II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam harjunud okastraati vedama. Lõpuks saavad nad valmis ning liiguvad edasi. Paul lohutab ühte nekrutit, kes on väga hirmul. Noortel kogenematutel meestel on hirm nahas, aga Paulil ja tema seltskonnal, ei ole häda midagi. Kuskil sai keegi suure tabamuse ning hobuste metsik kisa ajab talupoeg Deteringi närvi, ta tahab lausa ise neile hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. III
kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunudplahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam harjunud okastraati vedama. Lõpuks saavad nad valmis ning liiguvad edasi. Paul lohutab ühte nekrutit, kes on väga hirmul. Noortel kogenematutel meestel on hirm nahas, aga Paulil ja tema seltskonnal, ei ole häda midagi. Kuskil sai keegi suure tabamuse ning hobuste metsik kisa ajab talupoeg Deteringi närvi, ta tahab lausa ise neile hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised. III. Taas eesliinil, kardetavad elajad. Minnakse uuesti eesliinile
ka sai need lõpuks. Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud plahvatustega nende ümber. Mehed räägivad omavahel, kui tähtis on sõduri jaoks maa. Nad liiguvad puruks lastud vankritest mööda, hiilivad vaikselt, et kaevikuid ehitada. Paul saab natuke vigastada, kuna pole enam harjunud okastraati vedama. Lõpuks saavad nad valmis ning liiguvad edasi. Paul lohutab ühte nekrutit, kes on väga hirmul. Noortel kogenematutel meestel on hirm nahas, aga Paulil ja tema seltskonnal, ei ole häda midagi. Kuskil sai keegi suure tabamuse ning hobuste metsik kisa ajab talupoeg Deteringi närvi, ta tahab lausa ise neile hobustele lõpu peale teha, lõpuks tehakse see siiski tema eest. Neid rünnatakse gaasiga, kõik paluvad enda mõtetes, et gaasimask ometi peaks, et see poleks vigastatud, mehed on närvilised.
otsest sõda polnud samas 200 aastat inimkaotused seoses sõjaga ei jää siiski olemata impeeriumi laiendamine nõuab sõdureid selleks hetkeks kui kohustus rakendatakse, on venemaa veelgi laienenud asehalduskorra tühstamise "hind" aadlikud pahased: tööjõud läheb kaotsi 1797 esimene nekrutivõtt nekrut tähendab sõdurit vähemalt 100 000 eestist pärit sõdurit võetakse vene armeesse neid valiti liisu tõmbamise asemel, läbi loosi 2 nekrutit 500 mehe peale "püügipäev" (fangtag) salaja valmistati ette päev, kus hakatakse inimesi sinna võtma, et ettenähtud arv täis saadaks, jahiti sobivas vanuses inimesi, üldiselt püüti suunata selliseid inimesi, kes olid kohaliku rahvale tüliks või koormaks sõjaväes oli kvantiteet üle kvaliteedi, tähtsam oli armee suurus "parem 9 sõrmega isa leivatükki süüa, kui 10 sõrmega kroonukuube kanda"
Viiendas peatükis läksid Tjaden ja Kropp kartsa ülemuste solvamise eest. Paul ja Kat lähevad hanevargile. Pauli ründab dogi, kuid mees saab ta eest minema ning lähevad koos Katiga tagasi majja, kus nad ööbivad. Sel õhtul said mehed oma kõhu korralikult täis. Kuuendas peatükis hakkavad mehed oma kaevikus rotijahti pidama. Põrandale pandi leivapuru ning kui rotid seda sööma tuli, virutati kohe labidaga. Järgmisel päeval läksid kolm nekrutit hulluks. Üks saadi kätte, peksti läbi ning seoti kinni, kuid teised kaks jooksid minema. Paul hakkas neile järgi jooksma, kuid kaeviku ava varises kokku ning kõik jäid kaeviku sisse kinni. Mõni hetk hiljem kaevati uks lahti. Varingu põhjuseks oli pommitamine. Algas sõjategevus. Prantslased tungisid peale, kuid sakslased tõrjusid nad kohe tagasi ning tegib vastupealetungi. Prantslastelt varastati toitu, granaadi vaskrõngaid ja langevarje, mis saadeti koju.
