Liis Roose 7. klass Võsaülane (Anemone nemorosa) Referaat Juhendaja õpetaja Kristi Adosson Tartu 2010 Sisukord Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima. Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged
ÜLANE (Anemone) Kuulub tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda Ülaseperekonda kuulub umbes 150 erinevat liiki, mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkeral Ülaseidvõib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased Eestiskasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (Anemone nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) metsülane (A. sylvestris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Rahvapärane nimetus: lumelill, külmalill, lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais
ja pimedates kohtades on mürgisemad kui päikese käes kasvanud. Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata) Sookail (Ledum palustre) Tänan kuulamast!
ebaühtlase õitsemisega Icterina atraktiivsete rohelise- kreemkirjude lehtedega Minor tuhmrohelised lehed, väikesed lillad õied Purpurascens purpurpunaste lehtedega Tricolor originaalsed omapärased kolmevärvilised lehed, tuhmroheline, kreemikaslilla ja lõheroosaga. Metssalvei [Salvia nemorosa] kasvab tavaliselt 60...90 cm kõrguseks vajades 30...60 cm kasvuruumi. Kasvukujult püstine mätasjalt laiuv puhmik. Pärineb Euroopast ja Kesk-Aasiast. Lehed on ovaalsed, kuni piklikud, krõbulised, hea lõhnaga, tuhmrohelised. Torujad kahe huulega õied paiknevad hulganisti kitsastes küünlataolistes õisikutes. On sinise-, lilla-, roosa- ja valgeõielisi sorte. Õitseaeg on maikuust septembrini. Kasvukohaks sobib päikeseline soe paik viljaka pinnasega. Sobib
Madal aster Aster dumosus · Kõrgus umbes 35 cm. · Õitseb september-oktoober. · Tavaliselt roosakaslillad õied. · Sobib parasniiske viljakas aiamuld. Männas-neiusilm Coreopsis verticillata Männas-neiusilm Coreopsis verticillata · Kõrgus 30-40 cm. · Kuldkollased õied. Õitseb juuli-september. · Lehed peenelt lõhestunud. · Sobib tavaline aiamuld, väldi talvist liigniiskust. Mets-salvei Salvia nemorosa Mets-salvei Salvia nemorosa · Mõned sordid: `Caradonna', `Marcus', `Ostfriesland' · Kõrgus 30- 50 cm. · Õitseb juuni-august. Tumelillad, pikkades saledates õisikutes õied. · Lehed on hallikasrohelised.' · Sobib kuivem hea aiamuld. · Peale õitsemist lõika puhmas tugevalt tagasi, kolme nädala pärast õitseb taim uuesti. Sobib masshaljastuseks ja talveõrna lavendli asenduseks Must lumeroos Helleborus niger Must lumeroos
6. Hõimkond sarnaste tunnustega klasside rühm 7. Riik sarnaste tunnustega hõimkondade rühm. Süsteem on hierarhiline iga madalamat järku üksus kuulub kõrgemat järku üksusesse. Süstemaatika üksus Näited Liik a) Tark inimene (Homo sapiens) b) Ilves (Felis lynx) c) Võsaülane ( Anemone nemorosa) Perekond a) Inimene b) Kass c) Ülane Sugukond a) Inimlased b) Kaslased c) Tulikalised Selts a) Primaadid b) Kiskjalised
paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae o rohtne, bensüülisokinoliinalkaloide sisaldav piimmahl või vee rikas sekreet (piima)soontes või piklikes näärmerakkudes
Puisniit 600 40 30 Looniit 270 17 16 Laminiit 350 23 12 Rannaniit 390 26 19 Võsaülane Anemone nemorosa (tulikalised) Kollane ülane Anemone ranunculoides (tulikalised) Metsülane Anemone sylvestris (tulikalised) Harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum (liilialised) Härjasilm Leucanthemum vulgare (korvõielised) Metsmaasikas Fragaria vesca (roosõielised) Pääsusilm Primula farinosa (nurmenukulised) Külad ja heinategu Küla 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus (külakogukond kui sotsiaalne organisatsioon, temale kuuluv maa-ala ehk külasaras
