Juhtunu tekitas uusi küsimusi seoses määratlemata kodakonsusega isikutes. Seejärel arutletakse artiklis, kuidas on mõne aastaga muutunud venelaste osakaal välismaal. Võrreldes riikidega nagu Gruusia ja Usbekistan, kus venelaste osakaal on vähenenud viis korda, on Eestis see kahanenud vaid 1,2 korda. Kuigi kodakonsuse saamisega on Eestis probleeme, ei kiirusta venelased selle taotlemisega ega ei ole valmis ka riigist lahkuma. Autor kirjutab, kuidas viimaste aastatega on naturaliseerimine kahanenud ning järeldab, et sellise tempoga võib venelaste kodakonsuse taotlemine võtta aega veel umbes 40 aastat. Kuzitzkini vestluskaaslane Viktor kirjeldas, kuidas ta toetas laulvat revolutsiooni ning rääkis oma venelastest kolleegidele, et NSV Liidust väljumine oleks positiivne. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli mees valmis taotlema välismaalase passi, aga kui sai teada, et peab läbima eesti keele eksami, võttis ta avalduse tagasi
a aastal rajatud Vabariigi õigusjärglane. Sama põhimõte kehtib kodakondsuse suhtes. 1992. aastal taasjõustati okupatisoonieelne 1938. aasta kodakondsusseadus. Seega on Eesti Vabariigi kodanikud automaatselt need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NSV Liidu koosseisu, samuti nende järglased. (ibid: 23) Lisaks sünnipärastele kodanikele on Eesti kodakondsus laienenud ka naturalisatsiooni teel. Naturaliseerimine eeldab isiku soovi kodakondsust vahetada ning teatud tingimuste täitmist, mida kodakondsust andev riik nõuab. Pärast Eesti riikluse taastamist on siin elavatele välismaalastele antud õigus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotleda. Kuid nad võivad viibida Eestis ka välismaalasena alalise või ajutise elamisloa alusel. (ibid: 53) Eesti kodakondsusega inimeste arv on küll järjest tõusvas laines, ent siiski on suur osa meie
Bioloogia TÜNK MV *teedevõrgu rajamine (hobuseteed, rongiliiklus 1870.a., autoliiklus 1920.a.) *asulate ja linnade laienemine *tehaste rajamine ( tooraine, vesi, energiaallikad, maa) ( klaas, riie, paber) *tallamine, ületallamine ja muldade kurnamine *maapinna, õhu ja vee saatamine *niitude kulu põletamine; metsade istutamine *taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid) *maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil) 6) Eesti fauna kujunemine *sõltub kliimast ja taimestikust *avatus ja sisseränne lõunast ja idast 13 000 aasta jooksul *mereelustiku kujunemine ja muutumine *seotud inimtegevusega: maastike kasutamine ja ümberkujunadmine *karjakasvatus, kalapüük ja jahindus *introdutseeritud ja metsistunud loomaliigid
Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid: kasvukohtade/elupaikade häving ja killustumine, kliimamuutused, ületarbimine inimese poolt, väärliigid, suurenenud haiguste levik Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina- tulevad ja hävitavad vanad liigid ja elupaigad ära invasiooni etapid: - Sissetoomine ehk tuuaks tahtlikult või tahtmatult, enamasti kogemata inimesega. Paljud jäävad haruldaseks, kuid osad hakkavad paljunema ja levima - Naturaliseerimine- taim peab moodustama püsiva popi uues kohas ehk tulnukliik kes suudab uues kohas ellu jääda ja paljuneda - Kohastumine- naturaliseerinud liik jääb haruldaseks kui ta ei suuda kohaneda, invasiivsedtel on uuele keskkonnale eelkohastumused - Levik- võõrliigi levimine naaberkasvukohta, sõltub loodusest, paljunemise edukusest, keskkonnast, konkurentidest - Interaktsioonid loomade ja teiste taimedega ja võime uues kohas edasi
ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand- koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis)
BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool- looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa- kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega nii elupaiga kui ressursside pärast. Ohustavad oma olemasoluga kohalike liikide areaali ja arvukust, senist koosluste struktuuri ja tasakaalu ning energia- ja aineringet. 5. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis)
Selline struktuur kujundab keelt, kogemust ja narratiive, mille kaudu kogemust väljendatakse G.Genette Narratiivi tasandid: lugu, narratiiv, jutustamine Aeg (narratiivi elementide ajaline paigutus) Laad (kaugus ja perspektiiv) (Jutustaja) hääl J.Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria Kirjanduse tõlgendamise struktuur Kirjanduse struktuur = tõlgendamise struktuur Kaugus ja impersonaalsus Naturaliseerimine 24 Erilise tähtsuse omistamine Metafoorne ja temaatiline ühtsus UUSKRIITIKA 49.Tekkepõhjused ja põhialused Tekkepõhjused 1940 - 1950ndad, alguse saanud 20. saj. alguses Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W
Sõjalaevad avamerel Kauba- ja reisilaevad lipu all avamerel Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. Rahvas ei võrdu rahvus. Rahvus on etnus(?). Eestis ~140 erinevat rahvust. Sisseränne Eestisse 6000 inimest aastas. Kodakondsus on isikusuhe riigiga ning seda saadakase: o eriteenete eest (on võimalik ära võtta, kohus võtab ära) o sündides (pole võimalik ära võtta) o naturaliseerimine- isik peab tegema keeleeksami, eesti ajaloo testi. Sünnipärasest kodakondsusest on võimalik loobuda. Võimalik tagasi taotleda, kuid sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta. Dressen võeti ära, Herman Simm ei võetud (sündinud EV) Eesti kodanik tähendab füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus Riikkondsus kitsam mõiste kõige rohkem õigusi kõik kodanikud o olla valija ja olla valitud (volikogud, riigikogu).
Lähtekoht on sündmuse keeleline kodeerimine. See eeldab valikut, mis võivad olla ideoloogiliselt olulised. Passiveerimine, nominaliseerimine ja umbisikustamine – manipuleeriv keelekasutus. Positiivsetel tegijatel on alati nimi, nt valitsus lisab pensionimäärale 10€, aga negatiivsetel tegijatel pole nime, nt pensionimäär jäi muutumatuks või elektrihind tõuseb. Kust tulevad kultuurilise keelekasutuse mallid ja iseenesestmõistetavusest? Loomulikustumine ehk naturaliseerimine – mingeid keeletootmise malle peetakse sotsiokultuurilises keskkonnas loomulikuks. Loomulikustumine peegeldub nii tekstis kui keelestruktuuris. Kui keeles on 1 sugudest markeeritud, on see alati naissugu – mees on norm, naine on erand ja erand tuleb üles märkida. Rahvuslik jaotus eestlane-muulane on loomulikustunud, ei pea vajalikuks muulasi omavahel eristada, nad on meie jaoks mitte-eestlased ehk kes nad meie suhtes pole.
annaabi.ee 
