krvalmju ravitoimest tugevam ning nad on seetttu ohtlikud. Igapevases knekeeles kasutatakse veel mitmeid snonme, nagu sltuvusained, mnuained, uimastid, meelemrgid ja ka pshhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid klgi. Maailma terviseorganisatsioon on mratlenud uimastid kui ained, mida vidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud vi mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks vib nimetada vaid sellist ravimit vi muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise vi he riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi mrus nr 30 "Narkootiliste ja pshhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu vetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt meditsiinilistel nidustustel.
• infektsioonide ennetamine, varane infektsioonide avastamine ja õigeaegne ravi (läbi aktiivse skriinimise) ning suunamine tervishoiuteenuste juurde; • sõltlaste motiveerimine ja suunamine sõltuvushäirete ravile ning rehabilitatsiooniteenustele; • sõltuvusprobleemidega naiste seas soovimatute raseduste vältimine. Elulisi fakte • 1990ndate keskel tõusis süstivate narkomaanide arv Ida-Euroopas; • Põhiliseks süstitavaks narkootikumiks on opiaadid; • 95% oopiumi toodetakse Afganistanis; • 1990ndatel moonivedelik; • Alates 1998 heroiin; • Opiaadi fentanüül = “Valge hiinlane”. Narkoepideemia • Põhilisteks opiaatide tarbijateks olid vene keelt kõnelevad, meessoost, vanuses 15-25a isikud; • 10 aastaga naisnarkomaanide arv kasvanud; • Enimlevinud narko-ja HIV-epideemia - Ida-Virumaal ja Tallinnas. Info ja abi • Uimastialane nõustamistelefon 1707
saadetud väiksemaid rikkumisi. Internet on ohtlik ka inimestele. Näiteks väiksed lapsed võivad saada lapsepõlvetrauma sattudes pornograafilise alatooniga lehtedele ja täiskasvanud võivad saada tuttavaks kriminaalidega, kes neid ära kasutavad ja asi võib lõppeda ka süütu inimese jaoks vanglas, kui ta mõne väiksemagi vea enese teadmata teeb. Internet on kahtlemata tänapäeval kujunemas uueks narkootikumiks. Juba väiksed lapsd leiavad selles avaras maailmas endale palju huvitavat ja täiskasvanud ohustavad oma töökohti olles erinevatest mängudest sõltuvuses. Internet on ohtlik narkootikum, sest seal liigub palju viirusi, mis võivad põhjustada materiaalseid kahjusid ja palju halbade kavatsustega inimesi, kes võivad põhjustada vaimseid kahjusid.
Heroiini lahustatakse mitme ainega. Mõni neist, nagu fenatsetiin ja metakvaloon, tekitavad ka ise joovet. Seetõttu võib segu heroiinisisaldus olla üsna väike, 2-3%. Väiksem sisaldus enam joovet ei tekita. Kodeiin Kodeiini kasutatakse valuvaigistina ja köharohtude koostises, kuid teda kasutatakse ka narkootilise joobe saavutamiseks. Päevased annused võivad kuritarvitamise korral olla suured, kümme tabletti või veelgi rohkem. Rootsis kodeiini narkootikumiks ei peeta, sest ta kuulub ravimite koostisse. Ravimi maksimaalne kodeiinisisaldus võib olla 100 mg ehk 2,5 % annuses. Kodeiini on proovitud saada ka tablette lahustades ning lahust filtreerides ja aurustades. Selliselt saadud kodeiin loetakse narkootikumiks. Metadoon ehk metadoonhüdroklorüd on täissünteetiline opiaatide asendusaine, mis arendati välja Teise maailmasõja ajal. Seda kasutatakse nii süstimis- kui ka suu kaudu manustatava lahusena, samuti tablettide kujul
Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt meditsiinilistel näidustustel
Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks defineeritud vaid nullide ja ühtede lõpmatusse kulgeva jadaga. Inimkond on jõudnud tasandile, kus kahe indiviidi vahelist suhtlemist asendab märkidehulk vilkuval kuvaril. Selle asemel, et inimesi
Ecstasy 2009 Sissejuhatus Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud rääkima narkootikumidest ja narkomaaniast. See, mida räägitakse, oleneb sellest, kes räägib. Nii on raske jõuda selgele arusaamisele, mida tegelikult tähendab narkootiline aine ja selle tarvitamine. "Lihtne meditsiiniline, orgaanilise või anorgaanilise päritoluga aine; kasutatakse puhtalt või segudes." Niiviisi defineerib sõnaraamat. Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis- ja tundeaistinguid. Aine ise võib olla lihtne, aga selle mõjud ei ole seda kindlasti mitte! Narkootikume on mitmesuguse värvi ja kujuga ning esineb eri olekutes. Suur oht seisneb ka selles, et tihti ei ole see aine, mida sa ostsid, just see, vaid mingi muu ning sulle piisab natukesest, et jätta hüvasti maailmaga.
suitsetaja läheduses olevate inimeste tervist. Suitsetajal suureneb risk vähkkasvajate ja südamehaiguste tekkeks. Tihti ilmnevad noortel õppimisraskused ning suurenevad psühholoogilised probleemid – depressioon ja ärevus. Noorte tervisele mõjuvad alkoholist ja tubakast veel laastavamalt narkootikumid. Kuna narkootikumid on peaaegu kõikjal illegaalsed, siis on noortel neid raskem kätte saada. Kõige levinumaks narkootikumiks noorte seas on kanep. Kanep on teistest narkootikumidest ohutuim ning selle tarvitamine on mõnes riigis isegi lubatud. Euroopas on selliseks riigiks Holland. Kanepi legaliseerimist on arutanud ka teised arenenud riigid, sest selle negatiivne mõju on uuringute põhjal palju väiksem kui näiteks alkoholil ja sigarettidel. Muret on hakanud tekitama sünteetilise narkootikumi Ecstasy kasvav populaarsus. Seda eelistavad noored, kes käivad pidudel tantsimas, sest see narkootikum
Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt meditsiinilistel näidustustel.
