10. Kui suur organismi veesisalduse langus põhjustab janutunnet ning kui suur langus on eluohtlik? Janutunne 5% Eluohtlik 20% 11. Kuidas organism reguleerib veebilanssi? Erituselunditega. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Neerud, kopsud, nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. 1012 cm pikad, 56 cm laiad, 4 cm paksud. Koosneb neerukoorest, kihnist, neerusäsist, neeruarterist, neeruveenist, kusejuhast, näsast. Neerud toimivad kui filter on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. 13. Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70%; rakusisene vesi 67%, vereplasma 8%, rakkudevaheline keskkond 25%. 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus, konduktsioon, konvektsioon, aurumine. 15
97. Neeru siseehitus neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen 98. Nefron nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesekihnust. 99. Esmane ja lõplik uriin Neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast atreriaalsest verest filtratsiooni teel esmasuriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 100
ja kusejuha. · Joonis lk 128 + tv joonis 14 96. Neeru siseehitus. · Joonis lk 128 + tv joonis 14 97. Nefroni ehitus, arv. · Ühes neerus on ligikaudu 1 miljon neutronit, millest tavalises olukorras töötab 1/3, ülejäänud on reservis ja alustavad talitlemiste ainevahetuse intensiivistumise korral. · Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte pärmakesest ja seda ümbritsevast päsmakseskihnust. · Joonis lk 129 + tv joonis 14 98. Esmase ja lõpliku (teisese) uriini tekke paik, tekke põhimõte. Esmane uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. (Tekib ligikaudu 100 liitrit ööpäevas). Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes
lateraalset serva. Neeru mediaalse serva keskkohas on neeruvärat, mida läbivad kusejuha, neeruarter, neeruveen, närvid ja lümfisooned. Neeruvärat viib neerus olevasse süvendisse - neeruurkesse, kus asuvad neeruvaagen, suured ja väikesed neerukarikad. http://galileo.phys.virginia.edu/classes/304/kidney.gif Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest (cortex) ja sisemiselt paiknevast säsiollusest (medulla). Säsi jaotub 10-15 neerupüramiidiks, millede vahele ulatuvad neerukoorest moodustunud neerusambad. Koor ja säsi koosnevad arvukatest veresoontest ja ülipeenetest neerutorukestest, mis on nähtavad ainult mikroskoobis. Neerupüramiidide tipud - neerunäsad- on suunatud neeruvärati poole ja nad ulatuvad neeruurkesse. 2-3 püramiidi tipud ühinevad omavahel ja ulatuvad väikesesse neerukarikasse. Väikesi neerukarikaid on 8- 12, nad on laiade, kuid lühikeste torukeste kujulised. Iga väike karikas haarab ühe otsaga
kusjuures vasak neer asub paremast mõnevõrra tagapool ning on veidi väiksem paremast. Neerud kattuvad väliselt kiud- e. fibrooskihiga, mis patoloogiliselt muutumata neeru pinnalt on kergesti maharebitav (raskesti maharebitav fibrooskiht viitab probleemidele. Kiudkihnust väljaspool asetseb rasvkihn, mille ülesandeks on amortiseerida põrutusi. Mäletsejaliste vasaku neeru rasvkihn on täielikult ümbritsetud kõhukelmega. Neer koosneb neerukoorest ja kiirja ehitusega neerusäsist. Neeru ehituslikeks ja talitluslikkudeks elementideks on neerutorukesed, milles eristatavad kogumistorukesed kannavad uriini edasi. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Veisel avanevad neerukarikad peente varte abil kusejuhasse ilma laienenud osa – neeruvaagnat – moodustamata. Kusejuha avanemismoodus takistab uriini tagasivoolu kusejuhadesse ning selle lihaskesta liigutuste abil kantakse uriin tilkhaaval põide.
Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit.Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU- kujuline Henle ling.Ülenev osa moodustab päsmakese läheduses distaalse väänilise torukese.Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse
Kumer, oakujuline Lülisambapoolset neeru süvendit nim.neeruväratiks Pindmine osa-koor- u 0,5 cm neeru pinnal kihina Sisemine osa- säsi- mood. neerupüramiide 96. neeru siseehitus Neeruvärati kaudu suubub neeru neeruarter ja väljuvad neeruveen ja kusejuha Neeruurkes paikneb neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega Neeruvaagen mood. ahenedes kusejuha 97. nefron Ühes neerus on miljon nefronit.Nefron algab neerukoorest neerukehakesena,mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust.Päsmakesekihn koosneb kahest lestmest,mille vahel jääb paljas ruum.Sellest lähtub proksimaalne vääniline toruke,millele järgneb säsisse suunduvU- kujuline Henle ling.Ülenev osa moodustab päsmakese läheduses distaalse väänilise torukese.Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse
vasakule ja paremale neeru arterisse. Filtreeritud veri naaseb vasakult poolt ja paremalt neeru veenidest paremasse õõnesveeni ja siis südamesse. Neerude verevarustus moodustab 20-25% südame minutimahust. Nefron on neerude struktuurseks ja funktsionaalseks üksuseks. Nefroneid on kummaski neerus ca 1 miljon. Enamik nefroneid paikneb koores. Umbes iga seitsmenda nefroni Henle ling ulatub säsisse. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest
vasakule ja paremale neeru arterisse. Filtreeritud veri naaseb vasakult poolt ja paremalt neeru veenidest paremasse õõnesveeni ja siis südamesse. Neerude verevarustus moodustab 20-25% südame minutimahust. Nefron on neerude struktuurseks ja funktsionaalseks üksuseks. Nefroneid on kummaski neerus ca 1 miljon. Enamik nefroneid paikneb koores. Umbes iga seitsmenda nefroni Henle ling ulatub säsisse. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust ja jätkub neerutorukesena e tubulusena, mis jaguneb: proksimaalseks vääniliseks neerutorukeseks; Henle linguks; Distaalseks vääniliseks neerutorukeseks. Neerutoruke suubub kogumistorukesse. Protsessid neerus: 1. Ultrafiltratsioon. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest
eripära: 2 kapillaarvõrgustikku. Üks varustab neeru hapniku ja toitainetega, teine roob väljutamiseks jääkaineid. Neerude funktsionaalne üksus: nefron Nefroni ülesandeks on uriini produtseerimine. Nefroni pikkuseks on kuni 5 cm. Nefroneid on mõlemas neerus kokku umbes 2 miljonit ning nefronite kogupikkuseks on ligikaudu 100km. Üldjuhul töötab nefronitest 1/3, millest ülejäänud on reservis ja alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumise korral. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Nefron koosneb: • Päsmakesest koos Neeru kehakesega (Bowmani kapsel) • Proksimaalne vääniline toruke • Henle ling • Distalne vääniline toruke. Distaalsed väänilised torukesed ühinevad ühendavate torukeste kaudu ja moodustavad kogumistorukesed. • Kogumistorukesed 1
tipud ulatuvad neeruurkesse. Seal paiknevad neeruvaagen koos suurte ja väikeste neerukarikatega. Neeruvaagen moodustab ahenedes kusejuha. 99) Nefroni ehitus, arv Nefron on neeru ehituslik ja talitluslik ühik, mis muudab neeru massi. Nefroneid on ühes neerus 1 miljon, millest tavaliselt töötab 1/3, ülejäänud alustavad talitlemist ainevahetuse intensiivistumisel. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesest ja seda ümbritsevast päsmakesekihnust. Päsmakesekihnu kahe lestme vahele jääb pilujas ruum, millest lähtub proksimaalne vääniline toruke, millele järgneb säsisse suunduv U-kujuline Henle ling. Ülenev osa moodustab päsmakese 24 läheduses distaalse väänilise torukese
annaabi.ee 
