Puukeldris leidus pudelikogu ja õllekannuhoidla – kannu põhja all oli nr ja kindlasti küljes ka silt, punane pael tähistab eset, mis on haruldus ehk rariteet. Teises tekstiilihoidlas nägime, kuidas säilitada eset, tekstiil oli kaetud spetsiaalse vikalent paberiga, mis säilitab eset paremini. Kunstihoidlas on ligikaugudu tuhat eset, mis on digiteeritud. Fotokogus leidub 20000 klaasnegatiivi ja 10000 digifotot. Negatiivid on pakitud ümbrikutesse ja filminegatiivid on happelises ümbrikus. ERM-i näitustemajas saab külastada püsinäitust „Eesti. Maa, rahvas, kultuur.“ Muuseumi algusaegadel peeti tähtsaks vana kaduva talurahva kultuuri talletamist. ERM-i ülesandeks on kujundada tervikvaade Eesti kultuurile ja selle säilimisele. Näituse saalis sai näha erinevaid tööriistu, mida talurahvas kunagi igapäeva elus kasutas. Saal ei ole suur, paljud asjad on riputatud seintele
Hoiuruum peab olema tolmuvaba, akendeta, pime, akende olemasolu korral panna nende ette ruloo. Õhuniiskust tuleb hoida nii stabiilsena kui võimalik 30% ja 40% vahel (lubatud kõikumine +-5% ööpäevas). Hoidlad peavad olema hästi ventileeritud. Foto Temperatuur Õhuniiskus pabernegatiiv 15 - 18℃ 30% - 35% Mustvalged 12 - 14℃ 30% - 35% fotod Mustvalged 10 - 15℃ 30% - 40% negatiivid Värvifotod 12 - 14℃ 30% - 35% Värvinegatiivid, 3 - 5℃ 30% - 35% slaidid 1.2 Puhastamine Kuivpuhastusel eemaldatakse tolmuosakesed pehme lapi, pintsli või puhta suruõhu abil. Negatiivide puhul rakendatakse ka märgpuhastust (destilleeritud vesi, alkohol). 1.3 Ümbristamine Fotode ümbrised kaitsevad fotosid valguse, tolmu, saaste, temperatuuri ja õhuniiskuse järskude muutuste ning kasutamisest tingitud
Järelkaja Tundsime huvi oma sõpradelt ja tuttavatelt, kuidas on nende kogemused antud ettevõttega. Kogemusi oli seinast seina- Toodi ära, et kui on ikka vaja lihtsat asja ja odavalt saada, siis on KLICK selleks väga hea valik, samas mainiti ära, et digikaameratele eesti keelse manuaali saamine on väga raske ja vaikimisi seda kaameraga kaasa ei pruugigi tulla. Oli ka juhtumeid, kus on negatiivid teadmata kadunuks jäänud ja neid ei kompenseeri keegi. Kuid siiski oli meeldiv, et minu katkine toode ilma pikemalt mõtlemata välja vahetati. Mul on samalaadne kogemus ühe teise suure elektroonikapoega, kus 10 minutit tagasi ostetud praak toode aga garantiisse saadeti. KLICK tundub käituvat oma kontseptsioonile vastavalt- see firma on odavam kui teised ja olen üsna kindel, et tavainimesele võibki odav olla parim. Kokkuvõte
) muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele see tegu on suunatud, on vähemalt korra varem juba esinenud. See varasem esinemine toimib teadvustamata krundina, mis järgmisel korral teeb asja inimesele paremini kättesaadavaks. 7. Millised süsteemipõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (system variables) Küsitleja poolt halvasti sõnastatud küsimused, raskesti arusaadavad laused, keeruline sõnavara. Lisaks ka negatiivid ja topelt- negatiivid. Suunavad küsimused, suletud küsimused. Ajaline vahe sündmuse ja küsitlemise vahel. 8. Millised hindajapõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (estimator variables) Stress, relvafookuse efekt, enesekindlus, alkoholi ja narkootiliste ainete mõju. 9. Mis on peamised isikute vale identifiseerimise põhjused? Halb kodeerimine esmasel tunnetamisel/tajumisel. Seda võib põhjustada halb nähtavus (halb valgustus, lühike kestus, kaugus)
ja töödeldud fotomaterjali fotokihtide optilise tiheduse järgi. Valgustundlikut valge valguse suhtes nimetatakse üldiseks valgustundlikuks, monokromaatilisekiirguse suhtes spektraaltundlikkuseks, värvilist (kollast, oranzi või punast) valgusfiltrit läbinud valguse suhtes efektiivseks. Pildistamisel on kõige tähtsam üldine valgustundlikkus, mida väljendab valgustundlikusarv. Käsitsi ilmutamisel on materjalid ja negatiivid väga valgustundlikud. Ilmutamisel kasutatakse ainult infrapuna valgust. Kasutatakse spetsiifilisi fotomaterjale, mida kasutatakse fotokujutiste tekitamiseks, valgustundlikuks aineks on enamikul juhtudel hõbedasoolad. On olemas mustvalge ja värvilise kujutise tekitamiseks mõeldud fotomaterjalid. Kuna erinevad fotomaterjalid nõuavad erinevaid säilitustingimusi on oluline nende identifitseerimine.
Rääkige oma haridusteest ja sellest, kuidas fotograafiaga tegelema hakkasite. AP: Minust sai pressifotograaf 2008 aastal, kui ma olin eelnevalt aastakese Delfile uudispilte ja lugusid Brüsselist saatnud. Olen hariduselt jurist, olen lõpetanud erinevaid politseikoole, USA FBI akadeemias ja Rootsi Politseiakadeemias saanud erikoolitusi. Fotograafiaga alustasin 12 aastaselt, kui isa mulle Smena kaamerat tutvustas, sellest hetkest tutvusin laboritööga - ilmutusvannid, punane lamp, negatiivid, jne. Kõik algas siis. Võitsite "Aasta Pressifoto 2011" peapreemia ja parima uudisfoto preemia. Kuidas reageerisite, kui oma võidust teada saite? Kas see tuli teile üllatusena? AP: Aasta pressifoto peapreemia väljakuulutamise hetkel olin ma Eesti-Vene piiril ja ootasin piirivalvurilt passi tagasi, et sõita Piiterisse (loe: Sankt-Peterburg, linn Venemaal) kajastama Vene presidendivalimisi. Muidugi olin rõõmus ja õnnelik, et olin ühe oma sihi saavutanud, eks nüüd uued
ümbrikust välja võtmata, aga piltide ümbrisesse asetamine võib kahjustada fotode pinda. Kõrge õhuniiskusega ruumides võivad fotod kleepuda kile külge. Ümbristes fotosid hoitakse horisontaalselt vastava suurusega mappides, karpides, kappides. Ühes mapis, karbis võiksid olla ühesuguste mõõtmetega fotod. Kui fotod asetatakse karpi ümbriseta, siis tuleb nad üksteisest eraldada paberist vahelehtedega. Fotode säilitamiseks võib kasutada fotokvaliteediga materjalidest albumeid. Negatiivid hoiustatakse paber- või plastribades ja taskutes. Rullfilme säilitatakse üksikkaadritena või 5-6 kaupa ribadeks lõigatuna. Ümbristes negatiive hoitakse kas karpides, mappides või albumites. Nitrotselluloos- ja atsetaatselluloosfilmide hoiustamiseks sobivad puhverdatud paberist ümbrised. Klaasnegatiivid hoitakse volditavate paberümbrikute vahel ning neid tuleb kindlasti hoida vertikaalselt. Ümbristes negatiivid laotakse karpi ja iga 5-10 plaadi järel pannakse jäigast
fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid: Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil. Mikrovormid on küllalt lihtsad ja odavad valmistada ning kasutada, nendest on vôimalik teha paberkoopiaid. Mikrovormide eelised: meetodil on küllaltki pikk ajalugu, tehnoloogia hästi väljaarendatud tehnoloogia on standardiseeritud mikrovorme on võimalik digitaliseerida säilib pikka aega lisakoopiaid on lihtne valmistada
Kõigepealt toimub emulgeerimine hõbehalogeenide suspensiooni moodustumine zelatiini kolloidlahuses, sellele jägnevad esimene, nn. füüsikaline, ja teine nn. keemiline valmimine, mille käigus fotoemulsioon omandab valgustundlikkuse jt. fotograafilised omandused ning mehhaanilise tugevuse, elastsuse, võime püsida põhimikul ja taluda lagunemiseta lahuste toimet fotomaterjalide töötlamisel. 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus Käsitsi ilmutamisel on materjalid ja negatiivid väga valgustundlikud. Ilmutamisel kasutatakse ainult infrapuna valgust. Kasutatakse spetsiifilisi fotomaterjale, mida kasutatakse fotokujutiste tekitamiseks, valgustundlikuks aineks on enamikul juhtudel hõbedasoolad. On olemas mustvalge ja värvilise kujutise tekitamiseks mõeldud fotomaterjalid. Kuna erinevad fotomaterjalid nõuavad erinevaid säilitustingimusi on oluline nende identifitseerimine.
fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil. Mikrovormid on küllalt lihtsad ja odavad valmistada ning kasutada, nendest on vôimalik teha paberkoopiaid. Mikrovormide eelised: meetodil on küllaltki pikk ajalugu, tehnoloogia hästi väljaarendatud tehnoloogia on standardiseeritud mikrovorme on võimalik digitaliseerida säilib pikka aega lisakoopiaid on lihtne valmistada
annaabi.ee 
