kerge töö: tuleb ronida palmi otsa ja luuviljad alla visata. · Vahel lüüakse tüvesse sälgud, et jalad ronimisel tuge leiaksid. KOOKOSPLAMI KASUTAMINE · Kookospalmi narmasjuured koosnevad peenikestest niidikestest, millest saab valmistada tantsuseelikuid. · Palmi tüvest saab palmipuitu, millest saab valmistada tarbeesemeid. · Lehtedes saab teha matte ja onnide katuseid. · Noori lehti süüakse salatina · Kookospähkli viljaliha sisaldab rasva ning kopra pressi jäätmed on tunnustatud jõusööt. Kookospähkli rasvast tehakse erinevaid ilutooteid (kreeme, shampoone jne)
Leht on 5 meetri pikkune, ligikaudu 2 meetri laiune ja kaalub 10-15 kg, kookospähkel kaalub kuni 8 kg. Seega on palmi vilus päris ohtlik magada. Kasutamine Kookospähkel on kookospalmi kõige väärtuslikum osa- vilja õõnsuses on vedelik, mida kutsutakse kookospiimaks, kääritanud kookospiima kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamiseks. Maas suurte pundardena kasvavad narmasjuured, mis koosnevad peenikestest niidikestest- nendest valmistatakse tantsuseelikuid. Kookospalmi tüvest saab palmipuitu- sellest saab valmistada erinevaid tarbeesemeid. Lehti kasutatakse mattide ja onnide katuste tegemisel, noori lehti aga süüakse salatina ja neid nimetatakse palmikapsaks.
anda uusi taimi.(piparmünt) Risosoomidega püsikute jagamine Kaevata aiahargiga üles, puhastage muld ümbert ära. Tükeldage risoom nii, et igale eraldi juureosale jääks alles juurmiste lehtede kimp ja tükike risoomi. Õisikuvarrega taimeosad visake minema, annavad harva uusi taimi. Kasutatakse lõikamiseks teravat nuga. Kärpige narmasjuuri poole peale. Eemaldage kuivanud lehed, lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale. Istutage risoomi tükid mulda tagasi nii, et narmasjuured oleksid mullaga kaetud ja risoom poolest saadik mullapinnal. Kastke korralikult, et muld taime ümber tiheneks. Võsunditega taimede jagamine Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad mulla pinnal emataimest eemale ja moodustavad uusi taimi, mis mullaga kokku puutudes juurduvad ja alustavad iseseisvat elu. Levivad ka mulla sees. Uued taimed eraldada emataime küljest ja istuta eraldi. Taimele alles jätta 2-3 cm pikkune jupp võsundist, ülejäänu ära lõigata. (piparmünt)
Tulevikus tahetakse käsitöö osa vähendada, selleks annab võimaluse kookospalmide kääbusvormide kasvatamine, mis hakkavad varem vilja kandma ja mille tüved ei kasva kõrgeks. KASUTAMINE ,,Vaevalt küll leiame kookospalmi küljest osakese, mida Lõunamere saarte elanikud kasutada ei saaks. Kirjeldada kõiki neid hüvesid, millega looja seda puud on õnnistanud, võrduks hümniga, mida me tema auks laulame" · Maas suurte pundardena kavavad narmasjuured koosnevad peenikestest niidikestest, millest saab valmistada tantsuseelikuid. · Palmi tüvest saab palmipuitu, millest saab valmistada mitmesuguseid tarbeesemeid. Arvestama peab aga sellega, et palmi tüvi ei koosne ühesuguse kvaliteediga puidust. Tüve välimistes osades on üsna tihe ja tugev puit, kuid tüve keskosa puidu kvaliteet on tunduvalt halvem. · Kookospalmi lehtesid on kasutatud mattide ja onnide katuste tegemisel
Alkohoolikud tarbivad alkoholi rohkelt ning see hävitab tasapisi nende elusid. Lõpuks on alkohoolikutel ainult alkohoolikutest sõbrad, kellega koos juua ning nende jutt muutub banaalsemaks. Nad korrutavad üht ja sama, tuleb aina tagasi oma kinnisideede, antipaatiate ja sümpaatiate juurde. Säravast intellektuaalist võib viimaks järele jääda robot, kes vaimutult kordab omaaegseid vaimukusi, kelle intellekt on kaotanud peened narmasjuured. Lisaks alkoholiprobleemidele on ka narkootkumide, raha ning muude sültuvust tekitavatest asjadest juttu. Lahenduseks on autor leidnud, et selle hääbuva Homo sapiensi kaitseks tuleks kuskil maailma nurgas, nt Himaalaja mägedes rajada kaitseala, kus viimased mõtlevad inimesed, perekonnad ja hõimud saaks rahus elada, kaitstuna reklaami, meelelahutuse, internneti, misjonäride, coca-cola, sõiduauto ja narkootikumide eest. 3. Teema aktuaalsus.
