Metspipar Metspipra rahvapärased nimed on varsakabi, kabjaleht, metshumur ja pruus. Metspipar on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, vahel moodustab suuri vaibataolisi kogumikke. Vars tõuseb tal maapinnast kuni 5 cm,ning lehed kuni 15 cm kõrgusele. See taim on mandril tavaline, aga saartel haruldane. Lehed on nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt on need tumerohelised, läikivad, karvased. Lehed püsivad üle talve. Risoom on metspipral peaaegu maapealne, roomav,ning harunenud. Lisajuuri on suhteliselt palju. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest.Metspipar paljuneb seemnetega ja risoomi abil.Metspipar kasvad peamiselt salu- ja laanemetsades viljakal ja parajalt niiskel mullal, kuid metspipart võib leida ka linnaaedadest, sest tema lehed on ju väga ilusad,
vanikud · Mõnikord ka maalitud dekoor · Ruumisäästlikkus, kompaktsus · Ümarad nurgad, lauaplaadi süvendid küünlajala jaoks, peidupaigad jms See peaks olema valamukapp või pesukausialus. Lahedalt kokkupandav. Istemööbli seljatoed enamasti nelinurksed, kuid sageli azuurse seljakilbi kujulised.Selge, range geomeetriline vorm. Urni, vaasi, lüüramotiiv. Jalad väljapoole kaardu või balustrikujulised. Popid Sheratoni neerukujulised kirjutuslauad, millel keskel üks suur sahtel ja kahel pool väiksemad sahtliplokid. Sheratoni prügikast (?), naisterahva vidinakarbike ja geomeetrilise intarsiaga laegas.
Taime ehitus · Hästi arenenud, põhiline juuremass asub pindmises kihis. · Juured võivad tungida ka kuni 1 m sügavusele. · Varre pikkustest eristatakse: 1) Puhmikulisi (25-45 cm) 2) Poolväänduvaid (kuni 1,5 m) 3) Väänduvad (2-5 m) ·)Viljaks on kaun, varieeruva kujuga - sirge, kõver, lame, silinderjas. ·)Seemned erineva värvusega - valged, kollakad, mustad, pruunid, kirjud. ·)Seemne kujud: elliptilised, ruljad, neerukujulised. Aedoa kasvutingimuse d · Külmakartlik, seemned pannakse mulda alles öökülmade möödudes-soojanõudlik kultuur. · Eestis saab kasvatada põhiliselt kaunte tootmiseks. · Minimaalne idanemistemperatuur +10 ... +12 · Optimaalne +20... +24 · Tõusmed hävivad juba +0,5... +1 · Lehed kaotavad rohelise värvi ja kolletuvad juba 2-3 kraadi juures. · Õitseb juunis-juulis. · Kaunu saab toiduks juba juuli lõpus. · Toiduks kasutatakse nii poolvalminud kui
valgete vereliblede ehk lümfotsüütide poolest. Need rakud mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis, kaitstes meie keha infektsioonide vastu. Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti. Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja organismi jahtumine. Lümfiringe aeglustumisel kuhjuvad slakid vedelik, mis rõhub kudesid ja närvilõpmeid.
tera kõvasti laiem, et löök tugevam oleks. Duschak on käepidemeta mõõk; käepideme asemel on paraja suurusega auk, kust pisteti näpud läbi; kasutati praktilises võitluses vähe, rohkem õppustel. Pistoda - varaseim sõjarelv, kolmnurkne teravik, oluliseks nupp. Ketaspistodal on nupp kettakujuline. Neerupistodale (Nierendolch) annavad nimetuse ovaalsed/munakujulised laiendid käepideme juures, võivad olla nii ümmargused kui ka neerukujulised, kõige levinumad pistodad Eestist. Basilard ehk laia teraga pistodast kujunes välja uhkemaid pistodatüüpe - Sveitsi pistoda, millele on iseloomulik rohkete kaunistustega tupp. Cinqueda pistodal on teramiku laius tagaosas 5 sõrme. Vasaku käe pistodal on ettepoole kaarduv kaitseraud, sai blokeerida vastase mõõgalööke. Stilett on torkerelv , pika ja peenikese teraga, peamine salamõrvarite relv, ristlõige on ruut.
Erinevalt metsamädanikest, resubinaatsed. Suhteliselt väikesed, suudavad mõned majaseente liigid tota õhukesed. Kübara serv poolringjas, karvase iseendale niiskust puidu lagundamise ülaküljega. Valkjashallist pruunikashallini. käigus. Majavamm värske majavammi Põhjustab lehtpuudele pruunikat mädanikku. viljakeha on kaetud veetilgakestega. Eestis sage. Haaval. Tammekakk kübarad Viljakeha on resubinaatne roostepruun, poolringjad või neerukujulised, peaaegu noorelt orantspruun, nahkjas, ebatasase konsoolja ülaküljega. Ülakülg ebatasane pinnaga, ümbritsetud laia värskelt märjana vahel ka vaoline. Seeneliha valkjaskollane, tunduva vatja valge mütseeliga. Tekke suhteliselt õhuke. Poorid piklikud, seejärel tunnuseks on kollakate laikude teke vatja laburüntjad, hõredalt asetunud, suurtel hümenofoori ümbritseva mütseelile. paksude vaheseintega
suguti puudub; emastel enamasti väljakujunenud muneti puudub. Suur kosmopoliidne selts, esindajaid leidub ka Eestis. Selts: Koonulised (Mecoptera) Pikkus 2-35mm. Kehakuju sihvakas. Nokjalt pikenenud pea esiosa (pole laiem pearindmikust), mille tipus haukamissuised. Koonu alusele kinnituvad pikad niitjad tundlad; 14-60 lüli; kaetud karvakestega. Pea külgedel suured ovaalsed/neerukujulised liitsilmad; nende vahel kolm lihtsilma. Rindmiku esiosa liikuv. Kuus jalga; pikad, sihvakad, võrdse pikkusega; käpad 5-lülilised; tavaliselt 2 küünist. Rindmiku kesk- ja tagaosas kummalgi üks paar tiibu; läbipaistvad, ühesuurused; võrkjad, sageli mustrilised
Kasutamine haljastuses: taimekonteinerites, aktsenttaimedena, lõikelilledena, pinnakatteks, veekogude ääres, metsaaias. Kasutatud kirjandus: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/266 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal
Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/anemone-hupehensis.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Hubei ülane Anemone hupehensis. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11588. 04.08.2013. 1.3 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) (joon. 5, joon.6) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-20 cm, läbimõõt 20 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, moodustab suuri vaibataolise kogumikke. Lehed: nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja
annaabi.ee 
