NATO ja Eesti (0)

NATO ja Eesti
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) pani 1949. aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 26, sealhulgas ka Eesti. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island , Itaalia, Kanada , Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia . Nato tegevuse peaeesmärk on kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse kui rünnakut kogu NATO vastu ning sõjalise konflikti korral sekkuvad kõik NATO riigid.
Eestist sai NATO täieõiguslik liige 29. märtsil 2004. Eesti on alates sellest aktiivselt osalenud rahvusvahelistel operatsioonidel. NATO edu rahvusvahelistel operatsioonidel on Eesti jaoks väga oluline, sest see mõjutab meie liitlaste kui ka mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide julgeolekut maailmas. Kokku on alates 1995. aastast rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud ligikaudu 2500 Eesti kaitseväelast. Näiteks võib tuua Afganistani missiooni mis on ühtlasi ka NATO tähtsaim operatsioon , mille eesmärk on tõhustada Afganistani ülesehitamist ning seeläbi tugevdada piirkonna stabiilsust. Eesti üksused on NATO raames Afganistanis tegutsenud alates 13. märtsist 2003, alustades kuueliikmelise demineerijate meeskonnaga. Alates 2006. aasta veebruarist on Eesti üksused asunud Helmandi provintsis ning väekontingendi suurus on olnud keskeltläbi 150 inimest. Viimane jalaväekompanii pöördus Eestisse tagasi 2014. aasta hiliskevadel ning edaspidi on jäänud Afganistani toetusüksused ja staabiohvitserid. Lisaks Afganistanile on Eesti kaitseväelased käinud operatsioonidel ka Kosovos ja Iraagis .
Eesti, Läti ja Leedu NATO täisliikmeks saamisega 2004. aastal käivitus NATO õhuturvemissioon Baltimaades. Õhuturve on NATO rahuaja tavapärane sõjaline kaitsetegevus, mille eesmärgiks on liitlasriikide õhuruumi järjepidev kontrollimine. Kuna Eestil endal puudub võime tagada oma õhuruumi turvalisus, teostavad rotatsiooni korras Eesti kohal õhuturvet meie liitlaste hävituslennukid. Hetkel hoolitseb Eesti õhuruumi valvamise eest Saksamaa. Eesti jaoks on NATO õhuturve tähtis nii praktiliselt kui ka poliitiliselt, sest tegemist on osaga NATO ühiskaitsest. Eesti on enda poolt panustanud õhuturbesse Ämari lennubaasi rajamisega, mis suudab vajadusel vastu võtta liitlasvägede sõjatehnikat. Ämari lennubaasi olemasolu on Eesti jaoks strateegiliselt väga tähtis, sest sõja olukorras on liitlasvägede kohaletoimetamine õhu kaudu just kõige kiirem viis.
Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 USA maaväelast ning Taani hävitajad baseeruvad püsivalt Eesti lennubaasis. See on esimene kord, kui NATO liitlased Eestisse pikemaks ajaks jäid.
Hiljuti toimus ka Varssavi tippkohtumine. Kohtumisel kinnitati otsus suurendada liitlaste kohalolekut Baltikumis ja Poolas, mis kindlustab oluliselt Eesti julgeolekut. Eestisse tuleb NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime.