See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süzees on palju antifasismi ja see on poliitiliselt ebakorrektne, aga see-eest peab sisu paika. Väga huvitav oli selle ooperi lavastuslik pool, liikumine ja muusika. Ene-Liis Semper oli palju vaeva näinud. Laval võis näha palju erinevaid tegelasi saksa sõduritest Walt Disney Miki Hiireni. Lavadekoratsioonid olid samuti erilised. Mina olen ikka harjunud barokse interjööriga, nagu näiteks ,,Mina, Napoleonis", jäljendusega ja rong oli minu jaoks midagi uut. Muusika oli loomulikult tasemel. Hea oli kuulata ülemaailmse kuulsusega eesti autori head ooperit. Muusikas olid vaiksemad põnevust tekitavad kohad ja võimsad kooristseenid, mis lisasid sellele värvi ainult juurde. Muusika hoidis üleval pinge saalis, mis lõppes alles pärast eesriide sulgumist. Wallenbergi mängis Rauno Elp ja orkestrit juhatas Arvo Volmer. Rauno Elp mängis minu meelest oma rolli ideaalselt
Seadusandlikule Korpusele, kuid viimane valis täidesaatva võimu eesotsa uue valitsuse Direktooriumi. Direktoorium ei leidnud küll poolehoidu rahva seas, kuid kukutamiskatsedki olid esialgu edutud. Rojalistide mässukatse maha surunud Napoleon Bonaparte kogus kuulsust. Sellest väikeaadli päritolu mehest sai 1799 garnisoni ülem. Oma auahnuse ja võimujanuga valmistas ta ette riigipöörde, mille tulemusena hõivasid tema ustavad väed seadusandliku võimu hoone. Napoleonis sai 1 kolmest konsulist, kes täidesaatva võimu ametikohad hõivasid. Selle riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon, kuid nüüd hakkas Napoleon püüdlema ainuvalitsemise poole. See on suurimaid, kui mitte suurim revolutsioon maailma ajaloos, sest selle vägi- valdse, terrorirohke ja ohvriterohke käiguga suudeti muuta palju: Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis, vana feodaalsüsteem kaotati, ühiskond võrdsustus, levi-
Siiski langes romantism kui ajalooline kultuuritüüp pigem kokku pettumuse kui ootuste ajajärguga. Romantikute varajane põlvkond sealhulgas näiteks inglise nn Järvekoolkond oli kaasa elanud 1789- a Suurele Prantsuse revolutsioonile, kuid eitas nii sellega vallandunud terrorit kui ka järgnenud Napoleoni vallutussõdu. Romantikute nooremas ja hilises põlvkonnas (Byron, Heine) vaimustuti revolutsiooniideest küll märksa rohkem ja nähti Napoleonis tihti Euroopa vabastajatki. Ometi sugenes ka nende loomingusse lõpuks maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest tollastest vabadusvõitlustest ei tulnud kergendust rahvahulkadele, pigem lõikas revolutsioonidestki kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus. Romantikute pessimism, isegi n-ö tegelikkusest põgenemine (muinasaega, loodusesse) oli samas protesti väljendus. Kuigi romantikud ei saanud muuta ühiskondliku arengu peasuundi,
Ingres- eluajal vaheldus klassitsism romantismiga, romantism realismiga. Peamiselt portreekunst (madame Tournon'i portree), teinud aktimaale (Suur Odalisk). Prudkon- romantilisem, õrnem, klassits ebatüüpiliselt hele-tumedus töödes, (Õiglus ja Jumalik Kättemaks Kuritegu jälitamas, Psyche röövimine. Saksamaa- klassits eriti polnud, tunutmad Koch, Carstens, von Kügelgen. ROMANTISM- 19 saj 30/40ndad, lõi võimsalt läbi kirjanduses, muusikas, kunstis. Napoleonis mõjutatud, erinevate ismide tekke aeg (romantism, natsionalism, sotsialism, konservatism etc.). Meelisteemad ajalugu (ekstr situats.), õnnetu armastus, tunded, kuuvalgus. Oluline koloriit, kadus lineaarsus. Sünnimaaks Prantsusmaa- Gericault- Esimene rom töö "Meduusa parv". Teinud loodus ja meremaali, vahepeal viibis Ingl, kus tegi kuulsa töö hobuste võiduajamine Epsonis. Delacroix- tema puhul rakenduvad kõik romantismi printsiibid. Maalinud väga erinevatel teemadel
Rahutu nooruk, kes on pettunud elus ja inimestes, näib kõigi ja kõige vastu ükskõikne, jätab oma lossi ja lahkub kodumaalt, et õppida tundma maailma. Childe kõrgaadli noorem järeltulija keskajal. Poeemi tegevus algab lossis, kus elab Harold muretult ja lõbusat, tundmata tõelist armastust. Reis ise aga toimub kaasaegses Euroopas. Esimene laul teekond Portugalis ja Hispaanias. Pürenee poolsaarele on tunginud Prantsuse armee. Suhtumine Napoleoni kahetine, Byron ei ole veel Napoleonis (suurmees, kaasaja kangelane?) pettunud, kuid õiglustunne sunnib teda asuma rahva poolele, kelle maad rüüstatakse ja verd valatakse. Kaks esimest laulu räägivad prantslaste sissetungist , rahva mehisest vastupanust. Vaimustab lõunamaa eksootilisest ilust, teeb ka lüürilisi kõrvalepõikeid (nt Saragissa kangelaslik neiu, härjavõitlus jne). Mida teeb Harold? Aeg-ajalt Byron nimetab teda, jättes mulje, et kangelane on kõige selle tunnistaja
