Rootsi ajast räägitakse vahel rohkem nostalgiliselt, kui sellest, mis eelnes või sellest, mis järgnes. Mõnes mõttes ta oligi parem selle eelnenud Saksa ajast ning järgnenud Vene ajast, kuid seda tähtsustatakse üle. Rootsi aeg algas ning lõppes Eesti jaoks veriselt. 17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis, kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sunnimaisus ja pärisorjus kinnitati Põhja-Eestis 1645
Vahemikus 1988-2013 on riigi rahvaarv kasvanud umbes 2 miljoni võrra, sündimuste arv on alati olnud tunduvalt suurem kui suremuste arv, oluline sündimuste langus toimus 2001. aastal, millele järgnes väike tõus, keskmiselt 1,4 last naise kohta. Sündimuse tase 2010. aastal on kõrgem kui 1999 aastal, mis on ligikaudu 2,4%, selle ajajooksul kasvas elanikkond üle 10%. 2007 aasta lõpus oli sveitsis 7,593,494 elanikku, ajavahemikus 1860 kuni 2014 on rahvaarv neljakordistunud, viimastel aastakümnetel isegi väga kiiresti. http://fr.wikipedia.org/wiki/G %C3%A9ographie_de_la_Suisse#mediaviewer/File:D Mari-Liis Bergman , 15.11.2014 Kodutöö : rahvastiku analüüs %C3%A9mographie_de_la_Suisse.PNG 3. Šveitsi asustustihedus on riigi erinevates kohtades erinev, tihedama asustusega on kanton(maakond) Basel-Stadt ligikaudu 5072 inm/km² ja hõredama asustusega on Graubünden ligikaudu 26 inm/km²
temperatuur oleks seljuhul -18 kraadi.) Paljud meist ei mõtle tuleviku ja teiste peale, mõeldakse vaid iseenda heaolu peale, näiteks paljud Euroopas mittekasutatavad elektroonikatooted viiakse Aafrikasse. Seal paigutatakse jäätmed kohtadesse, kust kahjulikud mürgid jõuavad vett pidi kõikjale. Seetõttu lasub kõige raskem koormus arengumaade õlul. Tänu inimese tegutsemisele on 100 aastaga hävinud umbes 50% selgroogsetest, see juures on inimeste arv neljakordistunud, see paneb mõtlema küll. Võib juhtuda, et tulevikus kaob ka see järelejäänud osa, lisaks hävitavad inimesed ka taimeliike, võttes maha vihmametsi, mis on suurima liigilise koosesisuga elukooslus Maal selleks, et toota paberit. Aga kui kaovad paljud taimed ning loomad, siis millest on meil edaspidi toituda? See võib saada saatuslikuks ka meile endile ja lõpuks sureme me kõik nälga ning elu Maal hävib.
iseenesest on positiivne. Teisalt näitab ülejääk, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest maha, st. välismajandusetegevuse tulemit ei suudeta täielikult ära kasutada. Riigi valuutavarude kasvamisel suureneb raha pakkumine, samal ajal kui ekspordi ülekaal impordi suhtes tähendab kaubapakkumise vähenemist. Need kaks protsessi põhjustavad hindade tõusu siseturul ehk inflatsiooni. Näiteks Eesti Panga valuutavarud on 1992. a. rahareformi järel enam kui neljakordistunud ning hinnad on tõusnud samuti ligi neli korda. Tööhõivele mõjub maksebilansi ülejääk positiivselt, kuid sellist olukorda saab riik sihilikult ära kasutada ainult lühiajaliselt. Kuna ühe riigi maksebilansi ülejääk tähendab tema välispartnerite maksebilansi defitsiit, siis võivad välispartnerid rakendada kaitseabinõusid, mis hakkavad pikaajaliselt avaldama negatiivset mõju n.ö. tööpuudust eksportiva riigi majandusele
teravnesid vastuolud emamaa ja kolonistide vahel. · Sõja lõppedes ei viidud Briti vägesid Ameerikast ära, vaid u 10 000 sõdurit majutati elanikkonna juurde. 1765.a parlamendi aktiga kehtestati majutamise ja ülalpidamise kohustus. · Inglased keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid. · 7-aastane sõda oli põhjustanud Inglismaale suuri kulutusi: kolooniate kaitsekulutused olid neljakordistunud ja Inglismaa riigivõlg kahekordistunud. Nende arvates pidid asumaas osalema kulude katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest.Keelu täitmist hakati rangelt kontrollima. Vastupanu koondus Bostonisse Massachusettsis. Kolooniad leidsid, et pole õigust maksustada, sest neil pole parlamendis esindust. 2 · 1765
