..................................... 9 Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi, mis on kaitseala ainuke inimasustatud saar, on ise on väga väike 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. http://y.delfi.ee/norm/44547/1862393_add4Tn.jpeg
Eesti on üks hõredamini asustatud riike Euroopas, ainult 35 inimest ruutkilomeetri kohta. Ligi kolmandik rahvastikust elab pealinnas Tallinnas. Piki Eesti rannajoont paikneb mitmeid lahtesid ja poolsaari. Lääne ja põhjakaldast eemal asuvad arvukad saared. Suurimad neist on Saaremaa ja Hiiumaa. Geograafiliselt saab Eestijagada neljaks : Põhja, lõuna, lääneja idaeestiks. PõhjaEesti on suhteliselt tasane ja madal. Siin on kena rannajoon abajate, neemede ja pankrannikuga. LõunaEesti on künklikum, kuid siin pole ühtegi mäge ega mäeahelikku. Eesti kõrgeim punkt SuurMunamägi on 318 m üle merepinna. Suurimad tööstuslinnakud asuvad IdaEestis. LääneEestis asuvad kaunid looduskaitsealad. Sisemaa on peamiselt põllumajanduslik. Eesti on kuulus oma tuhandete järvede ja kauni looduse poolest. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi on Jägala juga. Suurim järv Peipsi lahutab Eestit Venemaast
Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Ajalugu Alaline asutus kujunes saarel 18. sajandi algul kui hollandi meremees Johann Doll saarele elama asus. Temalt on saanud nime Tolli talu, mis hiljem on suurim Vilsandi taludest. Vanim teadaolev sadam paikneb Kihelkonna lahes juba keskajal ning Vilsandi tuletorn ehitati 1809.a. 20. sajandi algul oli Vilsandis 30 peret. Elanike arv on saarel ulatunud maksimaalselt 180 - 190 inimeseni. 14. aug 1910. a. sõlmiti Kihelkonna kirikumõisas 6
Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa. Geograafiline asend Peipsi, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555km²) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna sihiline, liigestub kaheks suureks järveks põhjas Suurjärv ja lõunas Pihkva järv ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja
tõestust väitele, et Kuu poolt põhjustatud loodejõud on u 2 korda suurem kui Päikese poolt põhjustatud loodejõud. Tõusu kõrgus või mõõnalangus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhjaprofiilist. Avamerel on tõusuvee kõrgus poolemeetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. Sirge rannajoone ja ookeani ulatuvate neemede lähistel on tõusuvee kõrgus tavaliselt 2-3 meetrit, kitsastes lahesoppides on tõus veelgi suurem. Vabalt saab loodetevesi liikuda ainult lõunapoolkeral, kus ulatub veevöö ümber kogu maakera. 5 Tugevaimad looded esinevad ookeani kallastel. Suurim tõusu ja mõõna amplituud on avastatud Fundy lahes, Kanadas. Kõige suurem merepinna kõikumise vahe 21 meetrit oli seal 1869. aastal. Sisemeredes on looded nõrgemad
linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Kaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad veel eelkõige mereline kliima, rohke linnustik, ranniku- aladele iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna. Vilsandi Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas, mis on äsja taastatud. Vilsandi saarel aga asub Vilsandi Rahvuspargi bioloogiajaam koos majutamiskeskusega, mida saavad kasutada teadlased, turistid ja muud huvilised.
linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Kaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad: · mereline kliima · rohke linnustik · ranniku- aladele iseloomulik karaktertaimestik · huvitav riimveelise mere fauna. Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja
Rannikumadaliku külad on olnud peamiselt haja-, ahel- või sumbkülad. Piki panga joont leidub ridamisi mõisaid: Palmse, Sagadi, Vihula, Kolga, Viimsi. Puhkeasulad on Kloogaranna, Laulasmaa, Keila-Joa, Vääna-Jõesuu, Rannamõisa, Muuga, Käsmu, Võsu, Toila, Narva-Jõesuu. Rannaäärse asustuse kujunemise jälgimisel on kasulik teada, et hiljemalt 9. sajandil kulges lääne-ida kaubatee piki Soome lahte. Meresõit toimus päeval, öösel peatuti saarte poolsaarte, neemede varjus või jõesuudmeis. Et kaubandusretkede kõrval tuli ette ka röövretki, tekkis vajadus rannaalade kaitse järele. Ehitati valvepunktid, pärastpoole linnused. Linnuseid on jõesuudmetes. Ligipääsmatutes kohtades neid pole. Suhtlemise sagenedes kujunesid välja kaubandustavad ja tavaõiguslikud turupaigad. Juba keskajal tekkis Soome lahe põhja ja lõunaranniku vahel vahetuskaubandus nn kliiring e sõbrakaubandus (Sõbralaadad).