võivad kasvada mitmes kohas, nii metsas, soos, niidul kui ka karjamaal. Ning samuti on üsna keerukas tõmmata piiri metsa- ja parkide ning haljasalade taimede liikide vahele. On väga palju meetaimi, mis kasvavad looduslikult, kuid samas kultiveeritakse neid ka parkides ja haljasaladel. (Rohtla, 2001) Meetaimede morfoloogia Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001)
ka õitsemine jääb hilisemaks. Kuna Substral® nimetuse all on müügil kolm erinevat spetsiaalset roosiväetist siis kõigist neist pisut lähemalt. Ärge väetage oma roose üle ja pidage kinni väetamise juhistest. Pidage meeles, et tasakaalustatult väetatud taim on vastupidavam haigustel kui ühekülgselt lämmastikuga väetatud suur ja nõrk taim. Liigne lämmastik võib hävitada rooside narmasjuured ja taim võib hukkuda. Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt. Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse siis, kui eemaldate roosidelt talvekatte. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g(20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda
toitainetega, parandavad mulla struktuuri ja mikrobioloogilist tegevust. Rooside väetamisel on kindlasti lihtsam kasutada tänapäevaseid, roosidele mõeldud mineraalväetisi, sest nende eelis on täpne koostis ning kõik vajalik rikkalikuks ja värvikirevaks õitsemiseks. Sõnniku ja teiste lämmastikurikaste väetistega on tihti oht taimed põletada lenduv lämmastik põletab lehti ja tugev kontsentratsioon mullas rikub narmasjuured taim võib hukkuda. Lämmastikuühendid ergutavad lehestiku kasvu, kuna fosfori- ja kaaliumisoolad soodustavad rikkalikku õitsemist ja varte ning toese arengut. Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt. Juhul kui siiski otsustatakse odavamate, mitte spetsiaalselt roosidele toodetud väetiste
(hulkraksed vetikad, osad helviksamblad, ka samblikud). ÕISTAIMEDE generatiivsed organid on õis ja sellest arenev vili. 5. Juur. Tema siseehitus, ülesanded, muudendid. Mükoriisa ja juuremügarad; sümbioosi mõiste. Juurestiku tüübid, nende levik. JUUR on taime maasisene osa vee omastamiseks, taime kinnitamiseks ja püstihoidmiseks. Imijuured (narmasjuured), juhtjuured, tugijuured. Peajuur, sellelt arenevad ja lähtuvad külgjuured. Juurtel võivad vahel suvalises kohas areneda lisapungad, mis annavad juurvõsundeid. Juure SISEEHITUS. Juurt ümbritseb kattekude. Seda nimetatakse ka eksodermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli
korgipuud, kibuvitsa jt liike. · Püsikute puhul kaevatakse hilissügisel välja terved emataimed ja säilitatakse jahedas ruumis, kust neid on kerge kätte saada. · Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast, jämeda ja keskmise paksusega juured lõigatakse 4-6 cm pikkusteks tükkideks. · Juuretükkide ülemine ots lõigatakse risti, alumine viltuselt, et muldapanekul juureotsi ära ei vahetataks. Eemaldatakse peened külgjuured ja narmasjuured. · Pistikud tehakse novembrist aprillini. · Valmislõigatud juurepistikud asetatakse kas püsti või veidi kaldu liivase huumusmullaga paljunduskasti ja kaetakse 1 cm paksuselt mullaga. 27.04.2016 Marje Kask 106 Juurpistikud 27.04.2016 Marje Kask 107