Suitsupääsuke oli meie esivanemate kodukolde püha lind, tema pesitsemistingimuste eest hoolitseti, teda armastati ja hoiti. Põldlõoke on põldude laulik. Tagasihoidlikult pruuni sulestikuga lind, aga laulmises helisev ja rõõmus. Lauldes tõuseb ta ikka kõrgemale nagu pisike helikopter. Ja nagu kivi langeb siis jälle maapinna poole, et veidi puhata, toitu otsida. 7 KEVADLILLED Võsaülane (Anemone nemorosa) lumelill, külmalill, haraklill, lumekelluke, valge lill, vareselill, varesjalg Kindlasti tunnevad kõik võsaülaseid. Neid valgete õitega lilli võib leida õitsemas aprilli- ja maikuus võsastikes, leht- ja segametsades ning metsaservades. Paljud on näinud ka samal ajal õitsevat kollast ülast, kellel sageli on ühe taime küljes rohkem kui üks õis (kaks kuni kolm). Võsaülasel on nii palju laialt levinud rahvapäraseid nimesid, et raske on neist mõnda nimetamata jätta
Süstemaatika põhiühikuks loetakse liiki; nende kirjeldamisega tegeleb nn. α-taksonoomia. Liigid ühendatakse süsteemis perekondadeks, sugukondadeks jt. liigist kõrgemateks rühmitusteks (ß-taksonoomia); neid kõiki koos nime- tatakse taksoniteks. Tuleb eristada taksonit (näit. perekonda või liiki) kui süstemaatika kategooriat, hierarhilise liigitamise klassi (viimase sõna loogika-alases tähenduses) ja konkreetset taksonit (näit. perekonda Anemo- ne, ülane; liiki Anemone nemorosa, võsaülane). Liikide kõrgemateks taksoni- teks ühendamine (või elusolendite kogumi jagamine liikideks) on klassifit- seerimine ehk süstematiseerimine. Seda võib teha mitmeti sõltuvalt klassi- fitseerimise eesmärgist, aluseks olevast vaadete süsteemist eluslooduse mitmekesisuse päritolule, rakendatavast filosoofilisest alusest ja loogi- kast. Oluline on süstemaatikas ka liikide identifitseerimine ja sellega seotud nimetamine; viimane on kokkuleppeliselt rangelt reguleeritud
ohtlik! Õiges annuses on maikellukese glükosiididel südant tugevdav toime, suurema koguse puhul võib saada raske mürgituse ja südamehäired. Lõhnaaineid kasutatakse parfümeerias. Vanasti lisati ka nuusktubakale, sest kuivatatud ja peenestatud õied kutsuvad nuusutamisel esile ägeda aevastamise. Arvati, et ninalima sisaldab haigustekitajaid ja nendest taheti lahti saada. VÕSAÜLANE Anemone nemorosa, tõlkides ladinakeelset nime, saame Anemone tuule tütar, nemorosa salus (tammikus) elav. Taime nime seos tuulega ilmneb ka teistes keeltes nt. vene ja saksa keeles.( vetrenitsa ja Windröschen). Tulikaline. Kasvukoht: võsaülane, nagu näitab tema nimigi, on võsastike taim, meelsasti kasvab ta niiskes lepikus ja hõredates metsades. Taim on kuni 25 cm kõrgune pika maa-aluse risoomiga püsik. Noored taimed veel ei õitse ja kannavad vaid sõrmjaid lehti;
Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein (Festuca rubra), longus helmikas (Melica nutans), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum), lubikas jt., nendega koos kasvavad vesihaljas tarn (Carex flacca), mägitarn (Carex montana), verev kurereha, angerpist, h. pohl, h. jänesekapsas (Oxalis acetosella).Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu h. sinilill, h. ussilakk (Paris quadrifolia), võsaülane (Anemone nemorosa) jt. Samblarindes kasvavad laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas-kaksikhammas (Dicranum polysetum) jne. Raiestikud uuenevad looduslikult väga aeglaselt, uuendust pärsib rohttaimede ohtrus, liigne kuivus ja kõrge maapinna temperatuur. Kultiveerida Mä istutuse teel kuni 7000 tk ha-le. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis - 2,1% riigimetsadest ja 2,1% kogu metsamaast samuti. Lubikaloo kasvukohatüüp (lul)
annaabi.ee 
