Saksa renessansskunst · Oluline graafika · Trükikunsti leiutajad · MARTIN SCHONGAUER arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks · Gravüürid: o Puugravüür puuklotsi sisse lõigatud kujundid o Vasegravüür vask ei säili nii kaua · MATTHIAS GRÜNEWALD o ISENHEIMI TIIBALTAR - peateos Colmari muuseumis "KRISTUSE ÜLESTÕUSMINE" "KRISTUS RISTIL" · leinavad Maarja, apostel Johannes ja Maarja Magdaleena põlvitab, paremal seisab Ristija Johannes · Kõige kuulsam ALBRECHT DÜRER:
põhjustatud probleemidega ajalehele La Caricature, asus Daumier kaastööd tegema Le Charivari'le, mille omanik oli samuti Charles Philipon. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult Võimu esindajad parlamendisaadikud, kohtunikud ja teiste kujutised on süngelt sarkastilised Karikatuursed on ka tema skulptuurportreed Transonain'i tänav 15. aprill 1834 Gravüürid sarjast Seadus ja õigus Vasakul Pesunaine, paremal Ülestõusnud Maalijana on Daumier üks esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva Ta kujutab neid tõsiselt ja lugupidamisega Teda tunti eluajal peamiselt graafikuna Tema peaaegu monokroomsed ja monumentaalselt mõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem Crispin ja Scapin (Teos kujutab tegelasi prantsuse kirjaniku Moliére'i näidenditest) Karikatuurseid portreebüste Prantsusmaa
kannatlikkus ja käsitööoskus. Sellised ideed olid Saksamaal ennekuulmatud. Dürerit innustas kunstniku kõrge positsioon Itaalias ning ta oli täis otsustavust muuta seda ka põhja pool. Tuntuks on saanud tema lause: "Siin (Itaalias) olen ma härrasmees, kodus olen ma parasiit." Saksamaale naasnud, asus Dürer innukalt õppima geomeetriat ja matemaatikat. Rohkem viibiski ta õpetlaste kui oma ametivendade, kunstnike seltskonnas. Albrecht Dürer oli graafik. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Pärast Itaalia-reisi rajas kunstnik 1495. aastal Nürnbergi oma töökoja, mis üsna varsti tõi materiaalset edu. Tööjaotus ettevõttes oli järgmine: vasegravüürid
Põletati raamatuid, vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu heakskiitu. Kirjandusse aga ilmus uus zanr satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan, mis kirjeldab ühe hiina perekonna tõusu ja langust. Teatrikunstis prevaleeris kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid, loodi esimesed värvilised gravüürid. Edusamme tegi keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud teaduse arengut, ilmus ainult üksikuid teaduslikke traktaate. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil hakati levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong'i häiris Euroopa kaupade ja kommete sissetung, mistõttu käskis sulgeda sadamad väliskaubandusele
paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandid ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega. Pärandi saatus otsustati saadik Kaarel Robert Pusta eestvõttel. Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis Eesti Komitee haldamisel. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu
kirjanduselu üle, 1663. aastal keelustas teose ,, Mingi dünastia ajalugu". Keisri pojapoeg Qianlong kehtestas kirjanduse inkvisitsiooni, kus tuleriidal põletati umbes 14 000 raamatut. Teatrikunstis valitses Lõuna-Hiinast alguse saanud kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis olid populaarsed heledatoonilised maastikumaalid, levis ka kirjandusega seotud zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uusi edusamme keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks.Mööbli kaunistamisel kasutati rohkesti punast lakki. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ja Euroopa
suletud-avatud alade vaheldumise, ilmekad puudegrupid ning ruumilised avad. Erikujulise istutusviisiga puudegrupid (pügatud seinad, arkaadid, ringid vms) on säilinud. Arhitektuursed väikevormid (paviljon, obelisk, skulptuur, sild vms) on säilinud. Väärtuslik puistu ja allee(d) on säilinud. 5. Seos ajaloosündmuste, kultuuriloo ja silmapaistvate isikutega Seosed oluliste ajalooliste sündmustega, legendidega, tuntud kunstiteoste (gravüürid, maalid, vms), kirjandusteoste, omanike ja külastajatega. Meil on kohustus säilitada neid tulevaste põlvede ees, sest need on ajaloolise väärtusega. Korduvaid mälestisi ei ole olemas, ka tüüpprojekti või –vormi järgi valminud objekti muudab kordumatuks tema päritolu ning ümbritsev keskkond.
