Kõri ehitus, kõri kõhred, nende asend, Suurrasvik algab suurelt maokõverikult, häälekurdude paiknemine, ehitus, kõri ristikäärsooleni. ülesanded Kaitseb mehhaaniliselt, termokaitse, varu Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, Hingetoru ehitus, asend kõri, hingetoru ja bronhid Ninaõõnel ja neelul luud Kopsu asend rindkeres, kopsu Kõril, hingetoru ja bronhide seintes on välisehitus, kopsu värat, kopsu juur kõhred Kõri paiknrb kaela eesmises osas, keeleluu all. Kõri pealis, keeleluu, kilpkõhr, Kopsu sisestruktuur (sagarad, sõrmuskõhr ja hingetoru kõhred
Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Ninaõõs ja neelul toestuseks luud, kõrill, hingetorul ja bronhide seintes on kõhreline toestus. 87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises osas paikned rõngakujuline sõrmuskõhr, selle kohal kilpkõhr, mis on sidekoe abil ühendatud keeleluuga ja ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal.
koemahl suurematesse lümfijuhadesse (viimasooned), nende kaudu edasi läbi kõhuõõne kulgevasse suurde rinnajuhasse ja väiksemasse paremasse lümfijuhasse, mis suubuvad rangluuveenidesse. Ööpäevas jõuab sealtkaudu verre umbes 2 l lümfi. 19. Nimeta hingamisteed. Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. 20. Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus. Kõikidel hingamisteedel on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luud, kõri, hingetoru ning bronhide seintes on kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda. Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga. 21. Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne. Kõri toestavad mitmed kõhred, mis on sidemete ja liigeste varal liikuvalt ühendatud. Kõri alumises osas paikneb rõngakujuline sõrmuskõhr. Selle kohal asub kilpkõhr
Pinget võib tõsta ainult teatud väärtuseni, et ei tekiks läbilööki paisu ja n-kanali vahel. MOP-transistoridel võib olla väljaviik B (ingl bulk) ehk kontakt aluskristalliga. Tavaliselt ühendatakse see toitepinge negatiivse pooluse külge. Juhul kui väljaviik B on korpustatud elemendist välja toodud, võib neelu ja lätet lugeda võrdseks (identseks). Tavaliselt ühendatakse aga kontakt B juba transistori korpuses lätte S külge, mistõttu tuleb lättel ja neelul vahet teha. a) Ülekandetunnusjoon; b) Väljundtunnusjooned 49. Türistor, sümistor, dioodtüristor, dioodsümistor. Nende tööpõhimõte. Türistor – kolme PN-siirdega pooljuhtseadis vooluahelate lülitamiseks. Katoodtüüritav türistor (p-kihiga) ja anoodtüüritav türistor (n-kihiga). Tööpõhimõte - türistori päripingestamisel antakse tüürelektroodile pingeimpulss.Türistor avaneb ja jääb avatuks seni, kuni pinge katkeb türistori elektroodidel.
külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal Pilkkõhred(2)- sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval Kõripealise kõhr- kilpkõhre ülaserval(limaskestana kaetuna mood. kõripealise) Häälepaelte painknemine-kõriõõne alguses(sagitaalsuunalised kurrud) Ehitus- piiravad häälepilu
külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet väikerasvik- maksa ja mao kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur suurrasvik- koosneb neljast kokkukasvanud kõhukelme lestmest kõhuseina ja soolte vahel 84. hingamisteed- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus- Ninaõõnel ja neelul-luud Kõril,hingetoru ja bronhide seintes- kõhred 86. kõri Kõri kõhred: Sõrmuskõhr- kõri alumises osas Kilpkõhr- ühendatud keeleluuga, sõrmuskõhre kohal Pilkkõhred(2)- sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval Kõripealise kõhr- kilpkõhre ülaserval(limaskestana kaetuna mood. kõripealise) Häälepaelte painknemine-kõriõõne alguses(sagitaalsuunalised kurrud) Ehitus- piiravad häälepilu
kihist (välimisest pikikihist e. longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist e.tsirkulaarkihist). Ringkiht võib kohati pakseneda ja moodustada sulgurlihase e.musculus sphincteri, mis teatud kohtades takistab sisaldise edasiliikumist või eritumist. Lihaskihtide vahel on rohkelt vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleeriv närvipõimik- Plexus Auerbachi, mis koosneb sümpaatilistest ja parasümpaatilistest närvidest. III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
Enamasti kasutatakse n-kanaliga MOP-transistore. MOP-transistoridel võib olla väljaviik B (ingl. k. bulk) ehk kontakt aluskristalliga. Tavaliselt ühendatakse see toitepinge negatiivse pooluse külge. Juhul kui väljaviik B on korpustatud elemendist välja toodud, võib neelu ja lätet lugeda võrdseks (identseks). Tavaliselt ühendatakse aga kontakt B juba transistori korpuses lätte S külge, mistõttu tuleb lättel ja neelul vahet teha. Joonis 3.25. Indutseeritava n-kanaliga MOP-väljatransistori ülekandetunnusjoon (a) ja väljundtunnusjooned (b) [3]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 31 Väljatransistoride mõned põhiparameetrid: · Sulgepinge UGS(off) on pinge, mille juures kanal sulgub peaaegu täielikult. · Lävipinge UGS(th) on pinge, millest alates hakkab MOP-transistori kanal avanema.
transistor; (d) mistahes tüüpi väljatransistori tööpunkti stabiliseerimise skeem [3]. Indutseerkanaliga (rikastusreziimis) MOP-transistori paisule tuleb rakendada sama polaarsusega pinge kui neelulegi (joonis 6.7 b). Pingejaguri takistused tulevad siin megaoomides. Formeerkanaliga väljatransistori võib tööle rakendada kas nn vaesestusreziimis (nagu pn-siirdega väljatransistori joonisel 6.7 a), mil paisul ja neelul on vastupidise polaarsusega pinged, või nn rikastusreziimis (joon. 6.7 b) nagu indutseerkanaltransistori või ka hoopis eelpingeta (UGS = 0; joon. 6.7 c). Paisutakisti takistus võib ulatuda kümnetesse megaoomidesse. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 25 Pikkov lk 73 Tähistused: T1 on pn-siirde ja n-kanaliga väljatransistor. T2 on n-formeerkanaliga isoleeritud paisuga väljatransistor
● reguleerib valendiku läbimõõtu ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu 3. SIDEKEST/SEROOSKESTTUNICA SEROSA (välimine) ● 1-kihiline lameepiteel koos sidekoese toesega ● kõhukelme üks osa ● õhuke, niiske, sile, elastne - vähendab elunditevahelist soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist - toimib nagu liigeskihnu sünoviaalkile, südamepaun ja kopsukelme ● kõhuõõne elundite väliskate - neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal, maol, sooltel ● siin kulgevad närvi-, vere- ja lümfisooned. Seedekanali näärmed ● Seedekanali seinas on palju väikesi näärmeid, mis eritavad lima ja seedemahlu - suured seedenäärmed (suured süljenäärmed, maks ja kõhunääre) painkevad seedekanalist väljaspool. Seedekanali närvid ● Seedekanali seinas on 2 autonoomse NS moodustatud närvipõimikut, mis reguleerivad lihaskesta
rasvkudet. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. 22 86) Loetle hingamisteed Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 87) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus; kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 88) Kõri ehitus: kõri kõhred, nende asend: 1) rõngakujuline sõrmuskõhr – kõri alumises osas 2) kilpkõhr – sõrmuskõhre kohal, moodustunud kahest nurkjalt ühendatud plaadist 3) 2 pilkkõhre – sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval 4) kõripealse kõhr – kilpkõhre ülaserval
Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed? Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 44 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad
Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed? Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb:
Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed? Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 44 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad
annaabi.ee 