1) Nad on silmapaistvad inimesed, kelle kavatsused ja tegevus on laiahaardelised; 2) Nad on võimelised ellu viima ajalooliselt vajalikke ümberkorraldusi, st nende kavatsused ühtivad ajaloo loogikaga. Maailmavaim ei jäta selliseid inimesi kasutamata. Niisugused ajaloolised isiksused olid Hegeli arvates Makedoonia Aleksander, Caesar ning tema enda kaasaegne Napoleon. Pärast Napoleoni karjääri lõppu ei vaimustunud Hegel enam temast, kuid enne nägi ta Napoleonis kujundlikult öeldes lausa maailmavaimu kehastust. Ajalooline isiksus on ,,maailmavaimu usaldusisik", kuid selliste suurte isiksuste saatus on alati õnnetu; nad ei ilmu ajalooareenile naudinguteks, nende elu on raske töö. Nad kas surevad vara ( nagu Makedoonia Aleksander ) või nad tapetakse ( nagu Caesar ) või pagendatakse ( nagu Napoleon ). See on ka arusaadav, leiab Hegel, sest nad kaotavad tähtses maailmavaimu jaoks niipea, kui nad on teostanud oma ajaloolise missiooni. Kokkuvõte
1799. aastal valmis kuulus „Sabiinitarid“, milles kujutab võitluste lõpuhetke.25 1.5. NAPOLEONI AEG XVIII sajandi lõpuaastail tõusis Napoleon Bonaparte’i kuulsus ja teiste portreerijate hulgas valmis 1797. aastal ka Davidil portree noorest uhkest kindralist. Davidi puhul on märkimisväärne, et Bonaparte nägi ise vaeva Davidi enda portretistiks saamiseks. Viimane soostus sellega, kuna nägi Napoleonis võimsust, mida arvas olevat olnud vaid antiigi kuulsatel väejuhtidel.26 1800. aastal valminud „Bonaparte Alpe ületamas“ on kompositsiooniliselt uskumatuly võimas ja dünaamiline. Kuigi maali teatraalsus äratas paljudes vastuväiteid, 22 Kartna 1991: 148 23 Vaga 2004: 684 24 Kartna 1991: 148 25 Kartna 1991: 149 26 Lindsay 1960: 111 8 meeldis maal Napoleonile
Aafrika , Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte ,,metslaste tsiviliseerimine". Looduse ja loomulikkuse ihalus kujunes üleüldiseks kultuseks. Rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust. Huvi rahvakultuuri, paganliku mütoloogia, keskaja müstika vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest rahvale ei tulnud kergendust, pigem lõikas revolutsioonist kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus. 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani ,,Noore Wertheri kannatused" 1774 tegevustikus... Werther on haritud ja tundlik, melanhoolse inimloomusega unistaja. Ta kolib idüllilisse maakohta, kus loodus inspireerib teda alustama maalitöödega.
Olulised on seejuures kaks tunnust: 1) nad on silmapaistvad inimesed, kelle kavatsused ja tegevus on laiahaardelised; 2) nad on võimelised ellu viima ajalooliselt vajalikke ümberkorraldusi, st nende kavatsused ühtivad ajaloo loogikaga. Maailmavaim ei jäta selliseid inimesi kasutamata. Niisugused ajaloolised isiksused olid Hegeli arvates Makedoonia Aleksander, Caesar ning tema enda kaasaegne Napoleon. Pärast Napoleoni karjääri lõppu ei vaimustunud Hegel temast enam, kuid enne nägi ta Napoleonis kujundlikult öeldes lausa maailmavaimu kehastust. Sarnaselt teiste inimestega juhindub ka maailmaajalooline isiksus isiklikest huvidest, kuid tema huve on võimalik maksimaalselt ühitada ajaloolise arengu huvidega (ning ühtlasi ka ära kasutada). Ta täidab ajaloolist missiooni, olles maailmavaimu asjaajaja. Moraalses mõttes ei tarvitse maailmaajalooline isiksus üldsegi olla positiive ning "selline suurkuju on sunnitud
Ta ütleb, et tänu Tusinile võideti lahing. Andrei unistab ikkagi sellest, et temast saab kangelane. Lahinguväljal on selline moment, kus tema initsiatiiv võib olukorra päästa. Ta kutsusb sõdurid endale järgnema, aga ta saab haavata. Napoleon märkab teda, mõtleb, et ta on surnud. Haavata saades saab ta aru, et kangelasteost ta enam ei huvitu. Ta vaatab taevast ja arvab, et peale taeva pole mitte midagi muud olemas. Ta pettub oma ideaalides, Napoleonis sisu ja vorm pole kooskõlas. Tema hinge jääb mõte taevast. Tema uhkus jääb sellest hoolimata püsima. Selle üleoleva käitumise eest saab ta karistada tema naine väike vürstinna ootab last. Ta sünnitab, kuid sureb sünnitusel. Naise näoilme on etteheitlik ja Andrei tunneb end seepärast süüdi. Toimuvad muutused, ta ei pürgi enam kangelaseks. Ta hakkab hoolitsema oma poja 32 eest, elab vaikset elu
annaabi.ee 