Bruegheli tööd jätavad alati midagi soovida, kui hakkata võrdlema neid Düreri omadega. Nendes ei ole nii palju vormi, sügavust või varju kui Düreril. Muidugi ei õpinud Brueghel nii kaua kui Dürer itaalias ja üle Euroopa. Tema graafika töödes on samuti tunda nii palju sellist põhja euroopa graafika stiili. Dürer üritas itaaliat tuua põhja euroopasse, kuid Brueghel tegi seda mida ta oli kodus õppinud. Ma ei tea kas Brueghel kasutas teisi inimesi, kes teeksid tema gravüürid valmis. Kuid Dürer esialgselt kasutas ja hiljem õppis ise kasutama gravüürimis vahendeid. ,,Rüütel, surm ja saatan" Dürer Düreril trükkised on inim anatoomia poolest palju korrektsemad ka, kui Bruegheli omad. Kuid see on ilmselge, kuna Dürer õpis itaalia meistrite käest inim anatoomiat. Bruegheli töödes tegelased sarnanevad nii palju tänapäevaste karikatuuridega.
Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) Albrecht Dürer oli saksa maalikunstnik ja graafik, mitmekülgne kunstnik ja teadlane, renessansskunsti suurmeister. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta oli graafikatehnika võimaluste avardaja ja nende virtuooslik kasutaja. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Düreri maaliloomingust on eriti tuntud portreed. Ta pidas kunsti võluks fantaasiaküllust, inimtüüpide valikut ja tunnete ustavust.
aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige). Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 2005. aasta aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist üle Eesti Kunstimuuseumile. Viimas e d aas tad pariis is 1944
Impressionism Kunstikeskuseks oli Pariis. Ajendiks kunstivoolu tekkimiseks oli 1839. aastal fotograafia leiutamine ja Jaapani gravüürid. Nt. Claude Monet ,,Tõusev päike" Tegu oli esimeste kunstnikega, kes läksid õue maalima. Välditi musta värvi ja piirjooni. Impressioniste ei võetud algselt omaks, esimene näitus 1874. aastal kui Claude Monet tuli välja tööga ,,Impressioon.Päikese tõus". Tunnused: · Maaliti vabas õhus · Heledad, puhtad värvid · Vaba kompositsioon · Elurõõmsad, päikesesküllased tööd · Puudub kindel kontuur · Maaliti väikeste komataoliste pintslitõmmetega
20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur. Kadrioru lossi lasi ehitada Vene tsaar Peeter I. Eesti uhkeima lossi- ja pargiansambli kavandas 1718. aastal Itaalia arhitekt Niccoló Michetti. Loss on ehitatud barokkstiilis ja laemaaliga peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Näitus algas lossi peasaaliga, kus nägin Peeter I kamina kohal talal(kautzukil?) istumas, millel olid kujutatud erinevad gravüürid, käes oli tal pasun ja tammeoksad ,laes oli väike pilt viljavihuga, mis arvatavasti kujutab viljakust. Katariina kamina kohal olid tema nime initsiaalid ja väikesel pildil oli kujutatud roos. Mõlemal pool väikest pilti olid kahepealised lohed kolme krooniga(meenutasid luikesi) ning skuptuuride kohal tsaari kroonid.Lae keskele on maalitud kreeka mütoloogiast Akaitoni ja Artemise lugu, mille kohaselt jumalanna Artemis suples nümfidega ja ta muudeti seetõttu hirveks, hiljem
1743-1745 maalis Hogarth 6 maali mille nimeks pani ta Marriage à-la-mode, mis kujutas 18saj kõrgklassi naljakates olukordades.Sellega mõnitas ta 18 saj ühiskonda mis oli kihistunud jõukuse järgi.Nägu ka teose pealkiri ütleb abielus rahaga. Pärast perioodi kus ta maalis rikkaid ja kuulsaid hakkas ta 1751a tegema igapäeva elu kajastavaid gravüüre.Nägu näiteks Beer Street, Gin Lane ja Four Stages of Cruelty mis aga said väga populaarseks. 1762 avaldas ta sõjavastased gravüürid The Times.See töö ärritas paljusid sõjaväelasi ja poliitikuid.Üks tuntumaid poliitikuid,Jhon Wilkes avaldas tema kohta kritiseeriva artikli.Peale seda jäi ta raskesti haigeks 1763 juulis oli tal atakk ning tema viimaseks teoseks jäi Tailpiece: The Bathos (1764).Ta suri 25-ndal oktoobril 1764 aastal. Frans Hals Hals sündis Antwerpis.Tema vanemad olid flaamid kes kolisid Hollandisse peale seda kui 1585 hispaanlased linna ära vallutasid.