jooksul, s.t ööpäevas on kaks tõusu ja kaks mõõna. Ööpäevased looded on üks kord lunaarse ööpäeva jooksul, s.t ööpäevas on üks tõus ja üks mõõn. Korrapäratud looded on ebakorrapärased pooleööpäevased või ööpäevased looded. Avamerel on tõusuvee kõrgus umbes 0,8 m. Vabalt saab loodetevesi liikuda ainult lõunapoolkeral, kus pidev veevöö ulatub ümber kogu maakera. Sirge rannajoone puhul ja ookeani ulatuvate neemede lähistel küünib tõusuvee kõrgus 2--3 meetrini, kitsastes lahesoppides on tõus veelgi suurem. Maailma suurimat tõusu (kuni 21 m) on täheldatud Kanada idarannikul Fundy lahes. Et tõusuveelaine ei suuda läbida kitsaid väinu, on Musta, Aasovi ja Läänemere looded väga väikesed. Soome lahes on tõusuvee kõrgus kuni 14 cm, Musta mere kagurannikul 8 cm. Loodetega kaasnevatel nähtustel on meresõidus oluline osa, sest paljudesse sadamatesse
(Olympia ja Delfi). Vahe oli suht tinglik, kuna ka üle-Kreekalised olid mõne linna all. Tähtsamad strateegilised punktid markeeriti pühamutega. Akropilis (Athena või Zeusi omad) ja agoraa (nt Apollon, ka Zeus). Väljaspool linna olid ka, enamasti tasandiku ühte nurka, et saavutada kontroll linna ja templi vahelise maa üle. Seal olid igast tähtsad jumalad, nr Hera kui tasandikujumalanna. Ei pruukinud suured olla, aga võisid ka. Neemede otsa tehti Poseidoni templeid. Tempel ei võrdunud pühamu. Pühamu moodustas altar ja temenos- jumala ruum, mis võis olla igasuguse suurusega. Temeose rüvetamine (miasma) oli keelatud. Miasma- seks, sünd ja surm (tapmine), kõik vajasid puhastusriitusi. Altari ette võis põgened, otsiti kaitset vaenlaste eest. Miasma eest karistasid jumalad ja kogukond. Looduslikud objektid kaasati pühamu koosseisu (nt püha oliivipuu). Altar- poodium, trapiastmetega v kiviplatvormil muldkuhitis
Kaasaegsel rannal algse reljeefi nõlva kallakus ei saavuta sellist kõrgust, mis lubaks eeldada süvaveelise ranniku olemasolu. Madal rannik jaguneb lausk- ja järsakrannaks. Eesti rannajoone klassifikatsioon põhineb kontseptsioonil, et lainetus õgvendab algselt ebakorrapärast rannajoont – neemedel toimub murrutus, lahtedes enamasti setete kuhjumine, võimalik on ka nimetatud protsesside kombineerumine. Suur osa rannikust (77%) on ebakorrapärane, neemede ja lahtedega kas tugevates aluspõhjakivimites (nt Lahepere laht) või pudedates kvaternaarisetetes (nt Lahemaa lahed). Põhja-Eesti pankrannik (klint) on Ontika ümbruses murrutuse tagajärjel õgvenenud, samas Narva lahe idaosas esineb õgvendunud kuhjerannik. Erosiooni ja sedimentatsiooni koosmõjuna õgvenenud randu esineb Hiiumaal Kõpu poolsaare põhjarannal ning Liivi lahe piirkonnas. Rannavöönd (randla) on mere põhja- ja maismaavöönd, mida kujundab
annaabi.ee 