roomasid eemale nii hästi kui see kellelgi õnnestus. Järgmine granaat plahvatas juba nende vahel. Paar meest karjusid ja silmapiirile jõudsid rohelised raketid. Keset tulemöllu roomas hirmunud nekrut Kati ja Pauli vahele. Ta oli pea käte vahele peitnud ja ta kiiver oli maha kukkunud. Nekrut polnud nõus kiivrit tagasi pähe panema, selle asemel puges ta peaga Pauli hõlmade vahele. Ta värises. Lõpuks möll vaibus, tulelöök vuhises nendest mööda. Paul raputas nekrutit õlast, mille peale too vaatas segase pilguga ringi. 9 Korraga läks ta näost tulipunaseks ja ta ilmes oli ujedust. Paul taipas kohe, et tegu on kahuripalavikuga. Eemal said paar kolonni täistabamuse ja hobused said haavata. Nad hakkasid peale seda „kodu“ poole liikuma ning jõudsid sõdurite kalmistule. Algas uuesti varjumine. Lendasid raketid ja mürsud plahvatasid, taevast sadas
Mehed lõikasid leiva küljest näritud osad ära ning panid keset varjendi põrandat ja jäid ootama. Kui rotid sööma kogunesid löödi nad labidatega maha. Pommid maanduvad varjendi lähedusse. Paar teist varjendit on pihta saanud ning sealset toitu taheti tervesse varjendisse vedada. Paraku on sõjategevus nii intensiivne, et see esimeste katsetega ei õnnestu. Üks noortest sõduritest hullus ning tema rahustamiseks tuli ta läbi peksta. Selle peale ehmuvad veel kaks nekrutit ja jooksevad välja. Paul läheb neid kinni püüdma. Samal ajal toimub plahvatus ning kaevikusein on kaetud mulla, liharibade ja riideräbalatega. Paul jookseb varjendisse tagasi. Hullunud sõdur seotakse kinni. Mõne aja pärast läheneb lahingtegevus. Prantslased suunduvad varjendi poole. Sõdurid suudavad nad taganema sundida. Vastaste varjenditest haarati kaasa konserve. Öösel valvepostil olles mõtles Bäumer:"Ja isegi siis, kui meile tagastataks me
Kartuli kasutuselevõtt, suur linakasvatusbuum (lina kallim, kui teravili, andis kiiremini võimaluse osta omale talu päriseks), viinapõletus, nuumhärjad, meriinolambad. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Esimeste talurahvaseadustega hakkas tekkima kohalik omavalitsus - vallakogukond, loodi vallakohtud. Ülesanneteks lahendada talupoegade omavahelisi tülisid, nõuda võlgu, valve avaliku korra järele, hallata vallalaekaid ja magasiaitu. Samuti hoolitseda vaeste eest ja nekrutit varustada. Ühisvastutus - teede ja magasiaida korrashoid, koolide ehitamine jms tööd vallas. Talurahva koormised: Mõisa - teotöö ja raharent Riiklikud - pearaha ja nekrutiandmine Kogukondlikud - teede ja magasiaida korrastamine, koolide ehitamine jms tööd vallas. 8. Vaimuelu Eestis XIX.saj I poolel Haridus: Sisse seati 4-astmeline ühtluskool: 1) Vallakool maal, elementaarkool linnas 2) kihelkonnakool maal, kreiskool linnas 3) gümnaasium 4) ülikool
Mardefeldi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 000 meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8000 Rootsi nekrutit. Poolas aga keeldus Sandomierzi konföderatsioon, mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees Adam Sieniawski, August II tagandamist ja Stanislaw Leszczyski troonile tõusmist tunnustamast. Peeter I pani Poolale ette uusi troonikandidaate ja ka Leszczyski püüdis oma vastaseid enda poole võita. See nurjus, põhjuseks prebendide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli aga väike, kuigi nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist
Üle saja ohvitseri (sealhulgas Poola magnaate) langes vangi. Pärast seda võitu tegid nõuandjad August II-le ettepaneku rahuleping annulleerida ning Venemaa poolel edasi võidelda. August aga keeldus ja naasis Saksimaale. 19. detsembril ratifitseeris ta Altranstädti rahulepingu. Kui Karl septembris 1707 maalt ida suunas lahkus, oli ta oma armee kasvatanud 34 tuhande meheni ning varustanud selle uue rõivastuse ja relvastusega. Poolas ühines temaga 8 tuhat Rootsi nekrutit. Poolas aga keeldus Sandomierzi konföderatsioon, mida juhtis Poola rikkaim mees ja vürst Lubomirski väimees Adam Sieniawski, August II tagandamist ja Stanislaw Leszczyski troonile tõusmist tunnustamast. Peeter I pani Poolale ette uusi troonikandidaate ja ka Leszczyski püüdis oma vastaseid enda poole võita. See aga nurjus, põhjuseks prebendide ja ametikohtade jaotamise küsimus. Konföderatsiooni sõjaline jõud oli aga väike, kuigi nad suutsid segada Rootsi vägede varustamist.
aitas. Kuid ta on väga kõvasti viga saanud ja ei jää muud üle, kui ta maha lasta, pole mõtet kanderaami tuua, ta sureks niikuinii kuid piineldes. Sajab vihma..8 haavatut, 5 surnut maetud, minnakse tagasi autodejuurde. Kuulevad uut plahvatust, ent midagi ei juhtu ja nad magavad edasi. 5.ptk. Paul ja teised on tagasi laagris, tapavad putukaid ja täid oma kehal. Tjaden on meisterdanud panni, kuhu visates nad kiiremini surevad. Ka Himmelstoss oli seal, ta olla kodukasarmus paari nekrutit liiga kiusanud, teadmata, et üks neist oli maakonnaülema poeg ja see muutis paljugi. Müller uurib, mida teised teeksid, kui oleks jälle rahuaeg. Kropp jooks end täis, Kat ütleb, et nad läheks kõik koju ja näitab teistele oma naise pilti, Haie ütleb, et ta leiaks ilusa tüdrukuja veedaks nädala temaga voodis. (.kui sõda oleks läbi..."ma napsaks endale kohe ühe prõnnaka litsaka, säärase priske köögitädi, tead, kellel on midagi küljes,
Mõningad riiklikud asutused jäid püsima. Paul I nõudis Balti rüütelkondadelt nekrutikohustusega leppimist, 1797 kehtestati nekrutikohustus. Venemaal nekrutikohustus oli sisse seatud 1705, teenimise aeg 25 aastat. Napoleoni sõdade ajajärk, revolutsioonid olid kaasa toonud uue fenomeni, massiarmeede rakendamise. Balti aadel oli nekrutikohustuse vastu, kuna pidi ära andma töökäsi mõisatest. Iga 500 meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12. Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19.saj alguses talurahvaseaduste vastuvõtmise järel, vallakohtute loomise järel otsustasid nemad, kes nekrutiks lähevad. Üsna levinud oli, et nekrutiks saadeti inimesi karistusena. Kasutati ka liisutõmbamist, kes läheb, kes mitte. Nekrutisse võetutest tuli tagasi mitte üle
annaabi.ee 