VIII. Nimeta juugendistiili kujutava- ja tarbekunsti iseloomulikumad tunnused ja kolm tuntumat kunstnikku( inglane, belglane, sakslane). Lähtub väänlevast, põimuvast ornamendist. Väga dekoratiivne, puudub ruumilisus. Iseloomulik pikaks venitatud figuur. Populaarne sisekujunduses, arhitektuuris kui kujutavas kunstis, kasutatakse süntetismi( maalipind on detailides eraldatud joonega). 1) AUBREY BEARDSLAY- Tunnustatud raamatu- ja ajakirjaillustraator. Dekoratiivsed gravüürid, omanäolised Jaapanlikult mõjuvad vabagraafika tööd. TÖÖD_ SALOME RISTIJA JOHANNESE PEAGA. 2) GUSTAV KLIMT- Peene mustriga täidetud pinnad, pikaks venitatud figuur ja reaalsetena mõjuvad käed ning näod. TÖÖD_SUUDLUS, JUDITH 3) HECTOR GUIMARD (1867-1942)- Kasutab kaasaegseid materjale(malm), väänlevat ja põimuvat ornamenti. TÖÖD_ On kujundanud Pariisi metrojaamade sissepääsud( 1899-1904) IX. Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi
Sellised ideed olid Saksamaal ennekuulmatud. Dürerit innustas kunstniku kõrge positsioon Itaalias ning ta oli täis otsustavust muuta seda ka põhja pool. Tuntuks on saanud tema lause: "Siin (Itaalias) olen ma härrasmees, kodus olen ma parasiit." Saksamaale naasnud, asus Dürer innukalt õppima geomeetriat ja matemaatikat. Rohkem viibiski ta õpetlaste kui oma ametivendade, kunstnike seltskonnas. Albrecht Dürer oli graafik. Tema gravüürid tunnistavad tehnika täiuslikku valdamist ja muljetavaldavat kvaliteeti. Dürer lõi sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni. Puugravüürisari "Apokalüpsis" ja vasegravüürisari "Suur passioon" väljendavad reformatsioonivaimustust ja võitluspaatost. Pärast Itaalia-reisi rajas kunstnik 1495. aastal Nürnbergi oma töökoja, mis üsna varsti tõi materiaalset edu
aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama. • Wiiralt kasutas Viinis võimalust oma tööde trükkimiseks Lauterbachi trükikojas. • Tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi. • 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. • Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy PÄRAND • Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega. • Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis Eesti Komitee haldamisel. • 2005. aasta aprillis andis Eesti „Eesti neiu“ Komitee Stockholmis olulisima osa • Eduard Wiiralti loomingupärand on LOOMING
Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu". Teatrikunstis prevaleeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu koolkonna muusikaline draama mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid: populaarsed olid heleda värvigammaga maastikumaalid, levinud olid kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uus edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.- 17. sajandil katsetama kolme- ja viievärvilisi. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi, jõukad inimesed katsid ruumide seinu siidist pannoodega. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud 16.- 18. sajandil teaduse arengut, ajalugu ja kirjandusteadus olid lausa põlu all
