rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksandria Katariina. Legendi kohaselt võitnud see noor, ilus ja tark neiu avalikus vaidluses 50 paganlikku filosoofi ja pööranud nad tagatipuks ristiuskugi. Sellise häbematuse eest ootas teda märtrisurm. Algul püüti tütarlast rattale tõmmata, aga kuna see nurjus taevavägede vahelesegamise tõttu, siis raiuti tal pea maha
rohekad ja teised analoogsed toonid. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju: punane- meelelisus, kollane- puhtus, sinine- jahedus, valge- miski, mida meeltega tajuda ei saa. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Eriti naise seksuaalsus. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas idealiseeritud neitsilikku ilu. Teiselt poolt kujutati naist saatanlikuna (femme- fatale) õelad, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kütkesse. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli naisvampiir. ,,Suudlus" 19071908, Gustav Klimt 14.07 1862-6.02 1918 Austria ,,Medea" 1898, Alphonse Mucha 24.07 1860-14.07 1939 Tsehhi ,,Rousse" 1889, Henri de Toulouse-Lautrec 24.11 1864-9
Kristlus: Püha Ursula järgi nimetatakse ursuliinideks nunnasid, kes tegelevad peamiselt tütarlaste õpetamisega. Püha Ursulast sai õpetajate kaitsepühak. Püha Ursula oli ristlasest neiu, kes soostus abielluma paganast kuningapojaga vaid tingimusel, et ta saab endaga kaasa võtta üksteist neitsilikku õuedaami ja igaüht neist teenib tuhat neitsit. Püha Anna oli pärimuse järgi Neitsi Maarja ema ja Kristuse vanaema. Mõlemad, nii Anna kui tema abikaasa Joakim, pärinesid kuningas Taaveti soost. Neil polnud lapsi. Anna palvete peale ilmutas end ingel Gaabriel, kes lubas, et eakas Anna toob ilmale tüdruku. Anna rõõmustas ja tõotas lapse Jumalale pühendada. Nii sündiski: vanas eas sünnitas Anna Neitsi Maarja. Teine legend kõneleb Annast kui Naatsaretis sündinud rändkarjakasvataja
Ta tööd põhinesid antiik mütoloogial. Ta kujutas iidseid jumalaid alati mingis tegevuses, pööraste soengute ja iga pisidetailiga. Ta anne avastati kui Bernini oli alles 7. aastane, kui kais isaga Roomas tööasjus kaasas. Algselt töötas ta koos isaga, kuid siis hakkas kardinal Scipione Borghese talle tööde ülesandeid andma 3 Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/bernini/tekst.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon_ja_Daphne_(Bernini) http://et.wikipedia.org/wiki/Gian_Lorenzo_Bernini http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Bernini/index.html
Daphne jooksis hirmunult edasi. Kui neiu tundis oma kaelal tagaajaja hingeõhku, hüüdis ta appi oma isa, jõejumalat Peneiost. Kohe valdas Daphnet kangestav tuimus: jalad juurdusid maasse, keha kattus koorega, juuksed said painduvateks oksadeks. Daphne oli muutunud loorberipuuks. Iseenda lohutuseks valis Apollon loorberi oma pühaks puuks. Diana rooma jahi-, kuu-, nõidusejumalanna. Kreeka usundis vastad Dianale Artemis. Artemis valitses ööd, võlutalitusi ning kaitses neitsilikku noorust. Ta oli Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jumalate hulhas oli ta parim kütt. Artemisele olid pühendatud kõik metsloomad, peamiselt kujutatakse Artemist lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse.
Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Artemis (Diana) oli jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Hoolitses noorloomade eest ja kaitses neitsilikku noorust. Hephaistos (Vulcanus) oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. 3 Kasutatud kirjandus Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood II"
· Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele. Sagedased elusolendid juugendornamentikas olid ka ussid,koerad, kalad. Suurimaks eelistuseks oli pikkade juustega naisefiguur. Pikkade juuste kultuses väljendus erootika. Erootika oli üks olulisemaid juugendi tunnusjooni. Juukseid ülistati ni maalis, kirjanduses kui ka muusikas. -femme-fleur (lil -naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu. -femme fatale (saatuslik naine)-erutav, veidi kõhn, mustasilmne ahvatlejanna. Juugendi (Art Nouveau) -aegne graafika Prantsusmaal Prantsusmaal oli levinud graafika-alaks plakatikunst. Plakatikunstil jaoks olid omaette galeriid ja kollektsionäärid ning plakati kunstiline tase oli kõrge. Ilmnes, et õnnestunud plakatid müüvad ideid ja elustiili rohkem kui konkreetset toodet. Plakatitel kasutati palju mees- ja naisakte, kuid seda erinevate nähtuste propageerimisel.