Saksamaa Samal ajal kui kanep on illegaalne, omamist üldiselt enam ei trahvita, kui ei ületata "väikest kogust". "Väike kogus" jääb 6 kuni 15 grammi vahele, sõltuvalt liidumaast. Tavaliselt politsei lihtsalt konfisekeerib kanepi. Enne 2002 aastat võeti ära juhiload, kui avastati kanepi omamine. Isegi kui hetkel autoga ei sõitnud. Suurbritannia Kanepi kasvatamine ja kasutamine kuulutati 1928 seaduse vastaseks. 1971 aastal klassifitseeritakse kanep B klassi narkootikumiks. 2004 aasta jaanuaris viiakse kanep üle C klassi, põhjendusega säästa politsei tööaega tähtsamate kuritegude jaoks. Omamise ja kasvatamise eest enam ei karistata. Levitamine jääb karistatavaks. 2008 aasta 7. mai klassifitseerib Briti valitsus kanepi tagasi B klassi. Peale seaduse muutust teatas politsei ülem, et nemad antud seadust täitma ei hakka. Arutu ressurside raiskamine. Taani Kanepi tarbimist ei tolereerita. Kopenhaagenis on piirkond Christiania, kus on lubatud kõik
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik ohtlikud ja sõltuvustpõhjustavad. Seepärast ei loe seadusandlus alati uimastava toimega aineid narkootikumiteks, isegi kui see mõju neil ilmselgelt olemas. See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed ained, mille omamine on ...
· ängistus · umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald · enesetapumõtted ja enesetapukatsed. 6 Sõltuvus Nii mõnigi inimene ei pea kokaiini tõeliseks narkootikumiks, sest see ei tekita tugevat füüsilist sõltuvust. Kuid sama ollakse kindlas, et kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti. Kokaiin on üks kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid. Üksainus katse võib kaasa tuua pikaajalise ja laastava kuritarvitamise. Väidetakse, et kokaiin tekitab psüühilise sõltumuse, mis sunnib inimest uimasti kasutama. Näiteks tehti katse ahvide peal, kes said võimaluse endale vabalt seda narkootikumi manustada
Salakaubana veetakse võimalikult kontsentreeritud heroiini, sageli on see 90%. Enne müümist lahustatakse aine tugevasti mitmel korral. Kodeiin. Kodeiini kasutatakse valuvaigistina ja köharohtude koostises, kuid teda kasutatakse ka narkootilise joobe saavutamiseks. Ravimi maksimaalne kodeiinisisaldus võib olla 100 mg ehk 2,5% annuses. Kodeiini on proovitud saada ka tablette lahustades ning lahust filtreerides ja aurustades. Selliselt saadud kodeiini loetakse narkootikumiks. Metadoon. Metadoon ehk metadoonhüdrokloriid on täissünteetiline opiaatide asendusaine, mis arendati välja II maailmasõja ajal. Seda kasutatakse nii süstimis- kui ka suu kaudu manustava lahusena, samuti tablettide kujul. Meditsiinis kasutatakse metadooni valuvaigistina. Ainet hinnatakse eelkõige seetõttu, et korduva kasutamise korral on tema toimeaeg küllalt pikk, 8-12 tundi. Metadooni kasutatakse heroiinist võõrutamiseks. Metadoon segatakse veega ning patsient
võetakse. Sellest ajast peale on Jaan kõik suved Vilsandil veetnud. Välja arvatud üks, mil ta oli sõjaväes. Tänu Vilsandi saarel käimisele, sai Tätte ka kirjutamise ning näitlemise pisiku. Tema onul, Juhan Saarel, kelle juures Jaan viibis, käisid pidevalt külas erinevad kirjanikud ning näitlejad. Ta kuulas nende juttu ning see muutus järjest huvitavamaks. Jutt kunstist pani Jaani tundma, kuidas miski temas muutub ning see sai talle nagu narkootikumiks, mida ta pidi saama veel ja veel. Kui Tätte oli 15aastane tahtis ta osta ära ühe saarel asuva talukoha, mis siis tühjaks jäi. Kahjuks aga ei võetud teda tõsiselt, kuna oli alles nii noor. Tema soov oli nii tõsine, et läks isegi Tallinnasse ministeeriumisse, aga ka seal jäi soov täitmata. Päris oma koha saarel leidis Jaan enne sõjaväkke minekut, kui oli väljas jalutamas. Kui keset jalutuskäiku hakkas järsku vihma sadama, nägi ta hütikest, see oli vana talumaja saun.
Autor valis küsitluse, et saaks paljudelt õpilastelt vastuseid ning neid siis korraga jooniste abil analüüsida. Narkootikumid on Eestis ja mujal maailmas vägagi aktuaalne teema. Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest. 4 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi
annaabi.ee 