Puhas nitrotselluloos ei anna veekindlat kilet, kuid puuduse saab likvideerida, kombineerides nitrotselluloosi teiste sideainetega. Väga tuleohtlik. Värvide ja lakkide ajalugu Riia Laki- ja Värvitehase toodang on tuntud juba ammu. Ettevõte rajati 19. sajandi lõpus. Rohkem kui sada aastat tagasi ehitati Daugava jõe vasakule kaldale Vene aniliinvärvide vabrik Leopold Kassel & Co. Täna meenutavad seda ajalugu ainult vanad gravüürid. Põhitoodanguks olid algul just aniliinvärvid. Hiljem laienes sortiment tunduvalt. 1937. aastal ostis vabriku Riia ettevõtja Martinš Kalninš. Nii sai loodud Martinš Kalninši Keemiavabrik. Tollal toodeti kuiv- ja õlivärve, mineraalpigmente, antiseptikuid puidutöötlemiseks ja koguni pesupulbrit. 1960-ndatel viidi tehas üle Keemiatööstusministeeriumi alla ning sellele anti nimeks "Riia Laki- ja Värvitehas"
Ta pidi nagu Leonardo da Vincigi kaunistama Palazzo Vecchio saali seina freskoga. Michelangelo valis teemaks episoodi Casina lahingust: jões suplevatele sõduritele tungivad kallale vaenlased. Michelangelo tegi eskiisid, maalis kartongi kaheksateistkümne liikuva figuuriga, kes häiret kuuldes veest välja tormavad, aga ei jõudnud maali seinale kanda, sest sai kutse tulla Rooma paavsti teenistusse. Tänaseni on säilinud vaid koopiad ja gravüürid, mille järgi saab lõpetamata teosest või õigemini selle fragmentidest mingisugusegi ettekujutuse. Michelangelo sai ülesande kaunistada Sixtuse kabel suure laemaaliga. Vastu tahtmist alustas kunstnik 1508. aastal tööd, mis kujunes ta elu kõige suuremaks täielikult lõpetatud teoseks ja valmis 1512. aastal. Esialgne plaan nägi ette maalida lakke lõnettidele vaid kaksteist apostlit ning mingid
ka üks põgenenud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter-nad kõik on vaesed, sest muidu nad siin ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauqer´ majja kokku viinud. Realistlikule romaanile tunnuslikult käsitletakse teoses nii pansioni sisemist kui välimist ilu ja majas asuvate esemete põhjalikku ekspositsiooni. Juba tegevuspaikade välimus ise peab lugejas vastumeelsust esile kutsuma: määrdunud ja veiniplekilised siidrätikud, vastikud gravüürid, roheline ahi, seinalambid, millel tolm seguneb õliga, mööbel mis on: pragunenud, praakunud, logisev, puretud, käsitu, jalutu, vigane, hingevaakuv. Väljanäitust laiendab värvikas pilt pansionäridest: mehed kandsid kuubi, mille värv on muutunud kahtlaseks. Kulunud pesu, riideid, mis olid viimasel äärel. Naistel olid kleidid, mis olid pleekinud. Olenevalt east on pansionärid kas ajutiselt või igaveseks sellesse vaesesse Ladina kvartalisse surtud.
NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. Koha tekkimisega, kohanime päritoluga seotud muistendid. 4) 19
Gainsborough, J. Romney jt. lõid teoseid, mille kuulsusele kodumaal kaasnes ka tunnustus võõrsil. Erinevalt sel ajal Lääne-Euroopa kunstis juhtivast riigist, s. o. Prantsusmaast, kus kunstnikele jagasid tellimusi peamiselt kuningakoda ja kirik, kujunes Inglismaal kunstnikele ülesannete andjaks jõukas aadel ja varakas kodanlus, kes oli innukas kunstiharrastaja ja koguja. Eriti hinnatud oli nende hulgas portreemaal, kuid kõrvale ei jäänud ka muud zanrid. Suure populaarsuse võitsid gravüürid kodu- ja võõramaiste kunstiteoste vahendajatena. Täiesti 9 langes tellijana ära kirik, sest reformeeritud anglikaani kirik nõudis lihtsust ja võitles kirikuhoonete toreduse vastu. Selle tõttu on inglise kunst demokraatlikuma põhikoega. Väga oluliseks kunsti edendamisel oli kunstielu organiseerimine. 1754. a. asutati Society of the Encouragement of Arts, Manufactures and Commerce
sellest maailst tehtud gravüür, mille kompositsiooni on veidi muudetud. See üldistab venemaa võitu ja pilkab kaotajaks jäänud Rootsit. Kadrioru plafoonide eeskujuks olid gravüürid kevadet ja suve sümboliseerivatest prantsuse gobeläänidsest. Plafoone on neli, igal ühel ladinakeelne sentents. Peeter I
6. Mäng munkadeaegsete hoonetega Kui nüüd lähtuda sellest, et pargiesise platsi loodenurgast leitud müürid kuuluvad Goeteerise pildi kõrge korstnaga varemetele ehk Kolga tornile, siis nüüd fotot vaadates tuleks mõttes peahoone eest ära kustutada ja tornelamu varemed kujutleda tahaplaanile paremasse serva. See küll fotol näeks välja hoopis teistes proportsioonides ja suurema vahekaugusega kui Goeteerise pildil, kuid arvestama peab, et tolleaegsed gravüürid olid eelkõige skeemid, kus perspektiivi anti edasi väga kohmakalt ja eelkõige oli tähtis kõikide asjassepuutuvate objektide äranäitamine. 17 Kuid olgu võlvkäigu puhul tegu värava või keldriga, kahtlustan ikkagi seda, et danskeriga maja on ümber ehitatud praeguseks teenijatemajaks. Esimese põhjendusena tsiteerin Raul Vaiksoo 1999. a. projekti: "Ootamatud on teenijatemaja ja
Coleridge, keda peetakse üheks romantismi teoreetikuks, tõi luulesse refrääni, rõhutas selle tähtsust. Kerge hooletus on omane romantikutele. Kunstide ja zanride põimumise idee - nt Goethe, kui ta kirjutab vastavates küsimustes, siis ta kasutab üldsõna kunst. Oli autoreid, kes olid andekaid mitmes vallas - Hoffmann - esimene romantiline ooper, samas ka andeks kuntsnik. Inglane Blake, kes püüdiski luua ühtset visiooni, koos oma naisega moodustasid kogusid - gravüürid tehti vaseplaadile ja tekst kirjutati juurde, tekst oli illumineeritud, st seda, et pealkirjad ja tekstide esitähed joonistati kunstiliselt välja. Blake oli ka muusik, temalt on pärit ka viise. Romantikud pidasid oluliseks, et kunstnik arvestav kõikide kunstialadega. Hoffmannil on kogu aeg muusika loomingus. Kunstide põimumine oluline ja jääb selliseks 18. sajandi (või 19. saj?) jooksul. Impressionstilik ühissuund on vägagi tajutav, nt "Fauni pärastlõuna", mis on kirjanduslik
Lk. 77 Pandemoonium -- põrgu valitsuspalce, kõigi deemonit asupaik XVII sajandi inglise kirjaniku J. Miltoni poeemi «Kaotatud paradiis». 2 9 6 Lk. 78 «... küllap see on mõni sikk.» -- Ebausu järgi esines saa tan nõiasabateil siku kujul. Lk. 79 ... Michelangelo juurest Callof juurde laskunud. -- Michelangelo (1475--1564) -- itaalia renessansi kujur, lõi võim said monumentaalseid skulptuure; Callot, Jacques prantsuse XVII sajandi kunstnik, grotesksete gravüürid meister. Lk. 80 Benserade, Isaac (1613--1691) -- Louis XIV õuelaulik Stradivarius, õieti Stradivari, Antonio (1644--1737) itaalia kuulsaim viiulimeister. Lk. 82 Aisopos (VI s. e. m. a.) -- Früügia (Väike-Aasia riik antiikajal) päritoluga kreeka valmikirjanik. Mercurius -- kaubanduse-, pettuse- ning vargusejumal rooma mütoloogias. Lk. 83 Selle santkonna ümarlaua keskel valitses Clopin Trouille-fou selle nõukogu doodzina, selle peerkonna kuningana, selle konklaavi paavstina..