Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (fr) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub
Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (f r) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni  0,15..0,2l  osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud
Kui helid kaovad, siis sellele hetkele vastav rühk mansetis on diastoolsele arteriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks ja alumisteks, nende piriks on häälepilu. Nina- ja neeluruum moodustavad ülemised hingamisteed, alates hingetorust on tegu alumiste hingamisteedega. Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhut madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb, ületab atmosfäärirõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.
alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Rakkudes toimuval sisemisel ehk kudede hingamisel kasutatakse hapnikku kõrgmolekulaarsete toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum – kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse tranpulmonaalseks rõhuks
3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Daltoni seadus ja gaasi osarõhu arvutamine gaasisegus: P = PN2 + PO2 + PH2O PX = FX * (PB  PH2O) Henry seadus: [gaas] = /760 * Pgaas Grahami seadus: DO2 = 1/32 = 1 : 5,65 = 0, 176 DCO2 = 1/44 = 1 : 6,63 = 0,150 DO2/DCO2 = 0,176/0,150 = 1,2 Boyle'i seadus: P * V = const (sümbolite tähendused lk 78, 79) Gaasivahetus kopsudes, kopsude ventilatsioon: Hingamisteid jaotatakse ülemisteks (nina- ja neeluruum) ja alumisteks (alates hingetorust), nende piiriks on häälepilu. Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum  kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse transpulmonaalseks rõhuks
kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.(tavaliselt taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu,sügavamal väljahingamisel toimub sisemise roietevahelihase kontraktsioon. · Hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse ~0,5L-hingamismaht. · Osa hingamismahust ~0,2L hingamisteede osa kus gaasivahetust ei toimu(nina,neeluruum,hingamistoru,hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni)- antoomiline surnud ruum. · Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum · Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka
Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja.(tavaliselt taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu,sügavamal väljahingamisel toimub sisemise roietevahelihase kontraktsioon. Hingamisel lisatakse hingamisteedesse ja eemaldatakse ~0,5L- hingamismaht. Osa hingamismahust ~0,2L hingamisteede osa kus gaasivahetust ei toimu(nina,neeluruum,hingamistoru,hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni)- antoomiline surnud ruum. Kui alveoole ümbritsevas kapilaarides puudub verevool,siis gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei toimi-alveolaarne surnud ruum Gaasivahetustsoon Seda osa kopsude ventilatsioonist,mis osaleb gaasivahetuses nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja
Lastel suurem (laps: 20-30; väikelaps: 30-40; vastsündinu: 40-50), kui täiskasvanutel (10-18), sest nende süda ja kopsud väiksemad. (f) Kopsude minutiventilatsioon – õhuhulk, mis läbib kopse 1 minuti jooksul. VE= VT * f (l/min) 3.Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Kogu sissehingatav õhk ei osale gaasivahetuses, sest osa õhku jääb surnud ruumi. Koosneb: 1) anatoomiline surnud ruum – õhk, mis jääb ülemistesse hingamisteedesse (nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni). 2) alveolaarne surnud ruum – õhk, mis jõuab allveoolidesse, kuid ei jõua gaasivahetusse Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum võrdub peaaegu funktsionaalse surnud ruumiga. Hingamisprotsessi kohapealt tegemist surnud õhuga, sest sealt ei saada hapniku. Tähtsus:
Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel: - toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse - ainevahetuse käigus eraldunud süsinikdioksiid eemaldatakse organismist. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteed jagunevad: - ülemised hingamisteed: nina- ja neeluruum - alumised hingamisteed: kõik hingetorust allapoole jääv Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm
kinnituvad lihased. Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel:  toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse  ainevahetuse käigus eraldunud süsinikdioksiid eemaldatakse organismist. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteed jagunevad:  ülemised hingamisteed: nina- ja neeluruum  alumised hingamisteed: kõik hingetorust allapoole jääv Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk
annaabi.ee 
