poliitiliste jõudude võitlusest. Romaanis avaneb julm ja keeruline vanade sotsiaalsete suhete purunemise protsess, konfliktid kõigis eluvaldkondades. Kaasaegsed reageerisid teravalt romaani ilmumisele. Peale "Isad ja pojad" ilmumist saabus korjanikul kõhkluste ja pettumuste periood. Ilmuvad teosed "Viirastused"(1864), "Küllalt"(1865) ja paljud teised, mis on täidetud kurbade mõtiskluste ja pessimistlike meeleoludega. 70-ndatel aastatel, elades Pariisis sõbruneb Turgenev Narodnikute liikumise tegelastega (nimed...); abistas materiaalselt nende ajakirja "Edasi". Ta jälgib Vene ja Prantsuse kunsti arengut; liitub Prantsuse kuulsamate kirjanike ringkonnaga. Väga suur oli Turgenevi roll Vene kirjanduse propageerimisel välismaal. Turgenevi tegevust kirjanduse, teaduse ja kunsti vallas hinnati Prantsusmaal ja Inglismaal väga kõrgelt. 1878.a. valitakse ta Pariisis rahvusvahelise kirjanduskonverentsi viitsepresidendiks. 1879.a
heasüdamlik ja õrna hingega. 1841 abiellus ta Maria Aleksandrovnaga. Neil oli kuus poega ja kaks tütart. Tegeles Pärisorjuse kaotamise reformiga. Püüdis parandada inimeste eluolu. Aleksander III Aleksander III (10. märts 1845 1. nov 1894) Venemaa keiser aastatel 18811894. Oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Sai troonile pärast oma isa tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis. Valitsejana otsustas koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik. Ta abiellus Taani printsessi Dagmariga (Maria Fjodorovna), kes sünnitas talle neli poega ja kaks tütart. Nikolai II Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 17. juuli 1918), oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai ema oli Marija Fjodorovna, isa oli keiser Aleksander III. Ta sai väga hea hariduse
teatri- ja kunstielus; · ühiskond ,,vabanes vaimselt" tühistati karmid tsensuurieeskirjad, kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus ning avardusid sidemed muu maailmaga. Suur mõju ühiskonnale oli seniste tabuteemade arutamisel ajakirjanduses, ülikoolides, ametiasustustes ja mujal. Venemaal hakkas kujunema ühiskondlik arvamus, mis mõjutas osaliselt ka sisepoliitilist arengut 4. Rahulolematuse kasv, narodnikute liikumine ja keisri tapmine. AleksanderII muutus alalhoidlikumaks ja seda süvendas ülestõus Poolas ja kasvav rahulolemaus nii aadlike, talupoegade kui ka haritlaskonna hulgas. Mässu eesvedajateks olid madalamatest ühiskonnakihtidest pärit segaseisuslased uus Vene haritlaste põlvkond. Loodi mitmeid salaühinguid. Tollaaegse mässu peamiseks kandajaks sai narodniklik ehk rahvameelsuslik liikumine, mis tugines Lääne-Euroopa revolutsioonilistele teooriatele
aastatel ning neljas (religioosne) terrorilaine algas 1979. aastal ning kestab tänapäevani Anarhistliku terrori laine sai alguse anarhistide sügavast rahulolematusest Vene ühiskonna reformide aeglusega ning arusaamast, et revolutsionääride varasemad katsed vallandada ülestõuse mitmesuguste kirjutiste levitamise abil olid ebaefektiivsed. Oma terroriaktidega püüdsid nad lõhkuda käitumisnorme ja tõekspidamisi. Vägivalla sihtmärkideks said riikide tippametnikud ja riigipead. Narodnikute poliitiline organisatsioon Rahva Tahe korraldas mitu kõmulist atentaati, mis tipnesid 1881. aasta 1. märtsil Aleksander II tapmisega. Riigi liigne jõukasutus pidi anarhistide arvates ühiskonda polariseerima ja viima ülestõusule. Terroriaktide toimepanemisel eelistasid terroristid dünamiiti ja tavaliselt hukkusid terroristid oma töö sooritamisel. Kolonialismivastase terrori alguseks võib lugeda Versailles' rahulepingu allakirjutamist
