tuleb tagasi võtta. Valgustus (ja ka muud nähtused) levivad kontsentriliste ringidena. Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma
annaabi.ee 