ligi veerand tudengitest, umbes kümnendik õpib teeninduse, humanitaaria ja sotsiaalia alasid. Inseneriteadused hõlmavad kuuendiku, loodus- ja keskkonnateadusi õpib 6% tudengitest. Magistriõppe tasemel suureneb loodusteadustes ja inseneriteadustes õppijate osakaal, kasvanud on huvi ka õpetajakoolituse ja tervise erialade vastu. Doktoritasemel on loodus- ja keskkonnateaduste õppijate osakaal magistritasemega võrreldes neljakordistunud. Ligi kahekordselt on suurenenud ka humanitaaria osakaal, insenerialade protsent on jäänud samaks, vähenenud on kõigi muude erialade osakaal. Tõhus on doktoriõpe olnud tervise erialadel, kus on saavutatud enam kui kaheksandik kõigist doktorikraadidest (Lauristin 2009: 24-25). Kas neile kõigile on tagatud vastav töö ja palk? Selles ei saa kindel olla, sest isegi minu tuttavad on teatud töökohtadest ilma
Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid. Viimase kümne aastaga on Eestis neljakordistunud nende muulaste arv, kes oskavad vabalt eesti keelt. Ärme alahinda seda protsessi. Venekeelsete noorte enamus vastab veendunult, kui endastmõistetav ja hädavajalik on osata Eestis eesti keelt. Eestikeelsetesse lasteaedadesse on nii suur tung, et üks Rootsist Eestisse kolinud pere oli sunnitud lasteaeda vahetama, sest muukeelsed lapsed olid eestikeelses rühmas liiga suures ülekaalus ja lapsed kippusid omavahel rääkima vene-eesti segakeeles, mitte selges eesti keeles.
Võite kasutada rahvastiku andemete kogumiseks ÜRO rahvastiku kodulehte http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.htm http://esa.un.org/unpd/wpp/Excel-Data/population.htm Andmeid saab ka: http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php a) Analüüsige, kuidas on rahvaarv vaadeldaval perioodil muutunud. Rahvaarv on perioodil 1950 -2012 pidevalt kasvanud. Pideva kasvu tulemusel on rahvaarv peaaegu neljakordistunud. b) Kuidas on muutunud kasvutempo (growth rate) 19502012? Bangladeshi rahvastiku kasvutempo on alates 1950. aastast kõikunud kahe protsendi ümber , kuid viimasel ajal on see hakanud langema. Aastaks 2012 oli see langenud 1,6 protsendile. c) Kuidas muutub see prognoosi järgi tulevikus käesolevast aastast aastani 2025? Aastal 2013 on Bangladeshi rahvastiku kasvutempo 1,6%, kuid prognooside järgi on see aastaks 2025 langenud 1,4 protsendile. 4
6 2. SUUR MURRANG Stalini võimule saamisega kaasnesid suured muudatused. Pärast nepist loobumist 1928. a. pandi rõhk industrialiseerimisele. Kasutusele võeti viisaastaku plaan (1928-1932). Plaani eesmärgid olid aga utoopilised: näiteks kolmekordistatud tööstusinvesteeringud, kahekordistunud kivisöe- ja terasetoodang ning neljakordistunud malmitoodang. Nõukogude propaganda pani rahvale pähe kujutelma, et ränk töö ja ohvrimeelsus saavad tulevikus tasutud. Viisaastaku lõppedes polnud aga tulemused päris need ning kuulutati välja uus viisaastak. Viisaastaku põhialuseks oli kollektiviseerimine, millega algaski suur murrang. 1929. aastal algas suurem kolhooside propageerimine. Uuringud olid juba varem näidanud, et kolhoosid on palju tulusamad kui üksiktalud. Kuna suur osa talurahvast kartis traditsioonilisi
Bear Stearns'i ja Lehman Brothersi kokkukukkumisel külmus maailma krediiditurg, mille tõttu ei saanud Islandi pangad toita oma laenuhulka ning ei suutnud enam täita oma hoiuste kohustusi. 2006 aastaks oli Islandi majapidamised võlgades, mis moodustasid 213% puhtast sissetulekust ning vähem kui 30 sendised laenud olid tagatud hoiustega. Kõigega kaasnes ka inflatsioonimäära tohutu tõus. Graafikult on näha, et 2009 aastaks oli inflatsioonimäär peaaegu neljakordistunud võrreldes 2005 aastaga. 10 9 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17 10 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17-18 15
annaabi.ee 