sotsiaal-poliitiliste jõudude võitlusest. Romaanis avaneb julm ja keeruline vanade sotsiaalsete suhete purunemise protsess, konfliktid kõigis eluvaldkondades. Kaasaegsed reageerisid teravalt romaani ilmumisele. Peale "Isad ja pojad" ilmumist saabus korjanikul kõhkluste ja pettumuste periood. Ilmuvad teosed "Viirastused"(1864), "Küllalt"(1865) ja paljud teised, mis on täidetud kurbade mõtiskluste ja pessimistlike meeleoludega. 70-ndatel aastatel, elades Pariisis sõbruneb Turgenev Narodnikute liikumise tegelastega (nimed...); abistas materiaalselt nende ajakirja "Edasi". Ta jälgib Vene ja Prantsuse kunsti arengut; liitub Prantsuse kuulsamate kirjanike ringkonnaga. Väga suur oli Turgenevi roll Vene kirjanduse propageerimisel välismaal. Turgenevi tegevust kirjanduse, teaduse ja kunsti vallas hinnati Prantsusmaal ja Inglismaal väga kõrgelt. 1878.a. valitakse ta Pariisis rahvusvahelise kirjanduskonverentsi viitsepresidendiks. 1879.a. omistas Oxfordi
jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust (laulupidu, ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes rootsikeelsena, läti- ja soomekeelne ajakirjandus ühes rahvusliku liikumisega Venemaast erines nähtavalt, sest rahvale suunatud ajakirjandust oli vähem kuni narodnikute liikumise tekkega, neil oli levinum eliidiajakirjandus, mitte massiajakirjandus. Eestis tekkis ajakirjandus koheselt rahvale/massidele, rahvaajakirjandusena. Eestis saksakeelne ajakirjandus vähenes ühes saksa ülemvõimu vähenemisega, al 1883. Järjejutt oli Eesti väljaannetes üks paremini ülesehitatum ja loetum žanr – põnevad lugemismaterjalid eesti enda algupärase kirjanduse näol, ajakirjandus aitas kaasa kirjanduse tõusule. (Vilde, Liivi luule jne) ****************
2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused
kohe tegid. · Samal perioodil suurem loominguvabadus kirjanduses ja kunstis; tekkis arvamuste paljusus, välisteadlasi tuli sisse jms. Reformid lõppesid 1874, millele järgnes seisak, põhjused isiklikud: Aleksandri elu oli hädaohus pidevalt - atendaadi katsed. Hakkas arvama, et ühiskonda tuleb suukorvistada hoopis. Oli mitmenaisepidaja, kuna võõrandus esimesest. Aleksander III. Aleksander sai troonile pärast oma isa tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis ning seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik, teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga ( ) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt,
2. 190003 ülemaailmne majanduskriis 3. Kaotatud VeneJaapani sõda Toimuv haaras kaasa kõiki ühiskonna kihte, kujunesid erinevate huvidega ühiskondlikud liikumised: 1. Ülddemokraatlik liikumine nõudsid konstitutsioonilist riiki. Liberaalne intelligents ja kodanlus. 2. Talurahva liikumine nõudsid maa jagamist selle harijatele ja maksude alandamist. Huve väljendas sotsialistide revolutsionääride ehk esseeride partei, mis loodi 1902. Esseerid esindasid talupoegade vaateid, olid narodnikute järeltulijad. 3. Töölisliikumine huvide eest seisis Venemaa Sotisaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), loodi 1879, 1903 lõhenes mensevikeks(Plehhanov) ja bolsevikeks(Lenin). 4. Rahvavabastuslik liikumine impeeriumi äärealadel. Poola, Soome, Eesti, Ukraina, TagaKaukaasia. Revolutsioon algas liberaalsest kodanlusest, vastuseks nende nõudmistele lubas tsaar kokku kutsuda Asutava Kogu ja anda poliitilised vabadused
Olulisem oli 1861.a. Venemaa kubermangude talupoegade vabastamine pärisorjusest (Balti kubermangude talupojad oli Aleksander I vabastanud juba 1816.-1819.a.). Reformide tulemusena vähenesid seisuslikud vahed, elavnesid majandus ja kultuurielu, toimus ühiskonna vaimne vabanemine; reformid olid katseks kujundada isevalitsus ümber kodanlikuks monarhiaks. Uuendused ei suutnud pidurdada mässumeelsuse kasvu Vene ühiskonnas. 1870.aastail kujunes narodnikute liikumine. Selle kandjaiks olid madalamatest sotsiaalsetest kihtidest pärit vene haritlased, tugeva missioonitundega ja uutele ühiskonnakriitilistele ideedele vastuvõtlikud inimesed. Nad tuginesid Lääne-Euroopa revolutsiooniteooriatele ja ürgvenelikele arusaamadele. Esialgu propageerisid narodnikud oma ideid rahulikul teel, läksid rahva sekka ja kutsusid talurahvast ülestõusule. Alalhoidlik talurahvas ei hakanud mässama ja narodnikud otsustasid üle minna
annaabi.ee 