sügiskünni alla, taliteraviljadele suve lõpus (juuli, august), kui N kadu on kõige väiksem. Kui sügisel anda ei jõua, siis tuleb seda teha kevadel. Kevadel tuleb aga arvestada, et kõik kultuurid ei talu värsket sõnnikut. Kõige ebaefektiivsem on sõnnikut anda talvel. Aias tuleb vältida värsket sõnnikut. Ideaalne on kõdusõnnik, mida võib anda igal ajal igale kultuurile. Puude istutamisel pannakse kaevatud augu põhja kompost, värske sõnnik eraldab ammoniaaki ja see hävitab narmasjuured. Kompostiga peaks taimele antama ~2 aasta sõnnikuvaru. II POOLVEDEL SÕNNIK Poolvedel sõnnik e. allapanuta sõnnik on läbinud käärimisprotsessi, sellele ei ole lisatud ei allapanu ega vett. Kuivainet 8-14%. Poolvedela sõnniku säilituskaod on oluliselt väiksemad kui tahesõnniku puhul: - tahesõnniku säilitamisel org. aine kaod 23-34%, N kaod 36-40% - vedelsõnnikul kuivaine kadu vaid 5-8%, N kaod 3-8% Poolvedel sõnnik on toitainete rikas, kuid vajab säilitamisel, transpordil ja
• Hoiab puu vertikaalasendis, mis on eriti oluline tugeva tuule korral Juurte jagunemine: • Peajuur kinnitab puu pinnasesse. Tugevalt arenenud peajuurega juurestiku nimetatakse sammasjuurestikuks • Sammasjuurestik (nt. mänd, tamm, nulg) • Kui peajuur ei arene ja põhimassi moodustavad külg või lisajuured, siis on tegu narmasjuurestikuga (nt. kuusk, pöök, pappel). • (Narmasjuured on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad puul efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku. Puu annab vastu orgaanilisi aineid • Paljudel okaspuudel on mükoriisa – seeneniidistiku ja juurekoe põimikud. • Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad jne.). • Seetõttu võibki kuuse- ja männiriisikaid kohata enamasti kuuskede ning mändide naabruses.)
Kuuse istiku hind 0,3 0,1 eurot Kogu maailmas 29% metsamaad (4 miljardit ha) 1 ha mahutab 3000 4000 istikut 1 tm tselluloosi 4-5 tm puitu KUIDAS KASVAB PUU? Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku). Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel). Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini
aladele iseloomulike kooslustega (Pork, 1964). 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid Mitmeaastased heintaimed loovad oma võsude reeglipärase vegetatiivse uuenemisega erilise biotsönootilise horisondi rohustu. Niidutaimede maapealsete osade eluiga on tavaliselt aasta, ainult mõnede liikide roomavad võsundid elavad kauem. Kuid nende juured ja risoomid elavad 2-3 aastat või kauem, mille vältel osa neist sureb või uueneb. Seetõttu toimub maa- aluste organite (risoomid, narmasjuured) kuhjumine mulla kõige ülemisse horisonti kamardumine. Metsakooslustes on kamardumine nõrgalt arenenud. Heintaimede juurte põhiline mass asub ülemises 0-20 cm tüseduses mullahorisondis ja ületab taimede maapealse massi mitu korda (Krall, 1979). Rohukamara tiheduse suurenedes kasvab ka juurte arv ja mass. Rööbiti orgaanilise aine moodustumisega kamaras toimub seal ka taimejäänuste intensiivne lagunemine, lämmastiku
annaabi.ee 
