Närvisüsteemi patofüsioloogia Mis on neuroanatoomiline diagnoos? Kliinilist patsienti vaadates suudate eeskätt määrata, kus neuroloogiline probleem paikneb ja mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-lii...
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...