antiikaja vältel ihaldatud, samas ka halvustatud. Naistööliste vooruseks peeti usinust ja tagasihoidlikkust. Kirikuemad Kirikuemad olid naisaskeedid, kes asutasid Rooma, Petlemma ja Jeruusalemma kloostriühendusi. Naiskloostrid tekkisid varem kui meestekloostrid. Kloostri päevakavas oli palvetamine, pühakirjade uurimine, käsikirjade kopeerimine ja palju muid. Vallaline naine oli hilisantiigist alates sotsiaalselt tunnustatud isik.Elades vooruslikku ja neitsilikku elu, vabanes naine oma naiseksolemisest ja sai vaimult mehe sarnaseks. Usk andis naisele võimaluse oma riituste loomiseks ja alternatiivkultuuri arendamiseks. See oli "põgenemine" argipäevast pidupäeva. Naised võtsid innukalt osa hilisanteegi vaimsetest kõnelustest nii kristlikes kui ka paganlikes ringkondades. Naised valisid ristiusu kergemini kui mehed.
ära tuntav. Lilledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerivad tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalill põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol). Luik, paabulind, kiil ja pääsuke olid lemmiklinnud tänu oma kurvjatele kehadele, samas kui femme-fleur (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas kas idealiseeritud neitsilikku ilu või erutavat, veidi kõhna, mustasilmset ahvatlejannat, keda me kohtame korduvalt Aubrey Beardsley`, Jan Tooropi, Georges de Feure`i, Gustav Klimti ja teiste töödes. Pikkade juuste kultuses väljendus erootikagi. Juukseid ülistati nii maalis, kirjanduses kui ka muusikas. Sagedased elusolendid juugendornamentikas on ussid ja hurdad. Lillede ja lindude eelistustest selgub ka juugendi soositud värvigamma, milles olid eriti hinnas
Esimene peatus on Kihelkonna asulas. Meie huviobjektiks on siinne 14. sajandist pärit massiivne kellatorn, mis omal ajal ehitati kirikust lahku. Teravad tajud märkavad kohe erilise sagedusega tugevat ja harmoonilist energiat, mis on oma õrna embusse mässinud väikese lagendiku, kiriku, kellatorni ja kadakavälja. Ja kummaline küll, selle vaikuse energia tunne ei jäta meid edasise teekonna jooksul kordagi maha. Me sõidame Odalätsi pühade allikate juurde ja naudime nende neitsilikku looduslikku asetust. Vaatame ära Undva kotkapesa ning sõidame Kaali meteoriidikraatri suunas. Ei ühtki autot ega inimest, ainult tumepruun lammas sammumas majesteetliku rahuga mööda maantee kesktelge. Kaali kraater on monumentaalne. Räägitakse, et kui meteoriit 7500 aastat tagasi siia kukkus, jälgis selle lendu kogu Euroopa. Kukkudes moodustus ümar järv ning meteoriidi killud ümbritsesid teda kui planeedid päikest. Ka Saaremaa hilisemad maalinnad said selle astronoomia osadeks.
Joseph II [178090]. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikemaks. Tulles võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata, deklareerides kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistuse vabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Ülikooli professoritelt ei nõutud enam vannet kinnitamaks usku Maarja neitsilikku eostumisse. Protestandid said õiguse riiki elama asuda, lõpetati juutide kahekordne maksustamine ning kaotati keeld kristlaste ja juutide abielude sõlmimiseks. Kirik seoti senisest tugevamini riigivõimuga: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisri poolt heaks kiita. Umbes kolmandik kloostritest sekulariseeriti. Vähendati ka kirikupühade arvu. Nagu paljudes teisteski katoliku maades ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva hulgas poolehoidu.
pahandas, et seda inglit ei julgetud sõbraks võtta! Viimaks võttis Jaanus südame rindu. «Emmi!» See nimetus tegi endise rumaluse jälle heaks. «Emmi,» algas Jaanus tõusva julgusega, «Emmi, sa oled ju nii põhjatult muutunud, et ma sind peaaegu ei tundnudki . . . » Emiilia naeris. «Arvasid, et ma kasvada ei oskagi? Vaata, kui pikk ma olen.» Emiilia ajas enese sirgeks, nii et ta Jaanusele õlani ulatus. Tema silmad naersid vallatult, kuid tema joontest õhkus siiski nii palju neitsilikku puhtust ja tõsidust, et Jaanus jällegi peaaegu kõik vennalikud lapsepõlve-mälestused oleks unustanud. Kõik selle laps-neitsi küljes oli nii nõiduslik, ilus, nii meelt ja mõtteid vangistav, joobnustav, kuid siiski nii ilmsüüta lapselik! Ja need silmad, need suured, sügavad ning säravad silmad! -- Jaanus ei näinud üksvahe ülepea muud midagi kui neid silmi. «Sa oled tõesti kasvanudv -- suureks ja -- nägusaks,» kohmas ta vastuseks.
annaabi.ee 
